Mõned põhimõtted Eesti muinasjuttudest

Olen lugenud viimasel ajal läbi päris mitu Eesti muinasjuttu ja avastanud järgmist:

1) Eesti rahvapärimuses eksisteerib nn Raudmees -sepa tehtud mees, kellel on üliinimlik jõud ning keda nii Mõisnik, kui Vanapagan kardavad. Kuigi raudmees on mõisnikust tugevam, täidab ta ometi mõisniku käsu tuua talle põrgust kulda. Hiljem abiellub Raudmees Põrgust leitud kauni piigaga.

Sisuliselt on tegemist Eesti Superkangelasega.

2) Muinasjutud ei väldi surma -ja haiguseteemat. Inimesed surevad, haigestuvad, joovad end täis ja saavad peksa.

3) Mõõk on kuningapoja (Kalevi suguvõsa) tunnus.

4) Vanemad lapsed on reeglina isekad ja ülbed. Kuningapoja ideaalne pruut on kõige noorem orvust vaene tagakiusatud talutüdruk. Mõnikord on ta lisaks ka Pahareti või puraski käes vangis.

5) Vapruse parim tasu on hea söömaaeg, kuningatütar või kotitäis kulda.

6) Suurim ühekordne massimõrv Eesti muinasjutus on 32 tapetut.

7) Enamus muinasjutukangelasi on isikliku kasu eesmärgil valmis Paharetiga lepingu sõlmima (põhimõttel: "küll homne päev muretseb ise enese eest").