Ray Bradbury-l on üks sihuke raamat nagu Marsi kroonikad, kus on lugu sellest, kuidas raketitäis mehi maandub neile tundmatul rohurohelisel planeedil. Planeedil, mida nad nimetavad golfimuru ja uniste pärastlõunate planeediks, sest see on täiuslikult lahke ja kaunis. Kõik astronaudid sooviksid igaveseks paigale jääda kuid laeva komandör annab käsu lahkuda (ka ta ise ei soovi seda teha, kuid "ta täidab oma kohust").
Üks meestest jääb siiski endale kindlaks ning on ainus, kes näeb kuidas rakett helesinisesse taevasse kaob.
See on äärmiselt muljetavaldav novell...
1 kommentti:
ah siin need kolm peetruse pulmatelki ongi :)
Lähetä kommentti