torstaina, huhtikuuta 02, 2009

EKA kunstitudengite ülbitsemine on nõme

EKA supergeniaalsed kunstitudengid on maha saanud järjekordse vaimse pingutusega ja täitnud kogu fuajee ustega, mis moodustavad labürindi. Inimene, kes soovib pääseda kateedritesse või sööklasse (või õppeosakonda) peab selle labürindi läbima. Ma mõistan, et see on väga sügavamõtteline ja ennenägematu žedööver, mis peaks igat külastajat elu üle mõtlema panema. Näiteks selle üle, et: "elus on nii paljud uksed suletud" ja: "alati on kuskil väljapääs" või: "EKAsse on raske õppima pääseda". Vaat sellised mõtted peaks olema umbes.

Aga tegelikult on selle kunstitöö ainus toimiv mõte inimeste mõnitamine ja nende üle irvitamine -lastes külastajatel idiootidena mööda labürinti ekselda ja erinevaid uksi katsuda. Inimene, kes soovib vaid ruttu oma käigud EKAs ära ajada, pannakse tundma end rumala ja lollina. Lastega vanematest ma ei räägigi -käruga pole peaaegu võimalik õppeosakonda pääseda.

Mida kunstitudengid meile oma loomesaavutusega siis õpetasid? Et elu on labürint kuid alati on kusagil avatud uksed? Et kõik ei käi nii lihtsalt?

Kas me ei tea seda mitte niigi? Ja veel enam -kas kunstitudengid ISE teavad seda? Kas NAD ISE on pidanud kellegi suva pärast närvitsema ja aega raiskama? Kas keegi on neid kunagi mõnitanud? On või?

Tundub, et mitte...

13 kommenttia:

E:r kirjoitti...

IMO geniaalne idee.

Asjadest kirjoitti...

Pfff! Mis selles geniaalset on? Ja isegi kui on, siis kaotab see oma geniaalsusest 92% tänu selles sisalduvale nõmedusele. Nii, et geniaalsuse protsent jääb kuhugi 8% piirimaile.

Mis IMO tähendab?

Anonyymi kirjoitti...

btw, mitte-nii-seiklushimulistele inimestele on jäetud ka võimalus minna ümber selle labürindi.

Asjadest kirjoitti...

Jah -aga see on osavalt varjatud ümberkäik. Tegelik idee on ikkagi probleemide tekitamine. Mul tekkis küll selline tunne, et tahaks jalaga neid uksi sisse lüüa, et edasi pääseda. Et kui neil on ülbust siia mingeid uksi tekitada, siis peaks ka minul olema täielik õigus need hingedelt maha lüüa, et kohale jõuda. Aga vean kihla, et siis oleks turvamees mind väänama tulnud. Seega on tegemist ülimalt nõmeda poliitilise korrektsusega kaitstud "šokikunstiga". Ühepoolse mõnitamisega. Kes see autor on üldse? Peaks temaga rääkima ehk, et ta midagi õpiks enne, kui kunsti hakkab tegema.

Dr. Zoidberg kirjoitti...

on küll geniaalne. Väga hea idee!

Anonyymi kirjoitti...

Aha, ma siis peamajja ei lähe igaks juhuks, kuigi oleks vaja üks raamat tagasi viia... ma küll ei usu, et sa oleks võimelik nüüd kohe jalaga neid uksi sisse lööma
Raina
PS mulle laburindid meeldivad

Anonyymi kirjoitti...

see, et sa mõtled nende uste jalaga penetreerimisele, teeb sinust teose osa. et lisaks keerulistele labürintidele ja petlikele ustele on maailmas inimesi, kel alati rohkem teha kui lastakse ja vähem aega kui antakse.

Asjadest kirjoitti...

No just! Ja eriti jama ongi see, et KÕIK EKAsse minejad on selle labürindi osad -lapsed, vanurid, invaliidid, ärimehed, lapsevankriga vanemad, lihtsalt lastega vanemad, turistid jne. Nad kõik muutuvad osaks. Ja seda sunduslikult. Kuigi EKA peaks olema justkui ühiskondlik hoone, kuhu peaks saama sisse ilma liigsete komplikatsioonideta. See, et sind sunnitakse saama osaks mingist kunstisündmusest on vägivald. Täpselt samasugune terror nagu bussis häälekõvendajatest reklaamide ettemängimine. Isegi tänavareklaam pole nii pealetükkiv, sest sa ei pea seda vaatama. Selline kunst on aga jõhker ja agressiivne sekkumine inimese igapäevastesse toimingutesse. See ON mõnitav -olgem ausad. Võidurõõm, millega kuulutatakse kuidas "sa muutud labürindi osaks" näitab ilmekalt, et tegu on primitiivse maksumaksjate üle irvitamisega.

Vabandaga väga -aga võibolla ei TAHA kõik EKA külastajad muutuda labürindi osaks? Võibolla tahavad nad lihtsalt oma eluga kuidagi hakkama saada? Võibolla on neil NIIGI raske?

Mis puutub jalaga uste sisselöömisse, siis puht tehniliselt saaksin ma sellega ilmselt suurepäraselt hakkama.

Aga siin ongi selle kunstitöö eriti labane nüke -seda taiest kaitstakse inimeste emotsioonide ja agressiivsuse eest -kes on ometigi LABÜRINDI OSAD! Kas pole nõme? Sa oled küll täieõiguslik labürindi osa (LO), aga sa ei saa siiski tegutseda vastavalt emotsioonile (šokiseisundile) mida on sinus kutsunud esile taies, mille osa sa oled!!!

Ja ometigi on šokeerimine ja "tegutsema/mõtlema panemine" osa selle atraktsiooni kontseptsioonist.

Miks seal siis turvamees on?

Mis õigusega ta seda asja seal valvab üldse? Mina olen ausa tööinimesena maksnud makse, et see taies sinna püsti saaks ja nüüd ei saa ma isegi labürindi osana selles vabalt tegutseda?!

ja pealegi, kes ütles, et ma peaksin seal labürindis uksi avades liikuma? Võibolla tahan ma olukorra lahendada just nii nagu Aleksander Suur oma sõlmeprobleemi lahendas? Löön lihtsalt ukse sisse, et läbi pääseda. See on ju loogiline...

Rents kirjoitti...

Mina küll ei ütleks, et ülikooli peahoone ühiskondlik hoone on - muidugi, kõik VÕIVAD sinna minna, aga MÕELDUD on see siiski eelkõige üliõpilastele. Kunstiakadeemia omakorda on mõeldud eelkõige KUNSTI väärtustavatele üliõpilastele, kes sellist asja pahaks ei pane. See, et sööklas näiteks nii õpilastele kui suvalistele üldse ühed hinnad on, on ju niigi vastutulek, mõnes kohas pole see sugugi nii.

Asjadest kirjoitti...

Jahah. Või et kunsti väärtustavad tudengid ainult? Pealegi pole asi kunsti väärtustamises vaid selles, et sa pead olema labürindi osa -tahad sa seda või mitte.

On sulle kunagi väiksena kummituba tehtud? On? Kujuta nüüd ette, et bussipeatuses mängib kamp kõurikuid kummituba ja nad võtavad SINU vastu su tahtmist PALLIKS.

Iseenesest on kummituba ju vahva mäng ja vabatahtlikult võib seda ajaviiteks täitsa mängida. Lugu on aga teine, kui sa oled teel bussi peale aga sinuga hakatakse hoopis kummituba mängima. Märkad erinevust?

Asjadest kirjoitti...

Sellises olukorras oleks ju täiesti õigustatud kõurikutele pipragaasi näkku lasta? Oleks ju?

Rents kirjoitti...

Kuule, tegelikult sa ju ikka saad aru, et selles labürindis viibimine ei ole sunduslik ja sellest on võimalik ka ringiga mööda minna?

Asjadest kirjoitti...

Aga miks mina seal siis viibisin?