Täna helistas TA ja teatas väga masendavat uudist. Nimelt, et see tihvt, mis takistab
Doriselt rauda lahti võtta (et sinna suudmekompensaator monteerida) on liimitud kinni nn
punase liimiga -ehk siis liimiga mida on vaja kuumutada, et tihvti kätte saada. Kui nüüd aga Dorist kuumutama hakata, on karta, et hakkavad juhtuma igasugused ettearvamatud protsessid, ja Doris saab rikutud. TA jutu mõte oli, et Dorisele ei saa suudmekompensaatorit paigaldada (või ainult kusagil Saksamaal). Täitsa õudne! (Aga järsku saaks külgedele mõned augud puurida?)
Mis ma nüüd teen?!
Keskendun päästiku tuunimisele? Hangin pudeli grafiitpulbrit?
Või mõtlen lihtsalt, et kõik on niigi hästi?
5 kommenttia:
ilmselt tuleb ette võtta lahutusprotsess ja Dorise asemele uus vaadata
:)
See on väga postmodernistlik jutt. Et kui mingi üks eriarvamus on -kohe lahutama?
Dorise puhul on nii nagu iga asjaga, et lisaks paarile halvale omadusele, on olemas ka paar-kolm head ;)
Ega siis ühe lahkarvamuse pärast tõesti kohe lahkumisavaldustega pea loopima hakkama - alati on võimalik tuua võrrandisse kolmas tundmatu ja vaadata, kas läheb elu huvitavamaks:P
Tsiteerides Eesti practicali laskmise klassikut hr. S'a : "Relvi peab olema palju". Nii et osta mingi mudel, millele saab paigutada kompensaatori ja Doris jäta nn "eksklusiivvariandiks". Igale asjale oma eesmärk :)
Majanduslikult ei ole see mõistlik, aga ega relvadega tegelemine ei olegi väga ratsionaalne hobi (nagu ka paljud muud hobid, mis on suht kulukad).
Humoristid olete :)
Lähetä kommentti