žiguli õlu (hommikune õlleminut)

Eile poes kurvalt õlleriiulite vahel uidates sähvatas silma rõõmus päikesekiir -avastasin riiuli tagumisest sopist vinge asja -žiguli õlle! Seda hetke on ausad õllesõbrad oodanud juba alates aastast 1989, kui väärtuslik ja odav kesvamärjuke müügilt ära kadus. Võimsust on uuel žigulil tõsised 4,6 promilli. Tegemist on tõeliselt minimalistliku ja mehise õllega.

On heameel näha, et õllest on eemaldatud kõik üleliigsed ained ning alles on jäetud vaid oluline: linnased, vili ja vesi. Vaid peamise allesjätmine liigitab žiguli mõnusalt taskukohaseks isegi kesisema sissetulekuga õllesõbrale -õlu maksab ainult 9 krooni!

See teeb žigulist lausa suurepärase joogi, millel on karge ja aus maitse.
Uus žiguli astub ühte rivvi selliste ajatult klassikaliste ja heade asjadega nagu ilma käikudeta jalgratas, presendist kott, tavalisest märguvast kangast telk, mootorita käsisaag, kummikud ja ilma liigendita labidas.

Iga aateline mees tunneb žigulit nähes kohe ära, et see õlu alt ei vea. See õlu teele ei jäta...

Kuidas tunda, et on palju sõpru?

Päris hea (Hotell Dorpat). Seda asja võiks edasi arendada. Kui katta toa seinad fototapeediga, kus on kujutatud su kunagisi sõpru ja koolikaaslaseid, tekiks tunne, et sul ongi palju sõpru.
Ehkki tegelikult vaikib mobiil juba mitu aastat...

Millist sõnumit kannab kirillitsas Saku Originaal?

Saku lasi välja kirillitsas Saku Originaali. Mida see näitab? Meeleheitlikke tõmblusi, et võita tagasi A.Le Coq-le kaotatud turuosa? Või näitab see Saku identiteedikriisi? Kas ka tublid õllesõbrad peaks koos Saku turundusosakonnaga entusiastlikult eneseotsingutele suunduma?

Kas keegi kujutaks ette, et soomlased laseksid välja kirillitsas "Karjala" õlle? Või ehk oleks aeg ka Carlsbergile uus kirjapilt luua? Kas "Jõulusokk" tuleks tõlkida kirillitsasse?

Saku Õlletehas võiks brändisolkimise asemel hoopis Eesti Hümni vene keelde tõlkida. Oleks kõigile kasu ja saaks õlle kõrvale sobivalt laulda.

Viljandi Muumimaja

Tundub päris ideaalne eluase olevat...

Nii suur kraana! Ja kollane!

Pulss tõusis kohe 120ni, kui seda nägin...
Mehed, kes selliseid kraanasid juhivad, peaks hierarhias mitu kohta kõrgemal olema, kui tavalised tippjuhid. Riigiametnikest-kantsleritest ei tasu üldse rääkidagi.

Evolutsiooniline tipphetk

Millegipärast näivad tänapäeva evolutsionistid arvavat, et evolutsioonilised protsessid puudutavad vaid elus-loodust; -mis on ilmselgelt tohutult meelevaldne ja kivistunud arusaam arengust. Teatavasti oli evolutsiooni olulisim hetk just siis, kui elutust ainest tekkis esimene elus organism. See teaduslik algtõde tõestab, et ka elutu mateeria on võimeline arenema. Ja loogiline on, et ta teeb seda ka praegult. Ning varem või hiljem oleme uute liikide ja organismide sünni tunnistajaks.

Imelik on vaid see, et teadusmehed pole elutu mateeria arenemisele erilist tähelepanu pööranud -uuritakse vaid elusaid loomi-linde...

Mulle isiklikult näib, et käesolev riiul on just üks selle toimiva arengu puuduvaid lülisid. Ja võibolla isegi selle tipp?

* * *

Oot...aga kui mateeria areneb...-siis peaks ta ju ka teisenema ja...-oma keemilist koostist muutma? Või vähemalt füüsikalisi omadusi? Kas see on seesama protsess, kui mollusk mere põhjas ära kivistub? Või, kui tammepuu vees süsinikuks muutub? Kas see ongi seesama asi?

Kas on mõeldav, et näiteks kivisöekiht aja jooksul mingiks muuks aineks areneb? Näiteks naftaks? Sest ma kujutan ette, et naftas võivad juba mingid ainuraksed arenema hakata.

Või peaks areng toimuma tervikuna -st, et KOGU naftamaardla omandab algsed eluks vajalikud aistingud? Ja kui nii, siis poleks midagi imestada, kui maapõues leidub mingi iseseisev elu...-terve ökosüsteem? Kõik toitumisahelad?

E6 püüab arvutada

E6 istub autos ja ema sisendab talle: "Pole viga E6...-küll õpid sinagi arvutama!"

E6 pole selles siiski kindel ja pistab käratsema: "Aga kuidas siis on ujumiseni viis päeva? Miks ma homme juba ujuma ei saa?"

Ema (õpetavalt): "Sest täna on teisipäev -ujumine on aga laupäeval. Arvutame koos kokku -teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede -ja laupäev. Teisipäevast laupäevani on viis päeva!"

E& (järjest pahuramaks muutudes): "Misasja?! Kas teisipäev + kolmapäev on siis neljapäev?! Kas ma pean päevad kokku liitma? Ma ei saa midagi aru...!"

Kõik irvitavad ja E6 on üdini kuri ja tige.

(Tipp)juhid, kes kamandavad kogu elu vaid ühte töötajat

Täna tigetseme pisut nn tippjuhtide kallal.

On olemas suur hulk (esmapilgul) hea renomee, väljanägemise, sotsiaalse positsiooni ja juhiomadustega nö tippjuhte, kelle staatus lubab neist arvata, et tegemist on avarapilguliste, haritud, sotsiaalselt küpsete, heade juhiomaduste, strateegilise mõtlemise ja hea inimestetundmisvõimega juhtidega. Paljudel neist on oma äri, MTÜ või nad kuuluvad vähemalt suurettevõtte juhatusse. Nad on varmad avaldama oma arvamust ning on veendunud, et teavad elust ja inimestest nii mõndagi.

Ent.

Nad põlastavad naisi. Nad on taktitundetud ja harimatud. Neil on endast ettekujutus, kui innovatiivsetest juhtidest -kuid nad ei oska kasutada isegi ID allkirja. Nad ei julge tunnistada oma vigu. Mitmedki neist pole kunagi sisuliselt ühtegi ettevõtet juhtinud vaid on tegelenud üksnes manipulatsioonidega. Oma puudujääke teadmistes ja oskustes püüavad nad tasakaalustada agressiivsuse ja võimunäitamisega. Enamus seda tüüpi nn tippjuhtidest on kogu elu kamandanud vaid paari-kolme inimest, mistõttu puudub neil arusaam tegelikust ettevõtte juhtimisest ning edu tagavatest inimsuhetest. Nad kahtlustavad kõikjal intriige, sobinguid ja tagarääkimist.

Olen kuulnud koguni juhtumist, kus juhatuses, mis enamuses koosneb meestest, korraldatakse ENNE ettenähtud juhatuse koosolekut EEL-koosolek, kuhu ei kutsuta ainukest juhatuses olevat naist. Sest naine pole ju tõsiseltvõetav isik...

Needsamad mehed, kes kannavad tööl Armani ülikonda (iga stiiliteadlik inimene teab, et Armani on märk lihtsustatud mõtlemisest; )) ja ei vaevu endast madalamal sotsiaalsel positsioonil olevaid inimesi isegi märkama, on kodus ja puhkehetkel primitiivsed ja kitsarinnalised pekikuklad, kes ei erine eriti võsareporteri kangelastest.

Veider...

Kaitslik parkimine

Naljakas. Paistab, et lisaks kaitslikule sõiduviisile (defensive driving) on olemas ka kaitslik parkimine (defensive parking). Samas -oleks mul endal Jaguar -kardaks ise kah...

Mõned näpunäited ka internetist:

Rule Number 1 - Do not hog up two parking spots. Ever. It makes you a target for dings.... or worse.
Rule Number 2 - Do not park next to an old, beat up car. The owner probably does not care much about their car. They probably won't care about yours, either.
Rule Number 3 - Avoid parking next to 2 door coupes at all costs! Even if they are nice, the laws of geometry are not on your side. Their doors are so long and heavy that they are more likely to make contact with your vehicle.
Rule Number 4 - Park with curbs in mind. Curbs mean protection. Surround your car with as many curbs as possible, therefore lowering your chances that someone else will park next to you.
Rule Number 5 - If the parking lot is on any type of grade, and there are carts, park at the top of the grade. Gravity will hopefully work in your favor and avoid any carts from meeting your paint.

Toredat parkimist!

Lapse mänguasi...MP5K

Alumine pilt originaalist. Päris püüdlik.

Kas juudid on ettemääratult pahad?

Olen viimasel ajal kokku puutunud mitme juhtumiga, kus keegi -minu jaoks täiesti ootamatult ja ilma erilise põhjuseta -juutide kohta pahakspanevaid repliike avaldab.
Kõigil ütlejatel on olnud kõrgharidus ja nad on ka muidu korralikud inimesed.

