Tartus sai maja valmis enne, kui rõdud

Lastega peredest on küll päris kahju...-samas, kui näiteks meestele mõjub selline arhitektuuriline lahendus kahtlemata väga positiivselt. Tekib selline tunne, et sul on rõdul mingi oma väike -ja ohtlik saladus. Meestele ju ohtlikud asjad meeldivad? Need on lausa vastupandamatud...

Miks bussis pistikuid ei ole?

Bussi katkine stoppnupp tekitas terve hunniku küsimusi, sest avas tehniliselt täiesti uue perspektiivi. Esiteks -buss teeb ju elektrit, eks? Lambid põlevad ja kõik asjad töötavad? Noh -aga miks siis pistikuid pole? Miks ei võiks makstud piletiraha eest hommikul bussi vooluvõrgus mobiiltelefoni laadida või pardliga habet ajada? Miks on võetud lasteaeda kiirustavalt emalt ära võimalus oma pesumärgi juukseid föönitada? Buss kulutab nagunii kütust ja mõned olmeseadmed, mida sõidu ajal kasutatakse (laetakse) ei muuda kulunud kogust. Isegi arvuti akusid saaks laadida...

Punane

Mõtisklus minister Jänesest

Selleks, et olla kraanajuht, peab sul olema tunnistus. Selleks, et olla minister, ei pea sul midagi olema.
* * *
Elu on ime.

Tundmatu džässbänd Genialistide Klubis

Juhtusin Genialistide Klubis peale toredale ja entusiastlikule bändile, mis esines antud koosseisus üldse esimest korda koos, ega oma isegi nime. Minule, kui muusikavõhikule jätsid nad loomulikult väga kustumatu jälje -sest kuna ma muusikast midagi ei tea, ega aru ei saa, tundub mulle igasugune muusika lausa super. Nii ka nüüd. Kontserdi õhustik oli igatahes väga hubane ja meeleolukas. Loodetavasti näeme neid peagi Suurtel Lavadel.

Samas mainin, et G-klubis esineb 19.novembril Tarrvi Laamann -kes on väga zen-mees ja keda tasub kindlasti vaatama minna (tema pakutavast regemuusikast ei tea ma mõistagi midagi rääkida). Tarrviga on see huvitav asi, et noorusest peale oli ta pähe võtnud, et temast saab Suur Kunstnik -kuigi klassikalist joonistamisannet poisil eriti justkui polnud. Kuid nagu me teame, ei lase korralik kunstnik ennast mingist akadeemilisest terrorist häirida, vaid künnab hoopis oma vagu. Nii ka Tarrvi. Tänaseks on mees igati tunnustatud ja kuulus. Tuleb lihtsalt teha seda mida sa teed...

Väga kole asi -kuid huvitav!

Suvekõrvits. A meenutab pisut pirni ja veel paari muud asja ka.

VARSTI NÄED...

Tartu Kaubamaja vaateakendel on tekkinud iseeneselikult suurepärane kunstižedööver. Ja seda ilma Kultuurkapitali rahadeta...

Kuidas oleks õige arvata?

Vahel juhtub, et põrkad kokku mingi nähtusega, mille suhtes ei oska paugupealt korralikku seisukohta võtta. Nii ka nüüd:

1) Mida arvata, kui inimene kipub ennast suursuguste loodusnähtuste või kunstižedöövrite kõrval pildistama? Näiteks, kui kodanik külastab Suurt Kanjonit ja laseb endast selle taustal pildi teha? Või sätib end Mona Lisa kõrvale?

2) Kas Ülemaailmseks Katastroofiks ettevalmistumine kõneleb inimese arukusest ja alalhoidlikusest või hoopis elavast kujutlusvõimest (eriti keeruliseks teeb olukorra, kui hinnata seda probleemi Noa laevaehitamise-kontekstis, või kui mõelda, et terved riigid on arendanud "igaks-juhuks" kõikvõimalikke tuumarelvi ja kaitsesüsteeme)

3) Kas uudised ja reaalajas edastatav info (CNN, AK, Delfi, BBC, kuulujutud jmt) teevad inimese targemaks (oskab ennast maailmas positsioneerida?) või hoopis kurjemaks ja lollimaks? Kas reaalajas antav info on inimestele üldse vajalik, kui 99,9% sellest neid otseselt ei puuduta?

Simson ja Deliila

Retušeerimisjäljed

Reedel avati Mikkeli muuseumis maali S & D ekspositsioon. Näitus on põnev eelkõige seetõttu, et lisaks restaureeritud maalile endale on esitletud kogu restaureerimisprotsessiga kaasas käinud materjal (sh 30 minutiline film). Avamine ise oli väga peen ja pidulik.

Simsoni ja Deliila loo leiate siit. Olgu öeldud, et tegu on nö olmemaaliga. Selliste taiestega ehiti kodusid.

Lutsuviskamismeistrivõistlused

Üritus 2010 on paraku juba läbi, ent loodetavasti toimuvad 2011 järgmised meistrikad. Usinat treenimist!

Vein põhjustab rinnavähki vä?

Ilgelt karm küll. Selline reklaam. Ma olen alati arvanud, et punane vein on jube tervislik -hoiab kolesterooli eemal ja annab ka muidu krapsakust. Aga nüüd on vist välja uuritud, et tekitab hoopis rinnavähki. Veinimüüjad on siis ju samuti mingid pool-mõrvarid? Ja ilmselt seletab see veel palju muudki...
* * *
Kas see ei lähe samasse kategooriasse aktsiooniga "einevus rikastab!", kus võis samuti küsida lõputult kõikvõimalikke ebaloogilisi küsimusi? Võiks ju teha sellise leivareklaami, kus küsitakse "ülekaalu terviseks?" Või autoreklaami, kus küsitakse "invaliidsuspensioni terviseks?"

Küsida saab ju kõike.

Kas isad on tõesti täitsa soodad?

Olen pidanud isadepäevaga seoses paaril korral veidi mõtlikult nööpi keerutama ja varbaga kivikest toksima.

Teatavasti on Eestis isadest selline eelduslik kuvand, et esiteks -neid lihtsalt ei ole. Teiseks -kui nad ka on -siis on nad tööl. Ja kui nad pole just tööl, siis tegelevad millegi ebaolulisega. Kogu nende aeg kulub autole, spordile ja puhkamisele. Lastega nad tegeleda ei viitsi. Koduste töödega nad -va mõned erandid -hakkama ei saa...

Ja siis tulevad kõik need kehvikud ühel päeval aastas kuhugi saali kokku ja vaatavad kuidas lapsed neile tantsivad ja laulavad.

Aga samas võib ridade vahel tajuda ikka sedasama vaoshoitud etteheidet. Eriti teravalt tajusin seda eilsel kooli isadepäevakontserdil, kus õpetaja väljendas end lausa kurioosel moel: "tahame kõiki isasid tervitada ja öelda, et olete väga kallid -pean silmas just lapsi...". Ligi pool kohalolnutest olid emad. Ehk siis -sõnum kõlas nii, et lastele on isad muidugi olulised -aga meie -emad -oleme siiski pisut pettunud...

Mingi hetk esitasid lapsed endatehtud luuletusi isadest (tublimate luuletused olid eelnevalt spetsiaalselt välja valitud), mis rääkisid suures osas samast asjast: isa magab, sööb, sõidab autoga, käib tööl ja on kodust ära. Mõni luuletus tõi positiivse poolena siiski välja ka isade võimet mängida ja nalja teha.

Rahvas saalis naeris rõõmsalt kaasa -kuigi midagi naljakat selles ei olnud.

Ma ei kujutaks ette, et näiteks emadepäeval või naistepäeval peaks hakkama pidupäevasangaritele mingeid vihjeid tegema -see oleks ju taktitundetu?

* * *

Kas TÕESTI ongi isad siis sellised süüdimatud vennikesed, et isegi isadepäeval tuleb neile nende puuduseid nina alla hõõruda? Võibolla tõesti...? Võibolla olen ma ise selles teemas pisut naiivne? Samas elasin läbi ka väga positiivse isadepäeva-tähistamise ilma vihjete ja alltekstita. Oli lihtsalt mõnus koosviibine ja ühine pudrusöömine. Kõik kohalviibijad olid teineteise olemasolu üle lihtsalt siiralt rõõmsad.

Ega me siin mingi värvilise ja sooja Eesti pärast ei ole...

Eile tuli meeleliigutusest peaaegu nutt peale, kui tee ääres lepavõsa ja küntud põldu silmasin. Kogu ümbrus oli haruldaselt niiske ja lostunud ning kuidagi sõnulseletamatult suursugune. Võsa oli tuttavlikult trotslik ja põld oli ka kuidagi väga mõtlik. Ja ringi vaadates puges hinge vaikne uhkus oma vapra ja kohkumatu isamaa pärast.

Minu meelest just nii ongi hea. Ning ainult eestlased teavad, et tänane hallus ei tähenda seda, et see ongi kõik. Kevadel möllab seesama lepistik tuhandes rohelises toonis.

Armas juhtum häbeliku kokaga

Sohviku vastas asub selline tore atleetvõimlemise klubi.
* * *

Eile -see oli kolmapäev -pidin olude sunnil käima taas oma lapsepõlve mängumaadel. Et olin autoga, siis kihutasin loomulikult siia-sinna, kuni märkasin, et peaks vist midagi sööma. Maabusin koolima küljes olevas kohvikus mille nimi on Kohvik Sohvik. Või lihtsalt Sohvik.

See oli päris tore koht. Suured ristkülikukujulised lauad ja laudadega sama pikad ruumikad nahast tugitoolid (paigutus meenutas pisut USA road-kohvikuid) ning täitsa soodne menüü.

Vaatasin hindavalt ümbrust ja märkasin, et köögiuksel kõõlub hirmus nummi välimuse ja suure valge kokamütsiga meeskokk. Kokk arutas midagi järjepidevalt müüjatariga -kes näis samuti tore inimene olevat. Mõlemad olid kuidagi väga leebed ja hubased. Vahepeal läks kokk korraks kööki ja tuli siis jälle välja juttu puhuma. Siis käis müüja köögis ja peale ta naasmist oli kokk taas uksel juttu tegemas.

Mina tellisin loomulikult pannkoogi moosiga (olin ikkagi lapsepõlve mängumaal...).

Varsti tuligi müüjatar pannkooki tooma. "Ee..." alustasin julgelt "kas oleks võimalik kokast blogi jaoks pilti teha? Praad oli väga hea ja ma sooviks blogis pisut Sohvikut ja kokka ka tutvustada" .

"Ma uurin asja" vastas tütarlaps lahkelt ja läks kööki kokaga läbirääkimisi pidama.

Sõin unistavalt pannkooki ja tegin näo, et kogu teema ei huvita mind absoluutselt (mine tea mida kokk muidu veel mõtleb!!!).

Peagi oli müüja tagasi ja lausus vabandavalt naeratades: "Kahjuks on meil väga häbelik kokk ja ta ei soovi pildile jääda".

"Pole hullu!" vastasin, ja rüüpasin efektselt suure sõõmu külma piima "saan täitsa aru!".

Enam kokk köögiuksele ei ilmunud.

Sõin pannkoogi lõpuni ja lahkusin kurvalt, sest kokk nägi oma vahva valge mütsiga tõesti väga nummi välja.

Igatahes -kui satute Kehrasse -siis otsige üles kohvik Sohvik ja vaadake ise, et kokk on ülilahe.

Küsitluse "Milline on meeste hierarhia kõige edukam mees?" kokkuvõte

Vägev! Nagu näha, on lõppenud ka küsitlus "Milline on meeste hierarhia kõige edukam mees?" ning aeg on tõde päevavalgele tirida.

Nagu arvata oligi, on meeste puhul kõik ääretult lihtne ja lausa totralt ettearvatav: edukaim mees meeste seas on see, kes omab edukat karjääri (kus ta alluvateks on mehed) ning kaunist naist, kes teeb mehe eest ära kõik kodused majapidamistööd.

Ongi kõik. Põhimõtteliselt...

Eriti oluline on muide ka ülejäänu. Pange tähele -meestevahelises võistluses on kahte kõrgharidust omav mees samaväärne mehega, kes oskab nalja teha, omab kõrgemat sõjaväelist auastet või lihtsalt lahedaid asju; või kes on elanud muidu karmilt ja huvitavalt. Nii et meeste seltskonnas pole mõtet oma Tartu Ülikooli juurapaberitega ülbitseda -sellega teenib vaid 0,5 punkti -samas, kui põneva jutuga karmist läbielamisest saab paugupealt terve punkti kätte.

