torstai, joulukuu 31, 2009
Hirmus ja pidulik
tiistai, joulukuu 29, 2009
Kahes kohas korraga olla ei saa
E6 (emale): "Ma ei tea kuhu ma peaksin mängima minema -kas Robi juurde või Karmeni poole?
Ema: "Sa võid ju alguses Robiga mängida ja siis Karmeni poole minna?"
E6: "Aaa..." ümiseb E6 esikus kaelust kaela sikutades.
Varsti ilmub E6 aga uuesti välja -ise väga meeleheitliku näoga:
E6: "Mida ma pean nüüd tegema?!! Kas ma pean olema kahes kohas korraga?!! Kas ma pean olema korraga Robi ja Karmeni pool?!! See pole ju võimalik!!!"
E6 on nähtavalt segaduses ja ema poolt antud võimatule aritmeetilisele võrrandile puudub mõistusepärane vastus...
Nicolas Estrada -kolumbialane
maanantai, joulukuu 28, 2009
Suhkrust tuvi
Meduusi moodi asi
Endalegi üllatuseks leiutasin eile omaarust päris võimsa uue süsteemi. Sellise konstruktsiooni, kus otsast keerutades hakkab kogu tarind kergelt avanema ja pöörlema (tegemist on alles nö mudeliga). Klipil on see avanemine märgata küll alles kolmandal katsel. Kui peale puhuda, siis pöörleb ka. Pean selle teemaga edasi tegelema...
Miks vanemad lapsed olid muinasjuttudes ülbed?
Vanasti olid perekonnad ju suured, eks? Tavaliselt kuskil 7-10 last. Kõik lapsed pidid tööd tegema -mille ainukene tasu oli täis kõht ja paar harva riideeset jõulude ajal. vanemad lapsed olid kõige tähtsamad, sest suutsid kõige rohkem majapidamises abiks olla -sh hoolitsesid ka väiksemate eest. Ka uued riided osteti esmalt suurematele, mis hiljem noorematele kanda jäeti. Kõige kulunumad riided olid kõige väiksematel. Väikestest ei hoolinud keegi. Nad pidid ise hakkama saama.
Kas mitte selletõttu polnudki noorimad lapsed muinasjuttudes kõige leebema iseloomuga? Olid nad ju sageli tühja kõhtu kannatanud ja suurematele tüliks ees olnud ning oskasid seetõttu ka abivajajaid märgata? Pealegi pidi väike olema tark ja arukas, et vanemate laste seltskonnas siiski oma osa kätte saada.
Mitte nii nagu tänapäeva noorimad, kes on väikeste perede lapsed. Väikeste perede noorimaid tavaliselt poputatakse ja neile on lubatud rohkem, kui vanematele. Mingit erilist tööd nad tegema ei pea. Kogu noorima lapse energia kulub võitlusele vanema õe-vennaga, et ennast kehtestada. Selge, et kaastunnet see eriti ei kasvata...
Vanasti oli kõik hoopis teisiti. Päike oli ka kollasem.
sunnuntai, joulukuu 27, 2009
Mõned põhimõtted Eesti muinasjuttudest
1) Eesti rahvapärimuses eksisteerib nn Raudmees -sepa tehtud mees, kellel on üliinimlik jõud ning keda nii Mõisnik, kui Vanapagan kardavad. Kuigi raudmees on mõisnikust tugevam, täidab ta ometi mõisniku käsu tuua talle põrgust kulda. Hiljem abiellub Raudmees Põrgust leitud kauni piigaga.
Sisuliselt on tegemist Eesti Superkangelasega.
2) Muinasjutud ei väldi surma -ja haiguseteemat. Inimesed surevad, haigestuvad, joovad end täis ja saavad peksa.
3) Mõõk on kuningapoja (Kalevi suguvõsa) tunnus.
4) Vanemad lapsed on reeglina isekad ja ülbed. Kuningapoja ideaalne pruut on kõige noorem orvust vaene tagakiusatud talutüdruk. Mõnikord on ta lisaks ka Pahareti või puraski käes vangis.
5) Vapruse parim tasu on hea söömaaeg, kuningatütar või kotitäis kulda.
6) Suurim ühekordne massimõrv Eesti muinasjutus on 32 tapetut.
7) Enamus muinasjutukangelasi on isikliku kasu eesmärgil valmis Paharetiga lepingu sõlmima (põhimõttel: "küll homne päev muretseb ise enese eest").
lauantai, joulukuu 26, 2009
tiistai, joulukuu 22, 2009
Vabakal on jurta
Smith & Wesson
Soome Politsei YouTube -s
maanantai, joulukuu 21, 2009
Milline on su desktopi pilt?
Palungi nüüd, et kellel aega, lähetagu mulle oma desktopi pilt -kogun need kokku, süstematiseerin ja panen nähtavale, et kõik saaks nähtu kohta oma arvamust avaldada. Aadress on heinategu@hot.ee.
Õhtu on käes (päeva kokkuvõte)
ringi jooksin
oli palav
see on ilmselt sellepärast
et on jope väga paks
eile oli puhkepäev
aga haigus oli kallal
midagi ei saanud teha
olin lihtsalt teki all
enne õhtut mitu asja
tuleb ruttu korda teha
mõelda pole üldse mahti
ainult teha jõuan ära
kohvi ka jõin liiga palju
automaat on koridoris
nagu mingi vastik nuhtlus
pidevalt jääb teele ette
täna väikese puändi
lisas päeva asjaolu
et jäi rahakott mul koju
taskus polnud üldse raha
süüa ka ei saanud osta
rahakoti puudumine
tekitas ka väikest hirmu
autoga ju ringi sõitsin
aga dokumente polnud
ega teha pole miskit
selline see elu ongi
vahel rahakott jääb maha
vahel jälle liiga palav
sunnuntai, joulukuu 20, 2009
Suusatraditsioonid on kadumas!
Tuunitud kelk
lauantai, joulukuu 19, 2009
Millist poliitikat toetavad juriidilised isikud?
torstai, joulukuu 17, 2009
Mida mehele jõuluks kinkida? Vastus on siinsamas!
Aitab silmakirjatsemisest ja valehäbist! Tubli mees ei vaja mitte lipsu (kui triiksärgil ülemine nööp lahti jätta, on täpselt sama ilus nagu lipsuga), rahakotti (raha saab ka taskusse panna) ja parfüümi ("mina küll mingit ebameeldivat lõhna ei tunne...") vaid korralikku püstolit!
Jõuluvanale ongi see asi lihtsaks tehtud, sest Citysec ja Taktikalise Laskmise Keskus müüvad G17-t hinnaga 9200 kr/tk -mis on ju väga hea hind. Jahipaunas on müügil aga 1 kasutatud G17 hinnaga 7600 kr/tk.
Muide -peale G17 saamist normaalne mees mingeid muid kinke enam ei tahagi. Ta on eluga täiesti ja lõplikult rahul... ;)
Politseinikud on uskumatult leebed! :)
"Nüüd see siis juhtuski..." mõtlen masendunult ja panen parempoolse suuna sisse, et Pirita Vabaajakeskuse juurde pöörata. Liiklust ei tohi ju takistada.
Keeran ära ja jään Keskuse juurde ootama, sestpolitseinikud seisavad jätkuvalt keset teed ja ei mõtlegi mind kontrollima tulla. Vähe sellest -nad liiguvad oma vilkuva autoga isegi edasi -kloostri vastas olevale ringile.
"Imelikud politseinikud" mõtlen endamisi "Millega nad õigupoolest seal tegelevad? Kas see on mingi närvide mäng? Provotseerivad mind põgenema?"
Venin autoga ebalevalt Vabaajakeskuse tagant ka ringile ("Järsku siiski põgeneks?!") ja keeran seisva politseiauto ette. Politseinikud on vilkurid vahepeal ära kustutanud ja räägivad mingi mehega juttu.
Ronin ka autost välja ja võtan järjekorda.
"Kas te peatasite mind?" küsin teenistusvalmilt. Politseinik kirjutab midagi ja ei pane mind eriti tähele. "Eee...ei" lausub ta oma pabereid uurides. "Aa...okei...vabandage siis, et tülitasin" hingan kergendunult ja liigun tagasi oma auto poole (autol on vasakpoolne pirn läbi ja ei põle).
Paraku ma ei pääse.
Samas ronib politseiautost välja teine politseinik ja lausub vastuvaidlemist mittesallival häälel: "Palun esitage auto dokumendid!".
"Ää...üks hetk...." mumisen kohkunult, sest pole üldse kindel, et dokumendid on jätkuvalt kindalaekas (küll aga on kindalaekas P7-le kuuluv mängurevolver!). Leian siiski dokumendid ja vastavalt mu ootustele lausub politseinik neid uurides: "Teil on probleem..."
"Jah?" küsin huvitatult (autol on tehniline ülevaatus tegemata).
"Teil on tehniline ülevaatus tegemata"
"Tõesti või?... Täitsa võimalik...ega ma neid dokumente ise eriti ei vaata..." tunnistan süüdlaslikult. "Kas teeninduses seda kuupäeva ei vaadata? Ma alles käisin..." poetan vabandavalt.
"Käisite teeninduses? Siis on küll imelik, et nad midagi ei öelnud -dokumendid on ju nende käes ja tavaliselt nad ikka mainivad" muutub politseinik leebemaks.
"Imelik tõesti" kiidan politseiniku mõttekäiku.
"Teil vasakpoolne esituli ka ei põle..."
"Jah, ma tean -eile kustus -homme on plaanis ära vahetada"
Politseinik ulatab dokumendid tagasi: "Katsuge need asjad siis korda teha, eks?"
"Kindalsti teen!"
Politseinik viipab veelkord sõbralikult hüvastijätkuks ja istub oma imekaunisse sini-valgesse autosse.
Ta ei teagi vist, et nägin täna esimest helkurvestiga jõuluinglit...
keskiviikko, joulukuu 16, 2009
Hvostovilt huvitav algatus
Asjassepuutuvad teavad, et meie kallil kodumaal on olemas üks vägagi eksklusiivne ja konfliktne Kunstikriitik, kes süstemaatiliselt valetab, klatšib ja isiklikest kaalutlustest lähtudes inimesi mõnitab.
Nüüd on asi sealmaal, et koostamisel on raamat, kuhu Hvostov kogub kõigi nende Kunstikriitiku ohvrite mälestused ja ülestähendused, kes kuulsa sulesepa teele kurval moel ette on jäänud.
Raamat ohvrite mälestustega peaks ilmuma Kunstikriitiku juubeliks. Kas pole mitte kena kingitus?
Leo Kunnas: GORT ASHRYN, II osa, "SÕDA"
maanantai, joulukuu 14, 2009
Plasmalõikur
Väga tore masin. Lõikab paksust terasest sobiva kujuga tüki. See on taas selline näide, mis tõestab, et inimeste hea käekäik toetub insenerimõttele ja mitte koorijuhtidele.
sunnuntai, joulukuu 13, 2009
Kohale tuleb palju relvastatud rahvast...
On selgemast, selgem, et kaebajad pole nimetatud laskuritega isiklikult kohtunud. Vastasel juhul poleks sellist seisukohta kunagi esitatud. Kõikjal, kus on IPSC laskureid, on kordades turvalisem, kui kohtades, kus on mingid muud tegelased: autoomanikud, rulluisutajad, jalgratturid...
Rulluisutajad on näiteks eriti ohtlikud.

