maanantaina, lokakuuta 18, 2010

Kuidas aidata kannatavaid lapsi?

Kõik kes on kunagi lapsed olnud, teavad, et lastel on raske elu. Mitte ainult sellepärast, et nad peavad taluma igasuguseid skandaale ja kodutülisid -vaid ka üldiselt. Eriti vastik on koolikott mida tuleb peale niigi tüütut kooli tagasi koju vedada. Palju lihtsam oleks kotti lohistada. Eriti talvel. Eriti, kui oled sunnitud elama maal koos vanaemaga (kuhu vanemad su vastu sinu tahtmist jätsid).
Ja siin tulebki meile appi meie vana sõber Koormakile, mis on odav, vastupidav, veekindel ja universaalne. Koormakilest on võimalik voltida koti jaoks just sobiva kujuga lohisti ning kinnitada nurgad (et kaitsta kotti lume eest) takjakinnitusega (need on odavad ja lollikindlad).
Lahtivõetult võib lohisti näiteks koolikoti küljetaskusse toppida.
Lohisti puhul on väga oluline ka nöör millega lohistada. See peab olema piisavalt pikk ja mõlemas otsas peab olema mingi nupp -koti pool näiteks väike pall ja teises otsas käepide. Ka nööri võib koolikoti küljetaskusse panna. Kui lohisti saab märjaks, saab selle naaela otsa kuivama riputada.
Lohistit saab ka väikeste (u 50 cm) pleksiklaasist suuskade abil edukalt tuunida. Suusad võib kinnitada lohistile samuti takjakinnitusega ja kooli jõudes ära võtta.
Kooliskäimisega seostub veel üks vastik nähtus -garderoob. Kõigis garderoobides on kitsas ja riided kuhjuvad korratult nagidele. Mütsid kukuvad otse saabastest sulanud veelompidesse. Midagi kätte saada on väga raske ja tülikas, sest asjad on kadunud, lähevad segi ja kõik trügivad.
Aga, kui on selline erali rõngaga riputi, siis on väga mõnus, sest:
1) sa saad kogu riidelaadungiga mõnda sobivasse rahulikku nurka minna
2) riietel on ruumi, sest nad pole kõik ühe nagi otsas
3) riputi on erksavärviline ja varustatud sinu nimega
4) konkse saab lisada või ära võtta
5) riided saab hõlpsalt kätte

sunnuntaina, lokakuuta 17, 2010

Kohtla-Järvel hakkaks ka ise antifašistiks




Vist on nii, et K-Järvel on iga asi hea, mis vähegi tegevust pakub...

Salapärased märgid seinal

Mida räägib taoliste juhtumite kohta Taanieli Raamatu 5 peatükk?

5 Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, lambijala kohale; ja kuningas nägi kirjutavat kätt. 6 Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved pekslesid teineteise vastu. 7 Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: "Kes iganes oskab seda kirja lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!" 8 Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha. 9 Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.
* * *
Näib, et asi on tõsine...

tiistaina, lokakuuta 12, 2010

Looduses pole ühtegi lõpetatud vormi

Olin paar päeva tagasi sunnitud uurima mõningaid erinevaid puulehti (kask, haab, pihlakas, jugapuu). Mu tähelepanu pälvis asjaolu, et kõigi lehtede servad on sakilised (mikroskoobi all vaadeldes võib näha, et sakilised on ka esmapilgul sirgeservalised lehed). Kui teemasse süveneda, näeme, et pole olemas ainustki looduslikku vormi, mis oleks nö lõpetatud või valmis.

Ainsad, kes teevad lõpetatud vorme, on inimesed (vähemalt nende endi arust on tegemist valmisvormidega).

Kummaline, kas pole?

Meid ümbritsev maailm ei ole lõpetatud. Ta pole valmis. Tal puudub selgepiiriline kuju. Selle nähtuse heaks näiteks on ka Mandelbroti fraktal.