Huvitav on ka, et autoalane pädevus, kinnipidamisasutustes viibimine ning patoloogiline agressiivsus ei suutnud ületada punktikünnist. Põhjuseks on ilmselt meeste üldine pehmenemine ning kaasaegsete autode keeruline diagnostika, mis vajab tavaliselt kalleid erivahendeid. Seetõttu on vähenenud ka meeste otsene kokkupuude autodega. Samuti on nad ähmaselt adunud, et sihitu vägivald ning vangla ei edenda nende tööalast juhtimiskarjääri ja võimalust leida kaunist abikaasat, kes teeks ära tüütud ja tülikad majapidamistööd.... Igatahes tundub, et mehed on oma ajaloolisest identiteedist kaugenemas, ning loovimas pehmemate püsiväärtuste suunas.

Tuult tiibadesse neile! Oodaku neid peale tormist merd alati rahulik kodusadam...

Milline on poliitiliselt korrektne jook (ja söök)?

Juhtusin Solarises peale vahvale rummi-degustatsioonile ning sain paugupealt sõbraks Eluaegse Baarmäniga, kes seda väga entusiastlikult läbi viis. Baarmän rääkis igasuguseid huvitavaid asju, kuid ka ühe eriti huvitava tarkuse: "noh...tänapäeval on moodi läinud segada rummi kokakoolaga...-aga kust on kokakoola pärit? Muidugi! -Ameerikast! Sealt, kus elavad George Bush ja kapitalistid. Aga rumm on läbinisti Kariibi ja Kuuba jook. Sealt, kus elab Fidel...
No ja kuidas siis segatakse need kaks jooki kokku?! See on ju poliitiliselt täiesti ebakorrektne! Need kaks asja ei sobi!
* * *
Tõesti huvitav. Olen ka ise seda teemat pikalt analüüsinud. Keegi võiks välja töötada poliitiliselt sobiva dieedi (menüü). Et kui pooldad kapitaliste, siis sööd kah vastavalt. Aga, kui oled kommar, siis hoiad ka süües oma põhimõtetest kinni. Mitte nii, et ajad samal söögikorral sisse peedisuppi ja õlis praetud kanatiibu.

Villu näituse kokkuvõte

Minu üks lemmikuid (taiest on tegelikult eksponeeritud juba ühel varasemal näitusel) : vaateratas + veel mingit kribu-krabu. Villu -tubli mees -saagis ise kogu kaadervärgi väikese jõhvsaega plekist välja. Väga tubli töö. Eriliseks boonuseks selle ajakuluka ettevõtmise juures pidas ta võimalust rahulikult mõtelda. Kuigi päris täpselt ei selgunudki, et mida Villu siis mõtles. Või mis nendest mõtetest pärast sai?

Näitus koosnes pirakatsest u 30 cm pikkustest nn prossidest. Kuigi sama hästi saaks neid kasutada krunnihoidikutena.

Nii -siin näeme me kohe ühte vääääga ohtlikku suundumust: autoportereed liblikatega...

Võib julgelt öelda, et kui autor hakkab enda kujutisi valmistama, peaks keegi temaga nelja silma all tõsiselt vestlema, sest kui nii edasi läheb, muutub kunstnik peagi tohutuks eneseimetlejaks (loodame, et Villuga seda siiski niipea ei juhtu). Ei lähe kaua, kui kunstnik kaotab huvi kõige muu vastu peale iseenda...

See on tore asi. Mingi islamivastane artefakt. Autor ise arvas küll, et tegemist on "lihtsalt kuuga", aga keda ta lollitab -mundris mees ja must kuu -siin võib tegu olla vaid islamisatsiooni tauniva taiesega. Väga julge väljaastumine...

Noh -siin pole eriti midagi mõelda -kõik on kohe selge. "Kellele lüüakse hingekella?". Ja kuigi loomeinimesed kisavad nüüd kooris: "Sulle!", siis meie teame, et loomeinimesed kordavad tihti vaid ammukulunud klišeesid, ning Tõde on kusagil mujal. Hingekella lüüakse neile, kelle aeg on läbi saanud. Neile, kelle kaardid on otsas. Neile, kes tõmbasid vale loosi.

* * *

Üldiselt tuleb tunnistada, et kriitikuna kunstinäitustel viibimine on naljakas ettevõtmine -eriti siis, kui kuulata, kui valesti kunstnikud ise oma loomingut mõistavad. Ma olen päris veendunud, et kõik kunstikriitikud teavad, et kunstnikud on vaid heatahtlikud ullikesed, kes pingutavad ja näevad vaeva, et teha võimast kunsti -kuid kes ei jaga enda loodud kunstist ise mõhkugi. Ilma kriitiku analüüsita on kunstnik oma taiestega nagu kodutu oma kilekottidega -näha on, et on mingid suured pambud, aga erilist väärtust sellel nagunii pole...

Kunstnikud tegelikult ei tea mida nad teinud on. Alles kriitik ütleb seda.

Küsitluse "KES ON NAISTE OMAVAHELISE VÕISTLUSE VÕITJA?" analüüs

Lõppenud on väga tähtis küsitlus "kes on naiste omavahelise võistluse võitja?" ning taaskord on tõde välja selgitatud. Kes on siis see kõige tublim naisterahvas, kes edestab tubliduses oma sõbrannasid, töökaaslaseid, tuttavaid ja võõraid? Mis teeb ta teistest paremaks? Mis on tema edu võti?

Nagu näeme, on selleks naine, kes teab oma väärtust; kelle mees on parem, kui teiste naiste mehed, ning kelle vaktsineerimata last on vähemalt korra näidatud teleks. Lisaks sellele annab ta aeg-ajalt Perekooli foorumis teistele naistele nõu.

Pisut segaseks jääb küll üldine arvamus, et olulisim edu võti on "teada enda väärtust". Tundub nagu, et samas ei tea keegi täpselt, mis see väärtus õigupoolest on -ning võimalik, et selleks ongi lihtsalt pisut ebamäärane -ent kõrge enesehinnang.

Kuid veel kõnekamad on väärtused, mis naistele üldse korda ei lähe. Neid ei huvita absoluutselt kas nende laps käib eliitkoolis või mitte, neid ei huvita ka ükski sünnitusega seotud asjaolu, samuti ei hooli nad enda riietusest ega soengust. Sisuliselt ei mängi välimuse ja lapsega seotud sündmused naiste omavahelises võistluses mingit rolli.

Võidu võti on teada ISE enda väärtust ja omada paremat meest, kui teistel naistel. Kuid fakt jääb faktiks: naiste omavahelise võistluse võidab see, kes arvab endast kõige paremini. Mees on ainult lisaboonus. Põhimõtteliselt võib kõrge enesehinnanguga -kuigi loru mehega -naine olla tunduvalt kõrgemal kohal, kui tubli meest omav, ent endas kahtlev naine. Ehk siis -väljaveninud vormidega Perekoolis nõu jagav moor (juuksurist ja välimusest on ju savi!) võib olla oluliselt paremal positsioonil, kui hoolitsetud välimuse ja maitseka riietusega naine, kellel on keskmise kvaliteediga mees ja kes ei arva, et ta on parem, kui teised...

Tuleb nentida, et naiste maailm on päris karm...

Moraalselt kaunis miss

Tegemist on küll juba vana uudisega, ent siiski. Saudi Araabias valiti sisemiselt kaunist missi.

* * *

Näib, et saudid ei tee vaid sõnu :)

Oli imelik vestlus

Vestlesin ühe endise klassiõega, mistõttu tekkis mitu küsimust.

1) Kas käibetõde "naised kasvatavad üksi lapsi, sest isa läks ära" ei ole tingitud nö ühiskondlikust tellimusest, sest kohtud määravad igasugust võrdõiguslikkust eirates 95% juhtudest lapsed ema kasvatada?

Kuidas saab rääkida "kadunud isast", kui laps määratakse elama koos emaga? Kus need isad siis olema peavad? Välisukse taga mati peal või?

2) Klassiõde väljendas arvamust, et "tänapäeva lastel pole enam isa puudumisest tingitud ühiskondlikku survet. Lapsed isegi tahavad, et neil oleks kah ema ja nö 2 isa -"nagu Karlil" (st lapse emal on uus mees). Peamine, et keegi ei tülitse".

Kas lapse võime harjuda ümbritseva maailmaga on tõesti tõe kriteeriumiks?

3) Klassiõde nimetas ensestmõistetava hooletusega ühe sõbranna lapse isa "sotsiaal-isaks" (sest isa ja ema elavad lahus, kuid isa käib siiski lapsega tegelemas jmt)

Mis juhtuks, kui mehed nimetaksid isekeskis lahutatud emasid sotsiaalemadeks? Just neid, kes lastega päevastpäeva tegelevad? Kas oleks tore?

Eesti ABLOY muuseum

Avastasin registreerimata muuseumi.

Kuidas saab tugevast poisist jobu (mees?)

Vestlevad 2 umbes 11a poissi:

Poiss nr 1: Kuule sa seda 9nda klassi Einarit tead vä?
Poiss nr 2: Einarit tean ma küll -kõik vihkavad teda -aga miks?
Poiss nr 1: See algas 7ndas klassis -ta arvas, et on ilgelt tugev vend -noh suurem-mitte targem, aga sai mingilt nooremalt peksa. Siis selguski, et ta on nõrk ja seega jobu. See jälitab teda siiamaani.

Prisma on mõistnud reklaami olemust

Vahva! Just selles seisnebki ju hea reklaami mõte, et inimesed, kes seda loevad, püüavad sellega kuidagi suhestuda -mille tulemusena lähevad osad närvi, osad hakkavad monoloogi pidama, mõned kirjutavad kuhugi vihaseid kirju -ja suurem osa rahvast tõttab poodi olukorraga lähemalt tutvuma...

A.Le Coqi 6,5 vatine jõuluporter müügil! (hommikune õlleminut)

Oh seda rõõmu! Esimese jõuluporteri leidmine sarnaneb alati pisut selle tundega, mis tekib palgapäeval, kui avastad, et raha on just su kontole kantud. Täpselt selliste tunnetega libistasin eile korvi uhiuue A. Le Coqi jõuluporteri.

Samas on jõuluporteri soetamine ka paras närvidemäng, sest tegelikult ostad sa sea kotis -iial ei või teada, mida pudel tegelikult sisaldab. Võimalik, et tegu on vänge ja ülimagusa siirupiga, mille ärajoomine nõuab kõrget valuläve ja suurt pühendumist (meenutame siinkohal kurbusega Saku 2009nda aasta jõuluporterit). Teisalt võib pihku sattuda mingi täiesti ebamäärane ollus, mis ei tekita mingeid mälestusi ega seoseid.

Just jõuluporterites sisalduv risk teebki nende ostmise ja tarbimise nii tohutult põnevaks! Rääkimata juba kohe silme ees kangastuvatest kingikottidest, jõuluvanast, tõrvatud suuskadest, piparkookidest, ahjupraest, lumest ja jõulumuusikast. Jõuluporter koondab endasse kõik selle, mis mehel jõuludega üldse seostub. Teoreetiliselt -kui tungida asja olemusse -polegi peale jõuluporteri ja Püha Öö jõuludeks muud vaja.

Käesoleva aasta Kuke porter on aga lausa bingo peavõit! Õllel on värske ja mõõdukas maitse -liigse suhkru ja tirilimpsideta. Õlu on suisa meeldiv. Puudub porteritele tüüpiline "musta pori näkku" efekt. Kuke jõuluporterit on mõnus juua ning on ilmne, et see muudab meid paremateks inimesteks. Tegemist on õllega, mis saab 10 punktist 9++ (kui mitte 10).

Smith & Wesson mod 36

Täna uurime väikest revolvrit mudelinimetusega 36. Tegu on erilise relvaga seetõttu, et tal on "Made in Estonia" käepide. Pillimeistrist ja muusikust omanik meisterdas revolvrile ise ergonoomilisema käepideme. Puidust käepide on kaetud süsinikkiust tekstiiliga ning kaetud lakiga (süsinik muudab käepideme kriimustustele ja löökidele vastupidavaks -ja ilusamaks).

Hea töö.

Villul näitus tulemas

Laekus kutse:

...oodatud Villu Plinki näituse`tuhat aastat armastust`avamisele reedel, 5. novembril kell 18 IIDA galeriis
Näitus on avatud 6.november 2010 - 31. jaanuar 2011 Kutse lisatud kirjale.

IIDA galerii, Suur-Karja 2, Tallinn E-R 11-18 L 11-17
* * *
Huvitav tõesti mida Villu on jälle kokku keeranud? Erinevalt meie vanameistritest (pean loomulikult silmas Laapinit) on Villu oma ülesastumistel vägagi mürtsuv. Võimalik muidugi, et osaliselt on selle taga mõne naisterahva terav mõistus...

Ainus oht mida Villu puhul võib karta, on kanoniseerimine (nagu Laapiniga juhtunud on). Villul on kõik välised ja sisulised eeldused saada uueks vanameistriks ning muutuda kanoniseeritud Eesti Kunsti Kriteeriumiks. Seda peaks mõistagi kuidagi vältima. Sest keegi meist ei taha ju näha kuskil viskiklaasi taga oma kambajõmmidega lämisevat Villut (Kultuurkapital eraldas just raha), kes teadjalt noori kunstnikuneiusid konsulteerib.

Villu võiks jääda ikka januseks vikatimeheks heinakaarel.

Kodumaine militaar-innovatsioon pole kuhugi kadunud

Eile kisas Postimees, et riigi raha on asjatult kulutatud ebaõnnestunud teadushangete peale, mis pole Kaitseväele midagi andnud.
Teine eilne mureallikas oli see, millal ründab Iisrael Iraani ning sellele järgnev III Maailmasõda. Väidetavalt peaks see algama novembris 2010 -ehk siis käesoleval kuul.
Sellest kõigest inspireeritult töötasin välja suurepärase flashkilli (läikesummuti). Ideekohaselt peaks digikate optika kontuure hajutama ja ähmastama

Kate võiks olla plastikust ja lihtsalt optikale kinnitatav.

Nagu näha, ei teki vaatamisel erilisi varje või valguskadu

Hommikune kingaminut

Eriti imelik on see, et lähim kingapood asub u 3 km kaugusel. Tüübid kõmpisid 3 km -vahetasid uued kingad -ja jätsid vanad korduvkasutusse?

LHV pensionisammas sunnib elama tulevikus?

Ma ei saa aru. Rattataguses majas asub LHV kontor. Mis laseb aimata, et LHV-mehed maksavad ise kogu oma sissetuleku pensionisambasse ning neile ei jää midagi alles. Mis on päris karm, et noored hakkajad mehed elavad oma mõtetega nii kaugel tulevikus ja keelavad endale isegi kõige igapäevasemaid asju -leppides vaid vana rattaga. Ma pole kindel, kas ma tahan ise päris nii radikaalselt elada...

Noored siiski hoolivad...-või siis mitte?

Estonia pargis on noored (ilmselt kooliõpilased) valgustuspostile sellise kena kaeluse teinud. Üheltpoolt on tegemist õilsa ja hooliva teoga -hoolitseda valgustusposti eest; teisalt -väga kahtlane. Sest kas see ei tähenda mitte seda, et valgustuspost on tähtsam, kui näiteks keegi inimene? Lõng on ju juba ära kulutatud ja inimesele on eelistatud posti? Mida sellest järeldada?

Noorte võõrandumist ühiskonnast? Perekondlike sidemete nõrgenemist? Ebaratsionaalse enesenäitamisvajaduse võidukäiku?

Või vastupidi -kui isegi posti eest hoolitsetakse, siis hoolitakse ammugi kõigi teiste eest? Võibolla näitab see hoopis noorte suurt altruismi? Tugevaid moraalseid põhimõtteid ja arenenud hoolekandevajadust?

Statistika on väga keeruline asi....

Imeline kärusid lükkav tehisintellektiga masin

Põhimõtteliselt võiks selline masin olla igal tublil mehel. Et näiteks, kui juhtub, et sa lähed prügiämbrit välja viima -ja satud mingisse hätta -või juhtud kodust liiga kaugele -et siis saaks masina endale järgi tellida ja vaikselt jälle tagasi koju jõuda.

Vahemaa sõltub mõõtmise suunast

Kaugus sõltub sellest, millises suunas mõõdetakse. Lähim hoone võib olla sinust 10 m kaugusel, ent kui mõõta vastassuunas siis 10 000 km kaugusel.

Nii on paljude asjadega. Kõik sõltub suunast.

Lohisti areneb vaikselt edasi

Teatavasti jõuab enamikel meestel kunagi kätte hetk, mil nad käivitavad mõne ambitsioonika ehitus -või arendusprojekti, ning mis tähendab seda, et nad hakkavad kuskil kuuri all lennukit või dirižaablit ehitama. Kui naistel käib kogu elu võistlus "kes on kõige kangelaslikum ja tublim ema?", siis meestel käib võistlus " kes on teinud kõige vingema masina? -kes on käinud kõige ohtlikumas kohas? -kellel on kõige vingemad armid?" jmt.

Just sellepärast annab ka käesolev blogi oma panuse, et säilitada oma usutavus ja tõsiseltvõetavus.
* * *
Leiutis: kokkurullitav/kokkupandav lohisti-kelk.
Kinnitub takjakinnitustega või mingite klambritega.
Materjal: midagi plastikulaadset, mis võimaldab voltimist
Lisad: kelgu võib varustada pardas olevate avade-klambritega, mis võimaldab kaitsta kelgul olevat varustust sademete eest. Lohisti põhja võib asetada vajaduse korral täiendava tugevduse.
Kasutus: kaitsevägi -varustuse, Carl Gustavi ja kuulipilduja vedamiseks; tsiviil -igasugune kraam: metsas maha lastud kits, kartulikott, raamatud jmt.

Muumitegelaste erimaised nimed

Väga kasulik link: http://www.moomin.ee/books/persons.html

Eestikeelsed nimed on esimesed. Eriti hea tundus Krõbivana...

Kaunis hõbesõlg

Made by Katariina

Aga kui sinu töökaaslane oleks moslem?

Kui su töökaaslane on tõsine moslem, siis on ta ilmselt kunagi lugenud ka alljärgnevaid mõtteid:

Ainus moslem, keda ma ise olen lähemalt tundnud, oli Khaled. Khaled elas ühes Mustamäe ühikas koos oma vanaema, isa ja emaga. Nad olid Liibanonist. Kuidas nad Musamäele sattusid, ma ei tea. Igatahes oli Khaled äärmiselt pelglik ja vaoshoitud noormees, kes kartis oma isa ja vanaema. Meie lühike tutvus päädis hetkel, kui ta teatas, et ta isale ei meeldi, et ta eestlastega nii palju läbi käib. Eesti keelt rääkis ta väga hästi ja oli ka muidu normaalne sell. Koraani lugedes võib isegi mõista, miks ta eestlastega sõbrustada ei tohtinud -hea veel, et ta mind lihtsalt maha ei löönud...

Pühapäev möödus suurelt osalt maja vaadates

Mäletan, et kunagi ammu-ammu (90ndal) toimus KLs (tollal oli see ettearvamatu ja poolmetsik organisatsioon) selline üritus, kus tuli sõita talvel autokastis kuhugi tühermaale, et siis paar tundi lumes kõhutada, soojenduseks vaid õrn lootus, et ülemad teavad mida nad teevad. Noor ja rahutu inimene ei suutnud sellise olukorraga loomulikult leppida: "misasja me siin passime?! Kaua siin võsas olla tuleb üldse? Hommikuni vä? Külm hakkab ju...-varbad juba külmetavadki...-ülemused on vist migid lollpead...jätavad meid siia lumme vedelema...ise pekitavad kindlasti kuskil soojas kohas...".

Umbes sellised mõtted olid.

Pühapäevasel üritusel, kus olukord oli väliselt samasugune -ent möödunud oli kümme aastat -ei tekkinud mingit identiteedikriisi.

"Ah et vaatluspost jah? Tuleb vaadelda ja alajaama kaitsta? No davai -vaatleme ja kaitseme siis...".

Püüdsin isegi jälgida, kas peas tekib veel mingeid mõtteid -kuid teadvuses valitses õnnis vaikus ja rahu. Vaatad lihtsalt ümbritsevat loodust: männitüve, lostunud rohtu, põõsast, puul olevat sammalt, sätid varustust; niheled natukene, et oleks mugavam ja hoiad tagasi kiusatust sihtida püssiga möödasõitvat autot (sihtida tahaks vaid harjutamise mõttes), uurid sügisesi puulehti, takseerid eemal kraaksuvaid vareseid...

Ja ei ühtegi pahatahtlikku mõtet. Nagu mingi Pühamees...

Vabadussammas natukene juba helendab

Tore, tore. Juba tasapisi helendab. Hea asi on seegi, et inimesed saavad ka ise Vabadussamba sisse minna. Põhimõtteliselt saaks seal korraldada mingi diskoõhtu või seminari. Kodutuid mahuks sinna magama aga lausa mitu.