Varsti on see jälle käes. Isad aetakse kuhugi saali kokku ning neile antakse mõista, et enam-vähem kõik nad on lurjused. Või kui veel ei ole, siis on ülimalt tõenäoline, et varsti on. Laste esinemine jmt on välja mõeldud ainult selleks, et tekitada suuremat süütunnet.
Hea näide toimuvast on värske juhtum, kus lapsed pidid joonistama oma isa. Üks laps joonistas sea. Tavalise roosa sea.
Miks tunneb laps oma isa, kui siga? Ja miks ei räägi vallasemad oma lastele, kes nende isa tegelikult on? Ning mis nende vahel TEGELIKULT toimus ja miks nad lapse said. Ja näiteks seda, et lapsel on veel kuskil keegi õde või vend. Miks lapsed selliseid asju alles täiskasvanuna sugulaste käest kuulma peavad?
Tõde on ju Tõde. Faktid jäävad alati samaks...
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
1 kommentti:
Isadepäev on naiste kättemaks emadepäeva eest.
Lähetä kommentti