Päris vahva, kui keegi raskel hetkel midagi lohutavat ütleb. Isegi surm tundub mõnusam, kui tead, et sa oled vaid loodusliku valiku põhjendatud ohver ning sinu surmast on kasu tervele loodusele. Sest Loodus vabaneb mõttetust ballastist. Väga darvinistlik.
7 kommenttia:
anna lugeda, tundub sügav kirjandus olevat
See on linnameestele mõeldud märkmikuformaadis raamatuke, kus räägitakse mõnedest päris kasulikest nippidest kuidas maal linnajõudmiseni vastu pidada.
Või ma ei saagi päris aru. Kohati tundub, et see on mingi maailmalõpuraamat, sest ma ei kujuta ette, et kui sa hakkad kunagi oma jope abil karuliha vinnutama nagu raamat soovitab.
Samas hakkas tunduma küll, et peaks endale paar 250 l prügikotti soetama, et saaks niks-naks heinu täis toppida ja magamiskoti teha. Ega kunagi ei tea ju, millal peab õues ööbima...
Huvitav, miks sotsiaalministeerium ei anna välja voldikut "Lahutus"?
Mul küsimus: Mille üleelamine? Sõja? Looduskatastroofi? Või tõesti nagu sa ütlesid: teekonna maalt linna? :) See tuletab meelde Kivirähu ühte lugu maa inimestest....Kuidas nad seal maal küll elavad ma ei saa aru.
See keskendub nn katsatroofile. Kuigi see võib tähendada mida iganes. Ehkki ma ei saa ikkagi aru, mis katastroof see selline olema peab, mille puhul on mul aega hakata tapetud looma liha vinnutama? Maailmalõpp vist ikkagi? Tuumatalv? Zombiapokalüpsis?
Asjadest
Mu mõtted liiguvad ainult ühes suunas... Lennukatastroof kuskil tühermaal, kust sind üles ei leita. Tänapäeval muidugi leitakse aga need tüübid, kes 70tel Andides lennukiga alla sadasid ja üksteist sööma hakkasid oleksid äkki väga tänulikud olnud mõne nipi üle kuidas kaaslaste liha vinnutada...
Nemad oleks saanud liha ainult kilet ja plastikut põletades vinnutada :)
Lähetä kommentti