Tüdruk haavlipüssiga

Seda, et teatud olukordades tasub kodust lahkudes lisaks huulepulgale kaasa võtta ka haavlipüss, teavad teoorias kõik naised. Hea püss annab naisele keerulises olukorras alati juurde veel ühe -hästi motiveeritud -argumendi. Ja nagu näha, pole ka visuaalne tulemus üldse paha.

Tegevuslaskmine on tegelikult pisut suteline mõiste...

Tüüpiline vaatepilt suvistel IPSC võistlustel. Spordimehed lebotavad toolikestes, imevad kõrrega limonaadi ja unistavad merest. Mõned teadlikumad majandavad päikesekreemiga...-ainult vahetevahel tuleb toolikene teise kohta tassida, et siis jälle rahulikult raamatut lugeda ja liivas varbaid liigutada. Päris mõnus ju?

Võistluste evakueerimisplaan. Nagu näete, on kõik asjaolud arvesse võetud ning plaan on kõigile refleksiivselt mõistetav.

Galili gaasikolb on täpselt nagu meevõtu pulk

Meesõpradel võib gaasikolvist palju tulu tõusta, sest sellega saab edukalt purgist ärasulanud mett võtta ja tassi panna. Pealegi on see selline ilus hõbedane asi.

Ettevaatust!

Tahtsin just hooviväravast sisse kihutada, kui märkasin silti. Neetud! Hoovis on kingsepp! Kingsepad juba nalja ei mõista....-mäletate ju, et ka Bullerbys oli üks väga kuri mees -ja juhtumisi kah just kingsepp. Tige kingsepp on iga kell ohtlikum, kui mingi koer.

Amoraalne Nääripuu

Ma ei saa sellest aru, miks ehitakse normaalne jõulukuusk ära nagu mingi "lõtvade elukommetega nääripuu"? Kas nii on tore või? See ongi ilu vä?
* * *
Ja üldse. Ka jõulud ise kipuvad amoraalseks kujunema. Inimesed on taas hakanud igasugust kahtlast saksalikku jõulu-kraami varuma: verivorste, kartuleid, sealiha, hapukapsast, moosi, mandariine jmt. Mõned agaramad valmistuvad isegi sülti keetma. Päris hirmuäratav -eriti, kui arvestada, et enamus sellest kokkuahnitsetud kamast on juudi traditsioonis täielik pühaduseteotus. Kes ei usu, võib piiblist üle kontrollida -me ei leia ainsatki kohta, kus Jeesus oleks koos jüngritega süüdimatult sealiha ja verivorsti vohminud.

Seega, kui on soov tähistada tõelisi jõule, tasub loobuda kombest praadida totraid Preisi Vorstikesi ning teha hoopis midagi IDAMAIST. Näiteks võib tellida jõululauale head India toitu. Teravaid carrykastmeid, krõbedat lambaliha ja tulist brokkolit kanaga. Võib ka sünagoogist korralikku koššertoitu tellida. Igatahes mitte seda sakslaste vaimusünnitist!

Pealegi on sakslased Eesti aladel tihtilugu käitunud nagu mingid lupardid. Ja nüüd sööme siis nende väljamõeldud hapukapsast? See on ju alandav! See oleks sama, kui kukkuda jõuluajal ennastunustavalt pelmeene ja boršisuppi sööma! Igaks asjaks olgu ikka oma aeg...

E6 näitas üles isiklikku initsiatiivi

Miks kesknoored lund ei viska?

Vaat, kus lugu -sõjavägi ja Kaitseliit aetakse tänavale lund lükkama -aga kesknoori, reforminoori ja noori sotsiaaldemokraate ei paista kuskil.

Vihmavarju hoida ja parteiolengutel ennast täis juua ning segasevõitu poliitilisi avaldusi teha oskavad küll aga lund kühveldada nagu hästi ei viitsi? Kogu rahvas kühveldab, et vere maitse suus ja neid ei ole kuskil? Võiks vähemalt kasvõi korraks mõne promo-lumekoristuse teha? Kühveldagu kasvõi plakatitega. Mingi abi sellest ikka oleks.

Mina igatahes ootan panust. Olgu olla!

Inimesed ei õpi lumest midagi

Kas olete märganud, et kõik on tohutult ametis lumekoristamisega? Teedel vuravad rasked sahad ja lükkavad lund. Veokid veavad seda ära ja sellest hoolimata on kõik hõivatud kinnijäänud autode väljakaevamisega. Ja kogu seda vaeva nähakse sellepärast, et inimesed on võtnud pähe, et nad peavad sõitma LÄBI lube.

Vanasti, kui lumi maha sadas, ei hakkanud keegi rabelema vaid vahetas lihtsalt vankri ree vastu -ja sõideti ÜLE lume. Keegi ei jäänud kunagi kuhugile kinni.

Aga meie uuristame...

Kas pole imelik, et me püüame lund -mis peaks ideejärgi olema üks evolutsioonilisi vahendeid -nii vihaselt võita? Lumi püüab meid mõjutada ja sundida liikuma mööda vana-head evolutsioonilist rada -ent meie üritame arenemise asemel lumele ise ära teha. Tahame lumele kohta kätte näidata.

Me ei õpi midagi vaid haarame hoopis labida järele ja kukume tuimalt kühveldama. Suuski me ei kasuta, mootorsaani ei kasuta, hõljukit ei kasuta. Lihtsalt uuristame...-ja pärast peame pika monoloogi teaduse võidukäigust ja evolutsioonist. Alleaa.

Peamine, et sellised triivikud MUPO ja Ühisteenuste kätte ei satu

See pole vist mitte eriti töökindel (kui kaamerat vaadata) kuid ikkagi kena. Kindlasti oleks sellest palju kasu hooletutel lapsevanematel (saadad triiviku üles, et näha kus laps on). Samas on aga suur oht, et selline masin võib MUPO kätte sattuda -ja siis on elu läbi. MUPO käes saab igast asjast kohe mingi ebaõigluse tööriist. Päris jube tegelikult, et heasüdamlikud insenerid teevad valmis toreda asja -ja siis võtavad selle üle MUPO ja Ühisteenused ning muudavad elu täielikuks põrguks...

Sõnause poeetiline tulem

Minu andmete põhjal on luuletuse autor Kai Aaviksoo:

Jõulupeipar

Käes on jälle jõuluaeg.
Mina olen Proff.
Juba teate, korraldan
peo suursuguse oh-oh!

Mul trumbiks tundetaip
ja kollane ei ole enam laik.
Sest kaitsmas mind on kamul
(juba aastaid üks ja sama,
moe pärast neid ka vahetan,
neid kodus mul on kamaluga),
ainult pruuni triipu talun.

Platee oskus kindlalt tuleb kasuks:
on kavas sõnaus ja laual pikaron.
Ei palu midagi ma tasuks,
kuid rahu − minu käes on mikrofon!

Ühe sõnaga peo taristu on paigas,
eos välistatud nöha, läbikukk ja krakk!
auhinnaks jõululoosis pole tainas,
sest jõulupeipariks ma ise hakk.

* * *
•• sõnaus – sõnavõistlus

•• taristu – infrastruktuur

•• tundetaip – emotsionaalne intelligentsus

•• kamul – kondoom

•• koval – kohalik omavalitsus

•• krakk – tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine

•• pikaron – spagett

•• nöha – nohu ja köha

•• peipar – peibutuspart polii­tikas

•• AE-koostöö - avaliku ja erasektori koostöö

•• avaõiguslik – avalik-õiguslik

•• juhind – Euroopa Liidu direktiiv

•• toimeabi – humanitaarabi

•• vabasektor – kolmas sektor

•• kärgpere – pere, kus on sinu-minu-meie lapsed

•• ilmasupikeetja – poliitikategija

•• kavak – kavade ja meetmete kogumik

•• platee – planeerimine tegevuste elluviimiseks

•• isetöötaja – füüsilisest isikust ettevõtja

Mida tähendab lause "See on nende probleem"?

Tekkis olukord, kus jutt läks slõuganile "Mida vanem mutt, seda roosam kott" -ning sellele nähtusele laiemalt. Avaldasin arvamust, et "See on ikka imelik küll, kui keegi üle-keskea naisterahvas riietub nagu mingi teismeline" (ma ei pea silmas seda, et üle-keskeas tuleks koheselt poisipea lõigata ja keemilised lokid teha vmt). Siis hargnes jutt sellele, kas ebaadekvaatselt riietuvat inimest tuleks nö korrale kutsuda või mitte. Mulle tundus, et midagi võiks ikka öelda, sest muidu on kõik vait ja lasevad inimesel napakas välja näha.

"Aga miks peab midagi ütlema?" küsis mu vestluskaaslane (üle-keskea naisterahvas). "See on nende probleem, mitte tema".

Misasja?

Kuidas see siis nende probleem on, kui TEMA riietub tobedalt -ja sellest saavad KÕIK mingigi stiilitunnetusega inimesed aru? Kui inimene käitub häirivalt, on see ju eelkõige käituja probleem, mitte pealtvaatajate? Tema peab olukorra lahendama või lõpetama, mitte mina ei pea oma käitumist muutma. Kui keegi puhub öösel hoovis pasunat, ei tule kellegil pähe mõte, et "see on minu probleem". Mida selline lause "see on nende probleem" üldse tähendab? Kas sellega püütakse ennast olukorrast distantseerida? Leida sobiv põhjendus, et mitte sekkuda? Kas sellega püütakse olla "hea ja mõistev" -kuigi hingepõhjas on väljapääsu otsiv pahameel või üleolek? Kas see pole lihtsalt banaalne silmakirjalikkus? Eriti just juhul, kui jutt on kellestki kolmandast?

Sellist imelikku loogikat järgides on võimalik teha-mida-iganes ja distantseerida end kriitikast lihtsa võlulausega "see on nende probleem"...

Loomulikult on olemas olukordi, kus mõnel inimesel tekib reaalsusest irduv "probleem". Ent kui on olemas nähtav ja tegelik põhjus, ei saa probleemi pidada vaid mingiks "nende probleemiks". Inimesed peaksid ju endale aru andma, et nad ei ela metsas vaid mõjutavad oma käitumisega ümbritsevat sootsiumit? Selline olukord, kus kodanik käitub tobedalt ja arvab samas, et "see on nende probleem", on kohatu. See on hoolimatu kaaskodanike suhtes. Väga isekas mõtteviis.

Teiseks -kui kasutada riietumisnäidet -ei pruugi labaselt riietuv inimene ise oma maitsetusest üldse teadlik olla? Või sellest, et ta "ilus olemisega" hullult üle pakub? Seega peaks keegi kõrvalseisija seda talle ütlema. Tundma, et "Tal on probleem. Ma proovin teda aidata".

Suurepärane optilise efektiga Trepp

Uhasin just mööda meie Paljukannatanud Estonia Teatrist, kui sain aru, et midagi pole nii nagu tavaliselt. Piidlesin ümbrust, sest kunagi ei või teada, mis sind üllatada võib. Võibolla üllatab sind see pillikotiga mees nurga peal? Aga võibolla hoopis see tädi, kes talvises lopas ukerdab?

Seekord tegi seda Trepp, mis oli väga stiilselt lumega viimistletud. Nagu hea pliiatsijoonis.

Selveris on müügil Hirmsad Saiad

Nägin Selveris kahte täitsa verdtarretamapanevat saia. Ma oletan, et näiteks sarimõrvarid teevad just selliseid pagaritooteid. Täitsa jube! Tundlikuma närvikavaga lapsed näevad neid kindlasti unes...

Loominguline hoiatussilt

Eesti kunstnikud ei pea loomade kujutamist vist tõsiseks kunstiks? Näiteks talumiljöö kujutamine on tänapäeval tõeline punk, sest korralik kunstnik tegeleb vaid kaemuslike teemadega. Aga mille poolest on "Neiu kitsega" vähemkaemuslik, kui "Kaks ringi"?

Eesti keharobot

Mõned Soome asjad

Ja mida veel teada sai:

1) Soome hümn kirjutati rootsikeelsena (ning oli tegelikult Põhjamaades üldiselt tuntud lugu kuni Soome Hümniks võeti)

2) See mida tänapäeval tuntakse jenkka nime all pole üldse Soome tants vaid Ameerika bunny hop. Soome päris jenkka meenutab eesti jooksupolkat

Täna on Soome iseseisvuspäev!

Võib üles otsida mõne soomlase ja talle õnne soovida. Neil pole just alati kerge olnud. Ei alguses, ega pärast.

Bower Balance -postmodernistlik usk

http://www.powerbalance.com/powerbalance
Asja huumor on selles, et neid "tervendavaid" kummist käevõrusid ja kaelapaelu müüakse ullikestele hinnaga 30 eurot. Nende omahind on 1 euro. Neid tehakse Hiina vabrikus, kus ainuüksi hologrammide pealekleepimisega tegeleb 100 naist. Omanikud teenivad hiigelkasumeid. Veider on see, et neid ostetakse massiliselt Lääne-Euroopas, kus inimesed on veendunud oma tarkuses ja selles, et nende valikud on väga teaduslikud ning kaugel pimedast usust.

Tütar tuli isa vaatama

Vahel on hea haigla aknaid vaadata. Et näha hämaraid palateid, inimeste vaoshoitud liikumist ja kohtumisi, mis hetkeks hargnevad -et taas lõppeda. On olemas pidev oht, et oma igapäevastes kiirustamistes ei jõua ma tegelikult inimestesse süveneda. Ei märka, ega tee järeldusi. Ei ole valusaid torkeid südametunnistuses -on vaid ärategemistnõudvatetoimingute lõppematu jada...

Kas pole nii, et vaid haiglas olles on aega mõtelda ja toimunud sündmuseid uuesti läbi tunda?

Ideaalne koht oma poolehoiu avaldamiseks

Kui endal mõtteid ei ole võib lihtsalt nuppu klikkida ja tulemus on sama: http://ideeturg.arengufond.ee/ideas/all

Ka orav võib inimese mõtlema panna

Olin just napilt kurvi võtnud, kui avastasi, et olen jõudnud metsavahele. Esialgu ei suutnud ma sellele faktile piisavalt kiiresti reageerida ning sõitsin kiirust veidi maha võttes ikkagi edasi. Ent kusagil ajusopis hakkas justkui midagi meenuma: ...mets...lumine mets...kuused...

Pidasin auto kinni ja jäin šokeeritult ümbrust vahtima. Täitsa uskumatu! Ma olen keset suurt, vaikset ja lumist metsa! Selliseid asju juhtub ainult mõnikord väga harva -ja enamus maailma elanikest ei näe sellist vaatepilti üldse kunagi.

Piidlesin hindavalt ümbrust ja kaalusin, kas sumada otse metsa või mitte. Eemal kukkus kuuse pealt alla suur hunnik lund, mis mattis hetkeks kogu tee valgesse uttu. Metsa ei tasu siiski vist minna? -mõtlesin. Olen parem siinsamas. Siin on ju kah päris ilus?

Üle tee hüples orav.

"Orav" mõtlesin heldinult "Nii armas väike oravake...ja just nüüd ronis üle tee...-no kas pole mitte nunnu? Nii armas. Väike tilluke orav ja nii julge...-ei tea, kus ta pesa on? Kuidas ta metsas hakkama saab? On ta talvine toiduvaru ikka piisav? Huvitav, kas tal pesas pähkleid on? Vist elab mõne suure männi õõnes?"

* * *

Juhtum tõestas veelkord, et mõtlemise mõttes ei pea alati mingit padukeerulist teksti lugema. Tuleb lihtsalt teemasse süveneda.

Kauplus Vasalemmas

Enne müügisaali...

Uus kaup...

Riisipere Vabadussammas

Mõõk on küll veidi tilluke, aga mis sellest. Sammas on ju ise kah väiksem? Ja mis peamine -ei maksnud isegi miljonit.

Algab rituaalide-aeg

Nii. Kohe-kohe on algamas ajajärk, kus inimesed sooritavad tahes -või tahtmata kõiksuguseid rituaale: mõned varuvad verivorste (teadmata ise, miks nad seda teevad), mõned panustavad kingitustesse, osad püüavad end kuidagi paremaks muuta ning alustada Uut Elu, teised pühendavad oma tähelepanu telekale (ka see on rituaal!), mõned vähesed mõtlevad ehk ka igavikuliste asjade üle. Kuid hoolimata sellest mida me teeme või ei tee, tuleb nentida, et söömine ja verivorstitemaatika on alati lihtsam, kui oma hinges sorimine...

Mehed lumes II

On imelik märgata, et hetkedel, kui sul pole kuhugile kiiret ning sa võid rahulikult ümbritsevat silmitseda, hakkad asju hoopis täpsemalt ja detailsemalt nägema. Sulle jääb mällu lagunenud silikaatputka aknalaua tekstuur, kirjutised seintel -nende värv ja suhe seinalt allakukkunud krohvitükkidega; sa vaatled huviga lumme tallatud raja välimust ning kuju, uurid heldinult kriimustusi oma kiivril jmt. Kogu ümbrus ning selles olevad esemed muutuvad kuidagi silmatorkavaks ja eriliseks.

Sellised hetked sunnivad mõtlema Jumalale ja enda osale maailmas.

Peagi vahetati mind välja ning võisin minna lähedalasuvasse "sööklasse" keha kinnitama. Söökla oli sisse seatud uste ja akendeta nõukogudeaegses avaras garaažis. See oli hubane paik, sest varjas tuule -ja õues sajava lume eest (ilm oli muutumas).
Menüü sisaldas kanasuppi, risottot, ja Tõelist Kodutehtud Õunakooki, mis maitses koos kohviga lausa suurepäraselt. Supp ja risotto valmistati kohapeal.

Peagi saabusid ülejäänud mehed ning tekkis üldine melu ja muljetamine. Sattusin jutule meie praeguse õiguskantsleriga, kellega arenes meeleolukas ja tore vestlus (pole midagi paremat, mis ühendaks rahvast ja riiki, kui riigimeeste nägemine koos maksumaksjatega külma ja lund trotsimas. Võiks isegi öelda, et see on parim viis valijatega kohtumiseks).

Peale söömist jätkusid laskeharjutused. Sihtmärke tuli tabada paarislaskudega 100m kauguselt piiratud aja jooksul. Viis sekundit ja kolm sekundit. Lamades, põlvelt, püsti. See polnudki nii lihtne, sest taas oli hakanud sadama ja relva sihikud olid lund täis. Diopter tundus olevat lihtsalt üks suur veetilk. Sihtmärk, diopter ja kirp moodustasid üheskoos ähmase ja arusaamatu hämu. Lisaks sellele oli hakanud kiiresti hämarduma. Tabasin 12 lasust 5 märklehte. Märkide juurest tulevaid sõnakehvi mehi vaadates võis aimata, et teistel ei läinud palju paremini.

Vahepeal oli paar DAFi kinni jäänud. Tekkis suhteliselt kauakestev hämming mille kulminatsiooniks oli olukord, kus juba poolele koduteele jõudnud rühm veokikastis uuesti oma lähtekohta tagasi sõidutati. Sõdurid olid siiski ülemeelikud, sest situatsioon kiskus taas nii tuttavlikult sürreaalseks. Meie ainukene liikumisvõimeline DAF topiti mehi täis -et muuta väljatõmbav veok raskemaks -ning peale mõningast manööverdamist õnnestuski mõlemad liivas olevad autod vabastada. Kastis oli loomulikult kogu protsessi vältel väga lõbus ja kelmikas õhkkond.

Liikusime tagasi Männikule, kus asuti kibekiiresti relvi puhastama ja tagasi lattu andma.

Vahva oli jälgida millise paanikaga seda tehti. Asi oli selles, et mõnedki meist olid oma abikaasadele-sõbrannadele lubanud oluliselt varem koju jõuda. Kahjuks ei õnnestunud seda püha lubadust masinate kinnijäämise tõttu pidada ja mõnelgi mehel oli seetõttu peaaegu hirm silmis. Kuigi muidu olid kõik mõistagi väga Vaprad Sõdurid... ;)
* * *

Mehed lumes I

Kirjutan paar rida laupäeval toimunud õppustest.

Teatavasti hakkas laupäeva hommikul tihedat lund sadama, mis mattis kiiresti hoovi ja auto enda alla. Südametunnistus hakkas endast kohe märku andma, sest normaalsed mehed haaravad sellises olukorras lumelabida mitte ei sõida süüdimatult õppustele jättes kodus kõik pilla-palla. Kuid parata polnud midagi -tuli minna hoolimata rõhuvast südametunnistusest.

Männikul kulges kõik tavapäraselt: võeti püssid, räägiti pisut juttu ja roniti veokitele.

Peale lühikest sõitu läbi kauni talvemaastiku jõudsime laskeväljale; osad mehed jaotati tõkestuspostidele ja ülejäänud sumasid poolemeetrise lumega kaetud laskealale kuhu paigaldati ligi 30 sihtmärki.

Seejärel asuti põhitegevuste juurde milleks oli taktikalise laskmise õpe: hoie, palgesse viimine, "skaneerimine", järelvaatlus, laskeasendid püsti-kükkis-põlvel, salvevahetus, laskmine liikudes jne jne. Instruktoriteks oli 2 asjatundlikku meest. Oli hea tunda jälle ninas püssirohu lõhna...

Mingi hetk toimus laskurite vahetus, mistõttu pakkusin ennast vabatahtlikult üht tõkestusposti mehitama (milleks niisama laskeväljal passida?). Sõitsime koos paari teise mehega veokitega poste välja vahetama. Teed olid kaetud paksu lumega ning DAFidel oli tegemist, et end raskematest kohtadest läbi vedada. Lõpuks jäime autojuhiga kahekesi kabiini ning suundusime ühe kaugema valveposti poole.

Ümberringi laius imekaunis maastik. Läbi pilvede kumas aimamisi päike ning värvis kuuskede koheva lumekatte õrn-roosaks ja kollaseks. Tee oli pikk ja keeruline, sest lume all peitus ohtralt auke, milledesse veok aeg-ajalt suure jõnksuga sisse kukkus. Lendasin mitu korda kiivriga kõvasti vastu kabiini lage ning kuulasin taustakse läbi DAFi undamise autojuhi fantaasiaküllast vandumist: K----- p---, raisk! V---- mis t--- see on raisk, et siin neid auke nii palju on? Ja miks see k----- valvepost nii t--- kaugel peab olema, raisk?! Miks nad p---- ei võinud seda t---- lähemale panna, k----? Nüüd v---- n---- siin nagu mingi t--- idioot, t---!

Kuulasin oma kaaslast suure hämminguga, ega osanud eriti sõna sekka öelda.

Peale väikest ekslemist kohtusime teise veokiga mille juhiga minu autojuht väga tuttavlikult juba ülesvõetud teemat jätkas: p---i, raisk, ma pole sellist n---- veel näinud, et valvepost nii v---- kaugele on toodud! Mida nad siin valvavad üldse? Siin pole ju p------- teha! jne

Lõpuks jõudsin ettenähtud tõkestuspostile -mis asus minu üllatuseks meeldivalt toidujagamiskoha lähedal.

Minu asukohaks oli risttee, mida ümbritses lume alla mattunud kuusenoorendik. Lähikonnas asus paar hüljatud silikaathoonet kuhu sai varju minna. Oli tuuletu ja täiesti vaikne. Lumi sätendas kuldselt. Eemal paistsid uhked lumega kaetud männid...-maailm oli sellel hetkel hingematvalt kaunis.

Kräuksuv raadiosaatja, kaelas rippuv püss ja õlgu rõhuvad lahingrakmed muutsid selle olukorra kuidagi sürreaalseks. Siin ma nüüd olen -hambuni relvastatud ja ohtlik -sellal kui kogu maailm on imestunud talve külmast ja vaiksest ilust. See tundus omamoodi naljakas, kuid samas ka võluv. Mul oli hea meel, et olin kodus lumetööd tegemata jätnud ja õppustele tulnud. Ning et olin nüüd vahis. Seirasin tähelepanelikult ümbrust ning andsin teistele postidele teada möödunud sõidukitest ja nende liikumissuunast. Läbi raadioside oli hea kuulda, et süsteem toimis -territooriumil liikuvad tsiviilsõidukid olid kõik jälgitavad kuni nende ohutsoonist lahkumiseni.

jätkub

Kus on tegevusteraapia meestele?

Juhtusin lugema artiklit, kus arutleti meeste ja naiste vägivaldsuse teemadel. Väga huvitav. Eriti, kui arvestada, et meestel pole ühtegi rehabilitatsiooni või turvakeskust, kuigi just valdav enamus kodututest, alkohoolikutest ja enesetapjatest on mehed. Ja nagu näha ongi tulemus just selline nagu nad ise välja suudavad mõelda. Mõni hakkab peksma, mõni hakkab jooma, mõni tundlikuma meelelaadiga poob ennast metsatukas vaikselt üles -kuigi lahendus oleks jube lihtne...

Me teame, et valdavale osale meestest meeldib midagi TEHA: ketassaega palke tükeldada, puid lõhkuda, ATVga kihutada, kulu põletada, kuvaldaga seina lammutada, piikvasaraga kivi sisse auke puurida, naelapüstoliga naelu tulistada jmt

Aga nad ei saa seda teha, sest on näiteks töötud -või puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid. Kuigi tahaks.

Iga mees, kes midagi TEEB (see ei pea olema isegi mitte väga mõtestatud tegevus) tunneb ennast kasuliku ja ettevõtlikuna, mis omakorda ennetaks kümneid enesetappe, surnuksjoomisi ja planeerimatut vägivalda.

Tuleks vaid palgata paar poolekohaga instruktorit, sisustada mõni lagunenud kaarhall vajalike seadmetega, ja asi välja reklaamida. Mehi oleks kohe kohal nagu murdu -kusjuures tegevuse käigus nad ka õpiksid ning valmisproduktid (näiteks lõhutud küttepuud) võib omakorda tarnida abivajajatele...-kuid põhiline eesmärk on siiski TEGEVUS ise.

ERSO vaimne purustamine

Eriti jõhker. Ma ei saa aru, kas see on seotud Minister Jänesega, et Estonia kontserdisaali ette on paigutatud 2 tuliuut prožektoritega valgustatud Nissanit, mida tööle tõttavad ERSOlased vaatama peavad? See on ju sama, kui näidata kodutule 500kroonist ahjupraadi või pakkuda janusele ostuks eksklusiivset prantsuse lauavett? Või reklaamida üksikvanemast lasteaiakasvatajana töötavale emale YSL lõhnaõli...

Talvine Tartu on ilus

Talvine Tartu ei tähenda vaid Emajões ulpivaid surnukehasid, skinheade ja öiseid peksmisi Toomemäel. Seal on ka Ülikool, Botaanikaaed ja Tallinna Kaubamaja. Ning kui olla ettevaatlik, võib isegi õhtul päris romantiline olla...

SAKU Porter ikka sama vastik nagu 2009ndal (hommikune õlleminut)

Ma ei mõista. Kuigi enda arust olen juba mitu korda vihjanud, et Saku Porter on liiga siirupine, ei võta Saku Õlletehas selle probleemiga ikka veel midagi ette? Täiesti arusaamatu...

Soetasin töölähetuses olles endale ühe vastava eksemplari, et veenduda, kas mu mälu on endiselt töökorras ning usaldusväärne. Kõrvale vaatasin mingit Uue Ajastu algusest ja tulnuk-kontaktidest pajatavat dokumentaalfilmi -mis oli kokkuvõttes väga mõjuv ning juhtis mu tähelepanu õllelt täitsa kõrvale (tegemist oli sama nähtusega, kui tellid endale kogemata vastiku maitsega kohvi ning pead maitse kustutamiseks tassi 6 lusikatäit suhkurt vohmima).

Selles mõttes on S-Porter muidugi väga huvitav jook, et sisuliselt on tegemist omalaadse 0-punktiga, mis võimaldab testida erinevate lisaainete ja nähtuste mõju ja tugevust.

Näiteks on võimalik määrata, kui kvaliteetne on loetav raamat -kas ta suudab tähelepanu S-Porterilt kõrvale juhtida või mitte? Või kumb on tõhusam maitsekustutaja -kas näts või tavaline vaarikamoos (st et neid tuleb pruukida samal ajal õllega)? Sama valemi abil on võimalik hinnata ka oma vestluskaaslaseid -et kas nende jutt ületab S-õlle mõju või ei ületa...

Seega tuleb nentida, et Saku Porter on küll äärmiselt vastik -ent tehnilises mõttes siiski vajalik ja möödapääsmatu õlu. Tuleb lihtsalt silmad kõvasti kinni pigistada ja hinge kinni hoida...

Poisist sirgub mees

Eile printerimasina juures kohmitsedes ja mõista üritades, kuidas ID-kaardist kahepoolset koopiat teha, tundus küll, et esindan tüüpilisi kaasaegseid abituid mehi. Ent hiljem mõistsin, et asi pole nii hull midagi. Teatud edusammud siiski nagu oleks...

Tegemata teod

täna sain ma jälle aru
seda et on aega vähe
teha seda mida tahaks
aga jõuda väga raske

tuleks osta jõulukingid
kuigi süngeks kisub tunne
keeksi-sokid-mõned ehted
leti ääres tuleb tingi

isaga peaks aega veetma
ta on juba päris vana
ning ma tean et ta on olnud
tõesti väga tore isa

sõpradele tahaks kah ju
helistada mõne sõna
öelda et ma tänu võlgu
küllap külla tulen homme

kiigehobu tuleks teha
emma tahtis seda ammu
aga õhtul kuju tulles
astun lävel viimse sammu

Kristi Kongi paukuv näitus

Teadupärast on maalinäitused enamjaolt üpris kahtlased nähtused, sest maalikunstnikud ei suuda kuidagi oma ängi vaos hoida ja üritavad seda maalide abil juhuslikele inimestele kaela valada (kohati tundub isegi, et nad üritavad ängiga manipuleerides vaataja üle kontrolli saavutada ja neid mingiteks biorobotiteks programmeerida). Just sellepärast on Kristi Kongi Draakoni Galeriis avatud maalinäitus (või-mis-iganes) väga tore, sest see ei ürita vaatajad süümepiinades väänlema panna. Vastupidi. Peale vaatamist tekib kohe hea isu ja sa hakkad kaaluma, kas mitte minna lähedalasuvasse kohvikusse sõõrikuid või mõnda šokolaadikooki sööma. Mõistlik inimene saab kohe pihta, et tegemist on näitusega, kus pole vaja hakata mõtlema kannatuste ja sulle osaks saanud ülekohtu peale vaid võib lihtsalt elust rõõmu tunda.

Selles kontekstis oli kummaline jälgida, kuidas mõned publiku seast püüdisid siiski järgijätmatult pilte vanu tuttavaid ängi-tööriistu kasutades lahti šifreerida. Meestel olid nii mõtlikud näod...

Samuti ei saanudki päris aru, miks Kristi ise enda näitust nii segasel moel kommenteeris -justkui vabandades, et ta sellise hea näituse tegi? Küllap on ka tema sellest ängi-teemast mõjutatud ning tunneb, et kollase ja roosa värvi kõrvuti kasutamine pole tõsiseltvõetav kunst...

Pole vaja mingeid keerulisi süsteeme

Juhtusin nägema kuidas Võrumaal veini tehakse. Loomulikult ei kasuta keegi neid superkeerulisi seadmeid mida selleks puhuks poes heausksetele veinisõpradele pähe üritatakse määrida vaid tarvitatakse seda, mis niigi majapidamises olemas. Parim ongi tavaline kummikinnas, mille abil saab veinianuma edukalt sulgeda. Käärimisprotsessi käigus hakkab kinnas paisuma ning kui ta on juba päris suureks muutunud võib kindasse nõelaga augu torgata, kust liigsed gaasid välja pääsevad. Sisse aga ei tule midagi. Väga normaalne ja kasutajasõbralik meetod.

Partidel sai loodusest siiber

Asi mida Lembitul polnud...

Kui vaid mõelda, et Lembitul oleks omalajal selline uhke alumiiniumtoru olnud, oleks kindel, et ta suutnuks muistsed Eesti maakonnad üheks riigiks ühendada ning Läänemere Lõunaosa eestlaste valitsuse alla sundida. Ainuüksi sellise imelise roostetamatu eseme olemasolu lisanuks Lembitule tohutult autoriteeti.

Paraku läks ajalugu muidugi teisiti.

* * *

Tegemist on NordArmoury pooltootega

Ainult Tõelistele Daamidele

Jajah...-kui asi pole roosa, siis ei saa ju arugi, mis pidi vasarat käes hoida, eks? Kuid tõeliselt traagiliseks muutub asi alles siis, kui seda tööriistakomplekti kasutab mees. Sest pole üldse kindel, kas ta suudab roosa värvi demoraliseerivat mõju enda loomuomase primitiivsusega tasakaalustada? Ja mis siis saab, kui ei suuda? Kas hakkab jooma?