Olen viimasel ajal hakanud poest ostma kõige odavama ja kahtlasema sisuga õlle. Ja mitte sellepärast, et sedasi raha säästa vaid protestist meinstriimi vastu (st Saku). Ütleme nii -anarhistlikel kaalutlustel. Taoline tegevus on väga seiklusrikas, sest kunagi ei tea, kas õlu on täitsa solk või päris mõnus. Selle valla parim avastus on muide Palmse Tume Õlu (punase sildiga mille peal on Palmse mõis). Seda pruulib mingi nurgatagune õllevalmistaja. Aga õlu ise on mahe ja siidine nagu ema pai…
Selle õllesüsteemi hea omadus on ka see, et õlle maitses on peaaegu võimatu pettuda. Isegi kõige imelikum ja liisunum kesvajook tundub nagu mingi uus põnev avastus.
Ja pealegi -mis võiks olla VEEL igavam ja fantaasiavaesem, kui laduda korvi järjekordne ports Saku Originaali? Me oleme ju lõppudelõpuks ikkagi mõtlevad olendid...!
Muide väga tore on osta õlut ka sildi järgi. Kui on lahe silt, siis ostan (st silt võib olla ka spetsiaalselt kole).
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
5 kommenttia:
Ise sa oled nurgatagune. Palmse õlut teeb Haljala õlletehas.
Ma pole Haljalas käinud... :)
Igatahes on nende tume õlu esmaklassiline.
Selveri pilku on ka 7 eegu eest täits mõnus jook.
Assaa! Seda polegi veel proovinud! Lähen juba täna luurele...
Soovitan silmad.. ja suu suunata Tartu poole - Premiumi poole.
Maitseelamuse (pettumuse) eesmärgil võib ka Walterit (säästu pilsner) proovida;)
Lähetä kommentti