1) Tegevuslegend näeb ette, et peame korraldama oma nõupidamise otse sisekaitse-meeste baasi kõrval. Pargime autod ülbelt otse värava ette ning asume kaarte ja märkmeid uurima. Sisekaitse (SK) vahib meid läbi väravate ja ei reageeri. Väljume masinatest ja liigume hoone esiküljel asuvate pinkide juurde. Me ei ole relvastatud. Pisut segadusttekitav on asjaolu, et meie kaardil puuduvad majanumbrid...
-Korraga väljuvad maja nurga tagant hambuni relvis SK-mehed ning piiravad meid umbselt ümber. Meid on kuus ja neid 14. Tüübid sihivad meid agressiivselt kuulipildujate ja konedega ning teatavad, et oleme "asjaolude selgitamiseni kinni peetud". Viibime kerges hämmingus ning ei tea kuidas reageerida (vahistamist meie taktikaline legend ette ei näinud).
Olukord muutub aga iga hetkega koomilisemaks, sest seisame keset avarat majaesist suhteliselt tiheda liilusega tänava ääres. Meid ümbritseb perfektse ümmarguse ringina 14 ärevuses SK-mees, kelle kogu olemus väljendab soovi meiega arveid õiendada. 14 sõdurit sihib kuute relvitut meest automaatide ja kuulipildujatega (tegelikult oleme ju täiesti ohutud). Olukord on äärmiselt teatraalne ning enam, kui dramaatiline...
2) Me luurame välja oma järgmise sihtmärgi kaitse ülesehituse (patrullid, täpsuslaskurid jm). Koostame lihtsa ja lollikindla rünnakuplaani ning ootame selle elluviimisega kuni hämardub. Seejärel liigume ettevaatlikult oma ründepositsioonidele (tegevus leiab aset elamurajoonis). Keset kõige pinevamat hiilimist süttib liikumisanduri abil töötav trepikojavalgusti. Seejärel järgmine... -ja nii edasi. Kõige lõpuks avastame, et päeval valitud rünnaku lähtekoht on kõrval oleval majal asuva prozhektori poolt eredalt valgustatud. Tunneme end klounidena.
3) Liigume õhtuhämaruses teineteist relvadega kattes oma eesmärgiks oleva hoone suunas. Oleme maskeeritud võrksallide jmt-ga. Kuniks esimene mees vaatleb eesolevat tänavat, laskun põlvele ning jälgin läbi relva sihiku maja esikülge. Korraga väljub trepikojast naisterahvas ning asub samas ukse ees seistes väikest vaipa kloppima. Ühtäkki märkab ta 3m kaugusel teda vaatavat näomaskis ja kiivris püssimeest. Naine võpatab ehmatusest-kuid kogub end kiiresti ning jätkab kloppimist. Vaip vajab ju puhastamist.
4) Liigume mööda kuuvalgusest üle kallatud kruusateed ning teame, et meid võidakse rünnata. On öö. Tee kulgeb rööbiti rannaga ja ninna tungib soolane mereõhk ning on kuulda laintemüha. Meie närvid on pingul ja silmad püüavad ööpimeduses eristada pisimatki ebakõla või heli. Kuid midagi ei juhtu.
Lõpuks selgub, et meid varitsema pidanud üksus on maastikul eksinud. Nad jäävad kadunuks väga pikaks ajaks...-seekord jääme me ellu.
* * * ERR on hakkama saanud väikese klipiga. Tõsi küll -võrreldes tegelikkusega on klipikene ülimalt nõder.
2 kommenttia:
Veel mõned killud samalt õppuselt: 1) vastutegevuse sellid paigutavad MG3 Koplis positsioonile (tuletan meelde et see kõik toimus valges, päevasel ajal). Üle tee hakkab minema naisterahavas ja mehed ütlevad talle "ärge palun ehmatage kui paugud käima hakkavad, ma hakkame siin kohe natuke kuulipildujat laskma". Naisterahvas ütleb "ahah, tänan poisid" ja läheb edasi. 2) Kuulsin (ja seega ei ole kindel et info on 100% tõene) et kaks noormeest saabusid formeerimispunkti umbes 5 tundi planeeritust hiljem, kuna alguses läksid Kuperjanovisse (Võru!), siis Tallinnasse Sisepatti ja siis peale mitmeid telefonikõnesid ja juhendeid jõudsid õigesse kohta. Üks neist oli oma jutu järgi Norrast töölt õppusele tulnud.
Norralasele tuleks valgetähe rist anda. Sellised mehed meil! :)
Asjadest
Lähetä kommentti