Sõbrad. Nagu ehk juba märganud olete, on taas algamas puhkused ja suvi. Suvi toob kaasa stressi ja painet, sest ühiskond ja sotsiaalne surve trünnib inimesi nö puhkama. Välja ilmuvad kõikvõimalikud aktivistid ja puhkamiseksperdid, kes käivad terve suve kontsertidel, süstamatkadel, reisidel, kämpingutes, paastulaagrites, üritustel, näitustel, laatadel jne jne.Kogu asja teeb eriti ebameeldivaks asjaolu, et neile on omane oma tegemistest entusiastlikult kõigile rääkida -tekitades normaalsetes inimestes kasutult veedetud suve pärast masendust ja süümepiinu. Kohtudes puhkamiseksperdiga, tundub iga loetud raamat ja äralogeletud suvepäev koleda kuritööna.
Pidev ühiskondlik surve muudab suvepuhkuse tõeliseks põrguks... :(
* * *
Samas annan teada, et ka Asjadest-blogis tekib juunis-juulis vaikne sessioon ning midagi erilist oodata ei tasu. On suvepuhkuste aeg.
2 kommenttia:
Maailma kõige mõnusam asi on puhkuseentusiastidele seletada, kuidas TEGELIKULT puhatakse, ehk et kuidas mina oma vaba aega veedan. Käin hommikul koertega väljas ära, kui kutsikas märku annab, et ta ei jõua kannatada enam. Ja siis magan nii 13-14ni. Siis panen teleka mängima ja teen neti lahti. Teen kohvi ja kobin läpakaga voodisse, taustaks Komissar Rex või A-Rühm (8ndat korda jookseb vähemalt juba). Loen lehte, foorumeid, plooge, surfan lõpututes soojades netivoogudes. Vahepeal söön puuvilju. Kui viitsin, teen süüa. Enamasti ei viitsi. Õhtupoole on paar head seebikat. Ja õhtud on raamatute päralt. Kui ei viitsi, siis arvutis on hulk häid filme, mis mingil põhjusel veel vaatamata. Vahepeal peab end voodist välja ajama, et koertega mereäärde loivata ja vaadata, kuidas nad mängivad või kajakaid taga ajavad. 3-4 paiku vaatan aknast päikesetõusu ära, panen kardinad ette ja kobin magama. Pealelõunal kordan algusest.
Nii tore on see ilme, mis puhkuseeksperdi päikesesuudeldud näokesele selle triaadi peale tekib. Tühi pilk ja kaugel ära mõtted. Ta teab, et minu variant ongi täiuslikkus. Aga ta on ju ikkagi Asjalik Inimene, mitte mingi luuser, kes tõesti saabki endale lubada ülimat luksust mitte muretseda, mis teised arvavad. Tal on maine, mida hoida. Ta peab hankima uusi lugusid, mida lohaka elegantsiga jutustada, kogemusi, mis suunurgas mängleva naeratusega taasesitatuna kuuljaid kadedusest roheliseks ajaks. Puhkamine on tõsine töö.
Lumi :)
Mul koolipäevil juhtus suvel alati nii, et magamaminekud jäid aina hilisemaks ja ka ärkamine venis lõpuks kl 14.00-15.00le. Lõpuks lõingi käega ja läksin magama alles hommikul kl 06-07. Ise imestasin, et mis värk on? Kas peab hakkama unerohtu võtma või mis? Et järsku ma olen haige? Olin nimelt märganud, et ka keskealistel õrna närvikavaga naisterahvastel olid unehäired ja loomulikult nägin ma endal sarnaseid sümptomeid. Aga lõpuks läks kõik ikka hästi.
Lähetä kommentti