Nägin seinal sellist pilti, ja rahunesin kohe maha (see pilt on kah kindlasti olnud juba). Polnudki enam nagu kuhugi kiiret. Väga rahustav oli vaadata -et selline filossoofiline vaikelu.
Näib, et kõigi väikeste ja tühiste asjade vaatamine ja uurimine on väga rahustava toimega. Tarvitseb vaid kõhuli visata ja keskenduda männiokaste vaatlemisele, kui polegi nagu enam mingit eluasemelaenu -ja muid muresid. Ainus puudus asja juures on see, et lõpuks läheb kõht tühjaks ja peab ikkagi tagasi tsivilisatsiooni pöörduma.
keskiviikkona, huhtikuuta 08, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti