Täna vahendab Rootsi sotsialistlik ajaleht Postimees, et vaesuses elavate perede arv on Eestis kasvanud. Ok.
Mida vaesus endaga tegelikult kaasa toob? Mida see tähendab?
* * *
Kas mäletate, et nõukaajal sattusid inimesed tihti olukorda, kus oli puudus rahast, toiduainetest või riietest? Uusi riideid tuli õmmelda vanadest seelikutest, toidu pärast tuli pingutada ja diilitada ning sageli pidi enne palgapäeva väikeseid summasid võlgu võtma. See kõik oli otsekui elu osa, sest hästi elasid vaid müüjad, parteilased ja kolhooside esimehed. Keegi ei vaadanud puudusele imelikult. Kõik kandsid ühesuguseid tumesiniseid jopesid...-ja kõik tegid hakkamasaamise nimel väikestviisi koostööd. Nõukaaja inimene ei häbenenud tunnistada, kui ta vajas abi.
Nüüd on vaesusel aga hoopis teine mõõde. Vaesus on muutunud millegiks häbiväärseks ja haletsust nõudvaks. Inimene (töötu, koondatud, haige?), kellel pole võimalik ilma laenu võtmata palgapäevani ära elada (näit ootamatult purunenud keskküttekatla tõttu) muutub teiste silmis justkui pidalitõbiseks. Ning mis veel hullem -ka enda silmis. Sest tundub, et inimese väärtust mõõdetakse tema hakkamasaamise järgi. Vaesus on muutunud tabuks. Sellest ei tohi rääkida ega seda välja näidata. Vaesus on patt. Vaestega tegemist ei tehta, sest ainus, mis nende elus eksisteerib ongi vaesus. On olemas vaikiv kokkulepe, et koos sissetulekutega kaotab inimene ka eneseväärikuse ja au. Rääkimata juba enda ühiskondlikust väärtusest.
Karm, kas pole? Samas, kui puudust võiks edukalt leevendada koostöö ja üksteise toetamise abil -nagu nõukaajal...(näit kutsuda mõne vaesema pere lapsed enda poole sööma vmt).
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
9 kommenttia:
Miks sulle tundub, et Postimees on sotsialistlik? Ma olen keskmisest veidi vasakpoolsem, kuid mulle jällegi tundub Postimees, üldisele kollasusele lisaks, hoopis Ansipi parem-optimismile kalduv.
See ongi väga kummaline, tomm, et Postimees on segu sotsialismist ja liberalismist. Sotsialistlik pole ta mitte oma majandusuudiste vaid eelkõige kultuuriuudiste tõttu.
Majanduses edastab ta tõepoolest parempoolset sõnumit. Kultuuririndel aga sotsialistlikku.
Asjadest
Praegu on vaesus veel häbiasi, kuid varsti võivad saabuda ajad, kus rikkad hakkavad vaeste ees järjest suuremat hirmu tundma.
Max räägi oma töötu-elust blogis pikemalt ja süsteemsemalt. Kirjelda igapäevast menüüd -asju mida ostad. Kuidas hangid riideid ja kust? Millised on töötusega kaasnevad väljakutsed ja ebamugavused? Mis on valusaim loobumine? Millised on väärtuslikeimad "kingid"? Kas keegi toetab sind rahaliselt? Kuidas diilid maksmata maksudega? Kuivõrd on töötus mõjunud su minapildile imt.
Ma arvan, et see oleks äärmiselt kasulik teave paljudele.
Pidasin maksude all silmas arveid.
to Asjadest
Väga head küsimused. Neid olen mõttes nüüd juba aasta aega keerutanud isegi. (Varem ma poleks sellist teemat isegi avama vaevunud. Mõtlesin, et need töötud on ju ise laisad.)
"Max räägi oma töötu-elust blogis pikemalt ja süsteemsemalt." - ongi plaanis sellest kõigest kirjutada (mu blogi on veel väga noor, ja ei oska ka veel õigesti neid asju üles panna) konkreetsete näidetega (küll nimesid nimetamata). Täpsustuseks pean mainima, et "töötu" ei tähenda minu puhul "abitu" - otsin ja teen haltuurasid, kus aga saan. Tõeliseid sõpru on ka välja tulnud paar tükki - enne ei osanud neid hinnata. Samas olen nüüd ka tuttavaks saanud inimestega, kellest sinagi kirjutad, kellel see võimalus puudub (neil lihtsalt ei ole oskust käia ja (möliseda) "müüa" ennast, on tagasihoidlikud). Kuid paljud neist on väga andekad - lihtsalt jäävad tahaplaanile, sumbuvad vaikselt, pretensioone ei esita.
"Kirjelda igapäevast menüüd -asju mida ostad." - söögikraamist teen ülevaate kindlasti, töötu-aasta lõikes on mul info olemas.
"Kuidas hangid riideid ja kust?" - mis riideid ja milleks? See, mis selgas.
"Millised on töötusega kaasnevad väljakutsed ja ebamugavused? Mis on valusaim loobumine?" - seda paari sõnaga ei ütle. Teen sellest eraldi loo varsti (eelkõige oma tuttavatele, kes on siiani õnnelikud "heapalgalised").
"Millised on väärtuslikeimad "kingid"?" - üks mu suuremaid toetajaid nüüd (sugulane Eestist, mitme lapse ema), ütles niimoodi: "…ega sa ei hakka nüüd sellist nägu tegema, et me hakkame kingitusi tegema?"
"Kas keegi toetab sind rahaliselt?" - mul on viimane võimalus küsida raha ühe sugulase käest Läänes (ja ta annaks ka), aga - see on tõesti VIIMANE võimalus. Ma ausalt öeldes ennem suren, kui naiselt (kes kogu oma elu (firmad) ise üles on ehitanud ning praegu suurtes raskustes) raha hakkan küsima.
"Kuidas diilid maksmata maksudega?" - olen siiani hambad ristis ära suutnud maksta - muidu oleks juba tänaval ja arvutit, millest seda teksti kirjutada, poleks.
"Kuivõrd on töötus mõjunud su minapildile imt." - sellest plaanisin samuti teha eraldi loo oma blogisse. Eelkõige oma endistele tuttavatele-töökaaslastele, kes siiani vist loodavad, et neid see mitte kunagi ei puuduta.
Aitäh vastamast, Max. Jääme ootama sinu uusi sissekandeid. Töötus võib tänapäeva Eestis tabada paljusid...
Üks mu hea sõber oli 1,5 aastat töötu...kuid nende peret aitasid vanemad. Aga karm oli siiski. Lapsed pidid loobuma kõigist trennidest ja huviringidest jmt.
PS, kus piirkonnas sa elad? Vist mitte tallinnas?
Asjadest
Mad Max, mis tööd sa otsid, mida teha oskad?
panin nüüd midagi kirja teema kohta:
http://madmaxestonia.blogspot.com/2011/12/neil-kes-too-kaotanud-on-vaga-halb-aga.html
to Asjadest
elan Tallinnas
to Triinu
Oskan müüri laduda ja (vannitoa) plaate panna. Nende tööde puudumisel teen ka tavalisi remonditöid (kips-tapeet-värv), kuid praegu olen vigastatud põlve tõttu juba 2 kuud kodus istunud. (Ja hakkasin kirjanikuks:))
Lähetä kommentti