Pühapäev

Viisin P7 tennisesse ja läksin ise õue uitama. Vaatasin paate ja pildistasin politseikaatrit. Jõudsin ringiga sinna kohta, kust paistab terve Tallinna siluett. Tallinn on eemalt vaadates väga ilus. Ilusaim linnapanoraam mida ma näinud olen. 

Siis märkasin, et kaldavees ulbib üks surnud sinikaelpart. 

See lisas kogu olukorrale väga sügava ja mõtlemapaneva mõõtme -meri, linn ja surnud part (kui ajalikkuse kehastus). 

Tuul keerutas peenikest kaldaliiva, mis tungis mu pintsaku tekstiilikiududesse, ja ma pidin seda sealt välja kloppima. 

Telefoni vaadates avastasin, et mulle on helistanud Aili. 

Seejärel jõudsin kohvikusse, kus selgus, et kohv maksab 38 krooni. Ostsin tagasihoidlikult ühe kaneelisaia ja peitsin selle pihku, et see hiljem P7-le üle anda. 

Tuul plagistas köisi vastu laevamaste, kui ma tagasi tennisehalli poole suundusin. 

Üks paadipood on müüki pandud ja kogu kraam müüakse maha laohindadega.

Politseinikud olid ennast hotelli kangialusesse peitnud, et seal kiiruseületajaid varitseda...