Väga tore mõte. Selline asi arendab osalusdemokraatiat ning maandab stressi isegi neil, kes klaverit ei mängi.
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? (“Läänerindel muutuseta”, 1929)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti