Mh. Maailm on täis kummalisi vastuolusid. Hiljuti avastasin veel ühe.
Kõik, kes on kunagi vähegi Cosmot lugenud teavad, et iga naise elu mõte on olla noor ja ilus. Samal ajal tuleks olla ka haritud ja omada tööalast karjääri -olla nö edukas ja iseseisev naine. Kui tahad olla edukas -pead olema samaaegselt ilus jne.
Teoorias kõlab see kõik loomulikult väga vahvalt. Ometi kätkeb see idee endas Kohutavat Tõde.
Töö tähendab muretsemist ja pinget. Mure ja pinge teevad inimese aga vanaks ja koledaks. Mõned nõrgema närvikavaga isendid vannuvad tööle täiesti alla ja muunduvad ka ise selliseks nagu on nende töö. Mõned kavalamad õpivad oma töömuresid varjama ja vassima, et petta ennast ja teisi. Kuid hoolimata kõigist pingutustest kuhtuvad ja vananevad nad ennaktempos siiski kõik.
Eriti hull on see, et tihti püüavad sellised naised oma tööelust tingitud pingeid kompenseerida reisimise, päevitamise ja värskes õhus viibimisega. Kuid iga koolipoisski teab, et just päike ja tuul teevad näonaha vanaks ja kortsuliseks (sellal, kui terve elu toas või kontoris passinud tegelased on ka vanuigi kenad ja siledad). Nõnda tekibki hukatuslik ringkäik, kus naine püüab töö tõttu rikutud ilu kompenseerida ohtra liikumise ning "kauni jumega" (vahel nimetatakse päevitamisega kaasnevat tegevust puhkuseks või reisimiseks). Mis omakorda vanandab veelgi enam ning sunnib ikka rohkem ja rohkem töötama -et soetada Chaneli näokreeme ja iluprotseduurideks ning puhkuseks vajalikke lisaressursse.
Kokkuvõtteks võib vaid murelikult nentida, et töö ja erialane karjäär on pöördvõrdelised nooruse ja iluga. Mis omakorda viib järelduseni, et naisel oleks mõistlik töötegemist ja õues viibmist üldse vältida...
Päris karm.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti