Kogesin eile taas ühte surmaeelset elamust, kui Hille ulatas mulle tervisliku "müslibatoonikese". "Tahad proovida? Mina seda süüa ei suuda" ütles ta lootustandvalt. Sellise väljakutse peale lõin muidugi silmapilk hambad batoonikesse ja pidin kohe kahetsema. Batoonike erines KÕIGEST mida ma kunagi varem söönud olen! Tundus, et see on tehtud rohust/heinast ja seebist. See oli võigas!Kuigi ma enda arvates olen väga karm mees, ei suutnud ma batoonikesega hakkama saada -tervisetoode võitis mind pikalt.
Nii et kallis rahvas -hoidke eemale sellest "müslibatoonikesest"! Või kui just ei taha ennast TÕELISELT proovile panna.
4 kommenttia:
Eks nii kipub olema enamuse tervislike asjadega.
Ei tea -ma üldiselt tervislikke asju täitsa suudan manustada. Aga see on tõesti ekstreemsus kõige ehedamal kujul. Ta ei maitse üldse söödava asjana. Päris tõsiselt kohe. Ma kahtlen, kas seda isegi need inimesed söövad, kes seda turustavad.
See patoon on vaimne terror.
Mul on üks tuttav, kes õpib juba eiteakuikaua psühholoogiat. Mõtlesin täna, et (kuna ma keeldun igasugustest benji hüpetest)kas on võimalik inimest mõjutada jutuga niipalju, et ta on võimeline midagi võimatut tegema. Ja siis tabasin end mõttelt, et ma ei tohi seda temalt igaks juhuks küsida! Aga batoon on põnev. Kus seda müüakse?
Kas patoon kirjutatakse tõesti B-tähega? Huvitav miks? Mina hääldan seda küll patoon.
Ma peaks Hille käest uurima kust ta selle õuduse ostis.
Lähetä kommentti