Sellest seaduspärast lähtudes peaks ka inimesed muutma oma arusaamist asjade olemusest ja kujust. Me ei peaks püüdma luua "valmis" vorme, vaid looma asju, mis on vaid hetk pikemas protsessis. Tuleks luua arhitektuuri, mis võimaldab pidevat rekonstrueerimist; masinaid, mis koosnevad moodulitest, mida on võimalik erineval moel ümbergrupeerida ja täiendada uute lisaseadmetega; rõivaid, mida on võimalik pidevalt täiendada ja erineval moel aktiveerida.

Sellekohased näited on tegelikult juba olemas ja kasutuses: kihiline riietus -joped, mille voodrit saab eemaldada, kuhu saab lisada positsioneerimisseadmeid või valguselemente; soomusmasinad ja vormelid, millede erinevad tehnilised süsteemid on moodulitena vahetatavad; elukestev täiendõpe, moodulsisustus, moodulmajad (näit. konteinermajad) jne jne

Arusaamine, et asjad ja olukorrad on dünaamilised ja lõpetamata, on äärmiselt oluline. Sellega seostub ka arusaam, et kunagi pole kõik lõplikult halvasti või lõplikult hästi...

Kohtumine Halli Vanamehega

Elasin äsja läbi väga müstilise ja võimatuna näiva sündmuse.

Sõitsin kl 21.00 ajal rattaga Viimsi Mõisa pargiga piirnevat teed (Viimsist Pirita suunas), ning peatusin pargi serval, et kohendada oma pealampi. Samas märkasin veidrat Halli Vanameest, kes näis eksinud olevat. Tal oli peas must -kummaliselt kõrge -kaabu, seljas beež mantel ning käes väike kohver ja kilekott.

"Kuidas siit Viimsi Mõisa juurde saab?" küsis Hall Mees.

Tema selja taga laius tume ja hämaralt valgustatud park.

"Eeää..." tegin vastamisega algust "Ma ei ole päris kindel...-ma pole ise kah kohalik..."
"Kas see tee läheb Mõisa juurde?" küsis ta, osutades vasakule suunduvale rajale.
"Ma pole kindel...-kasutan ise alati ülemist teed -seda mis läheb ringi juurest" vastasin.

Hall Vanamees vaatas ümbrust ning kohendas oma kotti.
"Ma pole siin ammu käinud" lausus Ta.

Puurisin pilgu hämarasse parki, püüdes aimata, kas Mõisa juurde viib vasakpoolne või parempoolne tee.

"Ma võin pisut luuret teha" pakkusin; "Sõidan sinnapoole ja vaatan järgi, kas see tee viib Mõisani " laususin Vanamehele ja pöörasin ratta hämarale pargiteele.

Sõitsin u 200m kuni nägin Mõisa tulesid ning pöörasin seejärel kohe tagasi tuldud suunas. Olin ära umbes minuti.

Halli Vanameest meie kohtumispaigas ei olnud. Vaatasin ringi -asusin ilma alusmetsata pargi servas mis piirnes hästi valgustatud maanteega. Vanameest ei olnud. Teda polnud tänava ääres, ega kummalgi parki viival teel. See oli üllatav, sest Hall Vanamees näis olevat kohmetunud ja aeglase liikumisega.

Vaatlesin ümbrust väga tähelepanelikult. Ühe minuti jooksul oleks ta pidanud isegi kiire kõnni puhul jõudma vaid mõnekümne meetri kaugusele.

Lähikonnas polnud hingelistki...

Sõitsin rattaga edasi mööda parempoolset teed -lootuses leida Hall Vanamees ja teatada, et vasakpoolne tee (mida mööda olin äsja tulnud) viib Mõisani.

Ma ei leidnud ainustki inimest. Nii kaugele, kui silm nägema ulatus, polnud märgata ainustki jalutajat -ja ometi oli park ja maantee üpris hästi valgustatud.
* * *

Mul hakkas kõhe. See polnud normaalne. Inimesed ei saa nii äkki ja kiiresti kaduda. Eriti vanad inimesed...
Kas ma kohtusin kellegiga Sealtpoolt? Kas Hall Vanamees oli Kuskilt Mujalt?

Marlboro-meeste saatus...


Oli aeg, kui Marlboro-mehed naeratasid sulle linna suurimatel plakatitel oma kõikevõitvat naeratust ning kappasid uljalt tõusvasse päikesesse või puhkasid päevast väsimust kuldse lõkketule ääres. Nende ratsud läikisid ning lassod olid sitked ja tugevad.
Nüüd nad enam ei naerata. Või kui, siis pisut kibedalt ja sarkastiliselt. Lassod on asendunud muruniidukite ja kastmisvoolikutega, sigaretid brokkoliga ja ratsud liisinguautodega. Ning mitte kunagi enam ei pööra nad oma hobust päikesele vastu.
Ainult vahel harva kohtuvad nad vanade sõpradega mõne lao tagahoovis, et möödunud aegu meenutada...

maanantaina, lokakuuta 11, 2010

Taktikaline laskmine Daamidele!

Taktikalise Laskmise Keskus on üllitanud spetsiaalse lasketiirupaketi Daamidele!

Kerged relvad, pehmed laengud, õdus atmosfäär...lilled...küünlad...Hello Kitty...

Üks variant kuidas vältida keskeakriisi

Taas laekus kiri. Tsiteerin:

Vibuklubi Tallinna Kalev kutsub uusi huvilisi vibutreeningule. Tutvustav koosolek, koos võimalusega vibulaskmist proovida, toimub pühapäeval 17.oktoobril kell 15.00 – 16.00 ESS Kalevi spordisaalis aadressil Pärnu mnt 41(kino Kosmose kõrval).Treeningud toimuksid kord nädals pühapäevit algused 13.00 ning alguses kestvusega üks tund.
Igaühel tuleb muretseda oma varustus, vibu nooled jms, mille maksumus algab u 2000’st kroonist. Kuutasu 240.- krooni, mille saab tasuda ka ülekandega.
Lugupidamisega, JT
* * *
Võibolla sobib see ka ammumeestele? Peeter? Marko? Kell 13.00 pühapäeval on muidugi täiesti võimatu aeg...

Paha ratas

Näib, et ratas on midagi halba teinud, et ta nimodi kinni on pandud. Normaalsed asjad saavad ikka vabalt olla...
Siinkohal meenus kohe, kuidas ma kunagi Männi poes saia ja pepsi vargusega vahele jäin ning miilits mu väikesesse kollasesse furgooni kinni pani. Seal furgoonis oli umbes samasugune väike kunku, mille mõlemal pool oli pisike trellitatud aken. Pärast juhtumi üle rahulikult järele mõteledes mõistsin, et sellel kõigel oli oluline kasvatuslik tähendus.

Saia ja pepsit varastasin sellepärast, et ma tegin poppi ja hoidsin kõrvale koolikohustusest. Loomulikult läheb kõht tühjaks, kui sa pead terve päeva mööda linna kolama ja jälgima, et sa õpetajatele ja klassikaaslastele vahele ei jää.

Alaealiste Asjade Komisjonis pidin ma seda mitu korda üle rääkima...

Võistlusmuljed

Esimene reegel: ära hakka võistluste ajal oma eelnevaid otsuseid ümber tegema. 300m distantsil lasin seetõttu maha kaks "pantvangi" (st tabasin märki mida ei tohi lasta ja mis annab miinuspunkte). Tulemuseks 0 punkti. Tore algus...
Kuna laskuri edu -ja ebaedu sõltub suuremal või vähemal määral Kõrgematest Jõududest, ei tee alandlikkus kunagi paha... ;)
Siin on näha üks tüüpiline stage. Lasta tuleb mõlemast pilust sest kõiki märke korraga "ei näe".

Iga lasuga viskaks nagu pool sepikut minema...karm ego-värk...
10m distantsil tekkis laskmise järel tore sudu, sest kuulid paiskasid tuhkpeene liiva lendu. Eriti võimsa efekti tekitas M14.
Lühim (10m) distants.
Reegel 2: kui sul on kiire, siis lõpeta rapsimine. Tee kõike rahulikult ja 1 kord. Jõuad rutem.
Kuna kohtunikke nappis, toimus stagelt stagele liikumine päris vaevalises tempos, mille tegi eriti valusaks asjaolu, et kohale oli sattunud selliseid mehi, kes pidid ümbritsevatele inimestele pidevalt kõnet pidama ja igasse lausesse paar P ja V ja T tähega algavat roppust põimima. Ma ei saanudki aru, miks see neil nii oli. Selle tõttu hakkas minusugusel hella hingega vennikesel loomulikult varsti paha ja tundsin nagu teatud võõrandumist ja soovi olla kusagil mujal.
Üldiselt oli siiski päris meeldivalt ärev võistlus. Nagu ma märkasin, ongi võistlusega kaasnev ärevus, südame puperdamine ja käte värisemine IPSCi toredaim näht. Need, kes seda nautida ei oska, püüavad aga tõsimeeli märki tabada ;)

Botaanikaaias algab laste loodusring

Laekus kiri. Tsiteerin:

Kui kellelgi on huvi, siis Tallinna Bootaanikaaia huviring „Looduslaps“ jätkab uuel hooajal oma programmidega ning seekord juba süvendatult.

Lapsed saavad rääkida oma isiklikest praktilistest kogemustest taimedega seotult, jagada kogetut ning saada uusi teadmisi, milles põhirõhk on liigiõppel. Lisaks tulevad teemades enam esile keskkonnahoidlik ja säästev suhtumine ümbritsevasse. Lapsed saavad proovida ekskursioonijuhiks olemist. Õpilastele pakutakse endiselt avastamis- ja meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku, mille eesmärgiks on tähelepanu arendamine ja seoste loomine. Teema valik huviringi toimumise ajal sõltub ilmaoludest. Ringitund algab praktilise õuesõppega, mis sisaldab teoreetilist osa ning lõpeb loomingulise tööga. Oodatud on kõik endised ja tulevased „Looduslapsed“. Liikmeks saab registreerida võttes ühendust alates oktoobri algusest telefonidel 6 062 663, 5326 4570, vastab metoodik Eliko Petser või meili teel aadressil eliko.petser@tba.ee. Võtame vastu I-VI klasside õpilasi.Ringitöö toimub kaks korda kuus kolmapäeviti kl 16.00 – 18.00. Kuutasu õpilasele on 25 krooni.Siin on link meie eelmise hooaja tegemistele ja käimistele: http://www.tba.ee/index.php?lang=est&main_id=295
* * *
Väga tore. Ma loodan nüüd, et see "keskkonnahoidlik ja säästev suhtumine" hõlmab endas ka reisimisvastast õpet? Sest on äärmiselt oluline, et laps saaks juba varakult aru, et sihitu turism on kuritegu keskkonna vastu.

Huvimatkad on muidugi pisut nii ja naa (tean isiklikust kogemusest). Laps peab arvestama, et ei tasu imestada, kui ta leiab end ühel päeval koos ringijuhataja ja matkakaaslastega eksinult kuskilt Aegviidu metsast (kus uuriti põdra -ja jänesepabulate erinevust) ning lootus kunagi taas koju jõuda võib tunduda väga ebatõenäoline.
Üldiselt soovitan loodussõpradel väljasõitudel alati kuivtoitu ja magamiskott kaasa võtta. Ning loomulikult tikud, kaart ja kompass. Ringijuhatajat ei tasu üleliia usaldada.

sunnuntaina, lokakuuta 10, 2010

Ilusad püssid

8" rauaga SIG karabiin. Vist ainukene Eestis. Kaba käib kokku. Rauale võib keerata summuti.
Saiga, punatäppsihik
AR, tuunitud salvesöötur (magwell), 1-4x suurendusega optika
AR, custom püstolkäepide...
Ilu on muidugi vaataja silmades. On ju olemas ka äärmiselt inetuid püsse.

Auhinnad

Eelmisel nädalal kulus kogu aur Sügisrifle auhindade tegemisele. Olen nende üle suhteliselt uhke. Põhimõte on järgmine: 6 märki, hõbe ja kullatud hõbe; vapidetailid eraldi välja saetud ja joodetud (+ oksüdeeritud), märklehe jaotused lasergraveeritud.

I koha märgil on 2 "tabamust" jaotises A, II koha märgil jaotises C ja III koha märgil jaotises D. Reaalsuses on ilusamad, kui siin pildil...

keskiviikkona, lokakuuta 06, 2010

Hea visandlik karu

Päris hea pink. On pinget ja dünaamikat. Karu on värske visandliku joonega.
Kuskil võiks olla ka mees õllepudeliga...

Tegelikult ongi nii, et kui Tallinna Linnavalitsus sooviks luua (Meres oleva Kalevipoja asemel) head kõnetavat linnaskulptuuri, tuleks teha pink kahe istuva kodutuga. Et seisaks meeles, et mitte kõigi meeste saatuseks pole saada Oscar -või Eduard Wildeks.

Ja just nemad kannavad ühiskonna kogu raskust oma õlgadel...

Miks Sotsiaalministeerium venelased haridusest ilma jätab?

Imelik värk -kõik need reklaamid on ainult eesti keeles. Kas Sotsiaalministeerium on seisukohal, et vene keelt kõnelevad inimesed on väga tolereerivad või? Et neil on uued postmodernistlikud veendumused juba omandatud?

Mina mäletan nagu midagi muud.

Näiteks 2007ndal aastal nimetasid kokkutulnud antifašistid Tõnismäel politseinikke väga järjekindlalt pederastideks (pidarassõ). Ning võis aimata, et seda ei mõeldud just positiivses kontekstis. Oluline on fakt, et selliseid sallimatuid isikuid oli kogunenud tuhandeid. Tõsiasi, et antifašistid seostasid politseinikke gaydega, tundus mulle esialgu väga imelik. Võib oletada, et oma osa mängis asjas sinine munder, mis tekitas sellise huvitava paralleeli.

Igatahes tundub, et Sotsiaalministeerium on oma reklaamikampaanias venelased täiesti unustanud. Huvitav, miks?

Kas stressivaba toit on ületähtsustatud?

Jutt läks kanakasvatusele ja sellele, et kanad on stressis ning munad mida nad munevad on samuti kahtlased -hormoonide abil toodetud ja samuti stressis. Ja et tervislik on hankida vabade kanade mune. Loogiliselt arutledes, peaks stressivabade munade tarbimine alandama ka sööja stressitaset.

Väga imelik.

Ma mäletan selgesti, et sellal, kui ma maal Vanaema juures elasin, sõin ma ainult vabade kodukanade stressivabu mune. Sellest hoolimata olin ikkagi pidevas stressis, sest Vanaema (-kes sõi neidsamu mune) pahandas minuga alailma ja noomis tuhande erineva asia pärast.

"Miks?" küsin ma, kui stressivabal toidul on justkui nii oluline roll? Miks ma maal stressis olin? Ja miks oli vanaema stressis? Ning mis peamine -miks munad stressi ei maandanud?

Kas see stressivaba toidu jutt on mingi ökomeeste väljamõeldis?

tiistaina, lokakuuta 05, 2010

Sügisrifle 2010

Tavalised inimesed ehk teavad kuskil oma mahasurutud alateadvuses, et siinsamas -meie keskel -elab igasuguseid kahtlaseid hulle, kes tegelevad asjadega, millega normaalsed inimesed ei tegele.

Võtame näiteks triatlonistid ja maratoonarid. Iga normaalne inimene saab paugupealt aru, et see on täielik hullumeelsus -joosta mitu tundi järjest ilma mingi selge eesmärgita. Sest arukad inimesed läbivad nii pikkasid vahemaid ikka auto või rattaga.

Siis on veel tohutu hulk neid, kes õhtu saabudes tõmbavad selga liibuvad kombinesoonid (mis on juba ise imelik) -ja suunduvad pimedatele pargiteedele rulluisutama (või rattaga sõitma). See sõitmine ise on minu arvates puhas kattevari ja asja tegelik mõte on jalakäiate ja laste ehmatamine ja hirmutamine. Kujutan ette, kui õnnelikud nad on, kui neil õnnestub kellegist tohutu kiirusega napilt mööda tuhiseda. Mõned eriti agressiivsed rulluisutajad kasutavad isegi keppe, mille nad rahumeelsetele jalakäiatele tihti peaaegu silma torkavad...

Mootorispordist ei tasu üldse rääkida, sest tegemist on otsese sõjaga looduse vastu. Mootorisportlaste alamkihti võime me tihti näha rolleritel ja mootorratastel ühise mütsakuna mööda linna kimamas ja päevaund magavate beebide und häirimas. Mootorisportlaste salajaseks eesmärgiks näib olevat üldise turvatunde lõhkumine ja efektiivne fossilkütuste hävitamine. Loodust nad igatahes ei salli...

Siis on veel olemas püssimehed.
Püssimeestega on see asi, et ükskõik mida nad teevad või räägivad -tegelikult mõtlevad nad vaid ühest asjast.
Ning südamepõhjas on nad kõik veidi pettunud, et nad ei saa oma harrastusega tegeleda seal, kus tuju tuleb (nagu maratoonarid) vaid peavad minema mingitesse spetsiaalsetesse kohtadesse ja enne mitu avaldust kirjutama. Samuti on nad pahased, et riik ei toteeri laskemoona, sest see on üpris kallis.

Ometi on nad õnnelikud, et nad niigi palju saavad. Püssirohusuits ja ja läikivad padrunid tekitavad neis õnne -ja ärevuseseguse tunde, mille nimel on nad valmis täitma igat seadusesätet ja ühiskondlikku ootust...

Sellel laupäeval ja pühapäeval kogunevadki paljud laskurid Männikule, et maha pidada järjekordne vintpüssi praktilise laskmise võistlus "Sügisrifle 2010". Laupäeval tehakse esimene pauk kl 10.00. Staged on väga loodussäästlikud (ehitatud igasugustest vanadest jääkidest) ning üldmulje on nagu kuskil Aafrika slummis. Distantsid on 300-100-50 ja 10 m. Ilm tõotab tulla külm ja lörtsine.

Ilmselt on kaitseriivi kohmetunud sõrmedega raske maha saada...

Sirgumas on MUPO noor järelkasv

Õudne! Eile olin tunnistajaks mingile MUPO noorteorganisatsiooni koondusele. Nähtu meenutas väga kunagisi pioneeride üritusi, kus seisti reas ja kuulati vanempioneerijuhi mõtteid.

Kas ajalugu tõesti kordub?! Juba tundubki, et MUPOsse mittekuulujaid on hakatud taga kiusama...

Mehed teevad Vabadussambale kõdi

Ma olen ju alati rääkinud, et Eesti Mehed on hirmus kelmikad sellid. Nüüd on nad välja mõelnud, et tuleb Vabadussammast kõditada. Täitsa naljamehed.
Ja kuidas nad tõstuki trepist üles vedasid? Lükkasid vä?

maanantaina, lokakuuta 04, 2010

Ma ju ütlesin, et rehve ei tasu ära visata...


Lisaks kenadele rehvidele võime siin näha ka päris keerulist ja innovatiivset piirdeaia-lahendust. Kohe näha, et inimest ei kapselda akadeemilistes ringkondades pähe tambitud arvamus, milline üks piirdeaed peab olema. Inimesed oskavad ka ise mõtelda!

Ära viska oma suverehve ära!



Rehvidest saab lastele igasuguseid asju teha. Kui pole aega midagi spetsiaalset valmistada, võib laps rehvi lihtsalt niisama veeretada. Ma usun, et see on tegelikult kohati arendavamgi, kui mõni muu tegevus.

Mida veame, sõbrad?

Teatavasti toimus Hiinas Expo Maailmanäitus, kus osalesid ka mõned Eesti akadeemikud (nö teadusringkonnad) -ja ka mõned kunstnikud. Juhtus nii, et kuna akadeemikud (kes olid auväärsed vanemad härrasmehed) olid Hiinast kodu poole tulemas, ei hakanud kunstnikud ise oma kraami Hiinast tagasi tooma vaid palusid, et akadeemikud nende pakid kaasa võtaksid (pakid mahtusid kenasti kohvrisse). Teadusemeestel, kusjuures, polnud aimugi mida pakid sisaldavad...

Oli mis oli, kuid igatahes jäid meie tublid teadlased-geenitehnoloogid piiril Hiina tollitöötajatele silma, ning suur oli akadeemilise ringkonna ehmatus, kui selgus, et kunstnike pakk sisaldab igasuguseid kahtlaseid väärismetalle (tegu oli nn artefaktidega).

Algas paanika. Helistamine. Teadlased olid insuldi piiril...-milline blamaaž!

Õnneks läks kõik siiski hästi ning süütud teadlased lasti peale ohtraid vintsutusi tagasi kodumaale.
* * *
Mida me sellest loost õpime?
1) Vältige reisimist
2) Kontrollige mida teie pakid sisaldavad
3) Ärge usaldage kunstnikke
4) Alati kannatavad süütud

sunnuntaina, lokakuuta 03, 2010

Miks on Eestis parem, kui Soomes või mujal



Reedel sain ma jälle täiesti kindlalt aru, miks Eestis on parem elada, kui kusagil Euroopas. Põhjus on see, et sa pead Eestis pidevalt ärkvel püsima. Eestis elades on alati sees väike värin, sest kunagi ei tea, kuidas päev kulgeb ja mida õhtu toob. Võibolla sõidad sa läbi löökaugu ja saad tuttavaks toredate remonditöökojameestega? Võibolla ilmub võsast alkohoolik? Võibolla tekib sul tänaval eriarvamus MUPOga ja sa saad trahvi? Vahest aga juhtub midagi sellist, mida sa isegi ette ei oska kujutada?
Kunagi ei tea...-ja just see ongi põnev! Just see ongi Tõeline Elu!
Erinevalt näiteks välismaast, kus sa võid juba ette kindel olla, et päeva tippsündmuseks kujuneb kohaliku supermarketi külastus.

Nagu Matrixi oraakli juures






Reedel avati taas üks väga hea ehtenäitus. Õnneks polnud autoriks mitte mingi kriiskav ja ülbitsev videokunstnik nagu tavaliselt vaid malbe ja heatahtlik Kristiina Kibe.
Me kõik mäletame ju seda kuidas Neo käis koos Morpheusega Oraakli juures?
Ja seda, et Oraakel pakkus külalistele küpsist? Ning, et Neo ajas pärast vaasi maha?
Vatt selle näitusega oli täpselt sama moodi -pakuti hullult palju igasuguseid koduküpsetatud asju: seenepirukat, tikuvõileibu, kapsapirukaid, lihapirukaid, kooki, veini, mahla, viinamarju...-ja veel mitut väga maitsvat suupistet. Igatahes oli meeleolu täpselt nagu Oraakli juures Köögis. Keegi ei terroriseerinud su mõistust. Keegi ei esinenud mingite piinlike sõnavõttudega Suurest Kunstist...keegi ei arvanud, et ajalugu algab temast.
Igati kena ja sõbralik näitus.

perjantaina, lokakuuta 01, 2010

Disainiauhinna oleks võinud anda Pakendikeskusele!


Täna avastasin küll midagi täiesti geniaalset. Tegemist on Pakendikeskuse originaaltootega, mis täidab kõik hea Eesti disaini kriteeriumid: leidlik, lihtne, odav toota, universaalne, ilus, öko (mullikilet toodetakse nagunii) jne. Loomulikult tasub esile tõsta ka toote pakendil olevat viidet, et toode maandab stressi 0 kaloriga (mitte nagu šokolaad, millest saab umbes 1420 kalorit). Hea on ka asjaolu, et toode sobib miljonitele kasutajatele. See on peaaegu veel parem, kui NOKIA telefon...
Tormake ostma!

torstaina, syyskuuta 30, 2010

Maria Valdma ülilahedad kärbsed

Kui rääkida ehtekunstist, siis selle positiivseim omadus on mitmemõõtmelisus ja universaalsus. Sa võid meisterdada valmis skulptuuri, maali, tekstiili, masina, süsteemi vmt -ja anda sellele ehte kuju. Maaliga sa seda teha ei saa. Või arvutigraafikaga (mis on ju väga popp).

Käesolev ehe on selle nähtuse suurepärane näide -või kuidas saaks veel paremini kujutada kärbse lendu? Eriti positiivne asja juures on see, et ka Maria ise on väga normaalne tegelane...

Maailmapilt ei sõltu reisimisest

Sattusin sööklas vestlusse reisimise-teemadel. Nagu tähelepanelikumad lugejad ehk juba teavad, suhtun reisimisse suhteliselt pahakspanevalt.

Täna esitati jälle see vana tuttav väide, et "reisimine laiendab maailmapilti". No kuulge. Esiteks -mida kõik need tuhanded eestlased (kes on halastamatult kahjustanud Egiptusesse ja Türki lennates loodust ja osooni) oma laienenud maailmapildiga peale on hakanud? Kuidas võidab sellest avardunud maailmapildist Eesti ühiskond?

Kas nad on midagi leiutanud? Tuuninud? Avastanud?
Kas nad on muutunud sõbralikumaks, julgemaks ja vapramaks?
Kas nad on hakanud rohkem armastama (sõna)vabadust, rahvast ja maad?

Ehk on nad mutunud jumalakartlikumaks ja panevad rohkem rõhku kasinusele ja meeleparandusele?

Või -järsku pole mingit vahet?

Teiseks on see, et sa ei pea selleks kuhugile kohale sõitma, et midagi näha ja siis otsustada. Suuri põhimõtteid ja tõekspidamisi (mis omavad üldist mõju) saab otsustada täiesti seisult. Näiteks võib inimene vabalt otsustada -ilma hiinasse sõitmata -et "hiinlased on tore rahvas ja nad meeldivad mulle". Ning edasi võib elada juba sellesama äsja omandatud suhtumisega. Võib otsustada, et "India orbude eest tuleb hoolitseda" ja hakata mõne India lapse kasuvanemaks (on olemas selline süsteem, et sa ei lapsenda vaid oled kasuvanem).

Sa ei pea sõitma Dodge V12 mootori jõul läbi Ameerika, et teada saada kuidas Ameerikas olukord on. Sa ei pea tingimata kohtuma Obamaga, et kujundada temast enda poliitilist arvamust. Sa ei pea töötama Soomes, et omada kõrget töökultuuri.

Otsustamine on ümbritsevast keskkonnast täiesti sõltumatu. Turism ei edenda "avarat maailmapilti" mitte mingil moel. Sest, kui inimene ei MÕTLE -siis ta EI MÕTLE...

Mis tõestab, et mõeldes võib omada avarat elunägemust ka kuuris paku peal labidat teritades.

keskiviikkona, syyskuuta 29, 2010

Peaaegu nagu Teletabi

Tuunitud Eestis






Jälle üks ülikõva hiina elektrijalgratas -mis on tuunitud meie kallil kodumaal. Masinale on paigaldatud võimsam aku, ülbe elektriregulaator (paigutatud vanasse mutrikarpi) ning akuindikaatori-lambil on vahetatud tavaline pirn LEDi vastu. Mootor on tagumises rattarummus. Kusjuures -masinal on jõudu isegi üleliia.
Lisatud on ka õpetlik slõugan "Kõik on väga lollid", mis jagab inimesed tahtmatult kahte gruppi -ühed, kes silti nähes äratundvalt ohkavad ja teised, kes panevad pahaks. Mis on väga imelik, sest kui "kõik on lollid", siis on tõepoolest KÕIK lollid (sh ka slõugani autor), mis omakorda peaks aitama mõista enda kohta maailmakõiksuses. Sest, kui keegi arvab, et silt on tema jaoks solvav ("kuna mina olen tark") , on see vaid tunnistus inimese väikesest arusaamisest ja pöörasest enese ülehindamisest.