Seisan Pirita Linnavalitsuse juures foori taga ja vaatan vahelduseks ka tahavaatepeeglisse. Oma ehmatuseks näen enda taga politseiautot millel põlevad punased ja sinised vilkurid.
"Nüüd see siis juhtuski..." mõtlen masendunult ja panen parempoolse suuna sisse, et Pirita Vabaajakeskuse juurde pöörata. Liiklust ei tohi ju takistada.
Keeran ära ja jään Keskuse juurde ootama, sestpolitseinikud seisavad jätkuvalt keset teed ja ei mõtlegi mind kontrollima tulla. Vähe sellest -nad liiguvad oma vilkuva autoga isegi edasi -kloostri vastas olevale ringile.
"Imelikud politseinikud" mõtlen endamisi "Millega nad õigupoolest seal tegelevad? Kas see on mingi närvide mäng? Provotseerivad mind põgenema?"
Venin autoga ebalevalt Vabaajakeskuse tagant ka ringile ("Järsku siiski põgeneks?!") ja keeran seisva politseiauto ette. Politseinikud on vilkurid vahepeal ära kustutanud ja räägivad mingi mehega juttu.
Ronin ka autost välja ja võtan järjekorda.
"Kas te peatasite mind?" küsin teenistusvalmilt. Politseinik kirjutab midagi ja ei pane mind eriti tähele. "Eee...ei" lausub ta oma pabereid uurides. "Aa...okei...vabandage siis, et tülitasin" hingan kergendunult ja liigun tagasi oma auto poole (autol on vasakpoolne pirn läbi ja ei põle).
Paraku ma ei pääse.
Samas ronib politseiautost välja teine politseinik ja lausub vastuvaidlemist mittesallival häälel: "Palun esitage auto dokumendid!".
"Ää...üks hetk...." mumisen kohkunult, sest pole üldse kindel, et dokumendid on jätkuvalt kindalaekas (küll aga on kindalaekas P7-le kuuluv mängurevolver!). Leian siiski dokumendid ja vastavalt mu ootustele lausub politseinik neid uurides: "Teil on probleem..."
"Jah?" küsin huvitatult (autol on tehniline ülevaatus tegemata).
"Teil on tehniline ülevaatus tegemata"
"Tõesti või?... Täitsa võimalik...ega ma neid dokumente ise eriti ei vaata..." tunnistan süüdlaslikult. "Kas teeninduses seda kuupäeva ei vaadata? Ma alles käisin..." poetan vabandavalt.
"Käisite teeninduses? Siis on küll imelik, et nad midagi ei öelnud -dokumendid on ju nende käes ja tavaliselt nad ikka mainivad" muutub politseinik leebemaks.
"Imelik tõesti" kiidan politseiniku mõttekäiku.
"Teil vasakpoolne esituli ka ei põle..."
"Jah, ma tean -eile kustus -homme on plaanis ära vahetada"
Politseinik ulatab dokumendid tagasi: "Katsuge need asjad siis korda teha, eks?"
"Kindalsti teen!"
Politseinik viipab veelkord sõbralikult hüvastijätkuks ja istub oma imekaunisse sini-valgesse autosse.
Ta ei teagi vist, et nägin täna esimest helkurvestiga jõuluinglit...
torstaina, joulukuuta 17, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
Loo lõpuks viimaseid kaadreid visualiseerides tuleb silma ette sinipunavalgusega aupaiste ning sinivalged uksed/tiivad laperdamas lendab ingliekipaaz edasi, rattad vaevu maad puudutamas...
Kui kaunis jõuluime! Täiesti arvestatav protsent politseinikest on täiesti meeldivad inimesed. Olen kohanud mõistvat suhtumist isegi halvemas olukorras.
Lähetä kommentti