Oh seda rõõmu! Esimese jõuluporteri leidmine sarnaneb alati pisut selle tundega, mis tekib palgapäeval, kui avastad, et raha on just su kontole kantud. Täpselt selliste tunnetega libistasin eile korvi uhiuue A. Le Coqi jõuluporteri.Samas on jõuluporteri soetamine ka paras närvidemäng, sest tegelikult ostad sa sea kotis -iial ei või teada, mida pudel tegelikult sisaldab. Võimalik, et tegu on vänge ja ülimagusa siirupiga, mille ärajoomine nõuab kõrget valuläve ja suurt pühendumist (meenutame siinkohal kurbusega Saku 2009nda aasta jõuluporterit). Teisalt võib pihku sattuda mingi täiesti ebamäärane ollus, mis ei tekita mingeid mälestusi ega seoseid.
Just jõuluporterites sisalduv risk teebki nende ostmise ja tarbimise nii tohutult põnevaks! Rääkimata juba kohe silme ees kangastuvatest kingikottidest, jõuluvanast, tõrvatud suuskadest, piparkookidest, ahjupraest, lumest ja jõulumuusikast. Jõuluporter koondab endasse kõik selle, mis mehel jõuludega üldse seostub. Teoreetiliselt -kui tungida asja olemusse -polegi peale jõuluporteri ja Püha Öö jõuludeks muud vaja.
Käesoleva aasta Kuke porter on aga lausa bingo peavõit! Õllel on värske ja mõõdukas maitse -liigse suhkru ja tirilimpsideta. Õlu on suisa meeldiv. Puudub porteritele tüüpiline "musta pori näkku" efekt. Kuke jõuluporterit on mõnus juua ning on ilmne, et see muudab meid paremateks inimesteks. Tegemist on õllega, mis saab 10 punktist 9++ (kui mitte 10).
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti