Teate seda tunnet, kui jalutad rahulikult kuskil ojakaldal-metsaveeres, ja...-korraga tajud, et sa pole siin üksi -et keegi nagu vaataks või jälgiks? Selline asi teeb päris ebakindlaks vahel. Eriti nõme on, kui pärast selgub, et see oli lihtsalt üks pilv.
Kusjuures pilvega on just see jant, et ta püsib nagu pikemat aega kannul. Näiteks tavalise linnu või liblika eest saab suhteliselt hõlpsalt -paari pettemanöövriga -jalga lasta.
Suvel on jah elu päris keeruline...
torstaina, elokuuta 06, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
kas see on nüüd linnu pea või koera tagumik?
Ära aja asja keeruliseks. See on lihtsalt pilv, kes hiilib metsa taga ja vahib kuklasse.
Lähetä kommentti