Ma ei saa aru päris.

Ma ise tunnen isiklikult küll ainult paari juuti, kes on kõik igati lahedad tegelased. Ja Mati tunneb isiklikult Eesti Rabi, kes pidi kah väga muhe mees olema.

Nüüd võib keegi öelda: "Aga ärimees Bindes?". Jah -Bindes on mõistagi juut, kuid tema on ärimees ja ärimeestel ikka juhtub...-ja kui võrrelda teda mõne eestlasest ärimehega, siis ma ei teagi...

Mis värk on sellega? Miks on vaja juute kommenteerida, kui isiklikud kokkupuuted on minimaalsed või halvimal juhul -puuduvad?
* * *
Lisasin ka asjakohase küsitluse -selgitame üheskoos Tõe välja!

Kadunud teemad

Vahel märkan ehmatusega, et mingitel hetkedel tohutult tähtsad teemad on täiesti maha vaikitud. Näiteks:

1) Mis on saanud Bosoni osakese otsingutest? Tegemist on ju mitu miljardit eurot maksnud projektiga ja mõelda vaid, kui osakest ei leitagi?
2) Seagripp. Miks inimesed massiliselt surema ei hakanud nagu räägiti? Ja mis sai nende miljoniliste gripivaktsiinikogustega, mis vedelema jäid? Ja kas ravimitöösturid tõesti manipuleerisid valitsustega, et pappi saada?
3) Liis Lass. Kas peaaegu kooliõpikutesse jõudnud arvamus, et Liis on Blond, osutus tõesti valeks? Kas keegi kirjutab varsti midagi vastupidist? Ja kui kirjutab, siis kus on Tõde?
4) Kas transrasva kasutamine viis Kalevi Kommivabriku müügini? Kas Evelinil oli siiski õigus?

Soovitan: Hotell Metsis

http://www.hotellmetsis.com/ soovitan väga (asub Valga linnas). Üliromantiline, ümberringi teisi maju pole, pargi servas, punane tellis, aus hommikulaud, kesklinna 5 min jalutuskäik (et Säästukast odavat õlu osta), viisakas, puhas, ilus. Siseruumides on justkui juugendi elemente...

Ajatu ilu

Mis imekaunis auto! Parim on see, et need autod lõhnavad seest kergelt bensiini, kunstnaha ja õli järele. See kõik kokku tekitab tunde, et istud tõesti autos, aga mitte kuskil Solarises...

Mõnikord läheb neil radiaatoris vesi keema ja siis tuleb olla jube ettevaatlik, kui radiaatorilt korki maha keerad -sealt võib keeva vett pritsida...

Kirjutamisisu on läinud

Viimasel ajal tunduvad kõik teemad millest kirjutada kuidagi mõttetud. Oma väike -ent märkimisväärne -osa on selles ka nendel tublidel riigiteenistujatel, kes oma igapäevaseks tööks blogisid monitoorivad.

Huvitavatest teemadest kirjutada justkui ei saa. Mistõttu jäävad alles vaid need tavalised harjumuspärased teemad, millest kirjutavad lehed: klatš, kultuur, suhted, meediaarvustused ja igapäevane ving.

Mis on kokkuvõttes igav.
* * *
Paar ideed siiski nagu oleks...-esmalt üks veebileht või väike rubriik blogisse (saab seda teha või?), kus saaks soovitada. "Milleks soovitada?" kostab rahulolematuid hääli "Niigi on kõik kohad reklaami ja soovitus täis...!". Asi on selles, et tegelikult me ei tea keda valida.

Näiteks kui on vaja HEAD juuksurit. Aednikku. Sisekujundajat, ööbimiskohta, autoremonditöökoda, lihunikku, juustumeistrit, kandleparandajat vmt.

Soovitada saab ainult isikliku kogemuse põhjal (jajah, ma tean -inimesed on erinevad, ja see mis ühele on "Super!" on teisele "Labane!"). Soovitada tohib vaid selliseid ettevõtteid, inimesi ja kohti, mis vastavad teatud tingimustele:
1) nad on täpsed, korrektsed, korralikud, vastutustundlikud, koostöövalmid, professionaalsed
2) nad panustavad rohkem, kui peaks
3) nende töö või teenuse kvaliteet on märgatavalt parem, kui teistel
4) nende hinna ja kvaliteedi suhe on märgatavalt parem, kui teistel
5) nad on järele proovitud

Teine idee on veel, aga sellest hiljem.

Valgust püüdev fiiber

Selline materjal on olemas. Väga kasulik asi eriti hämaras.

Padrun ripub

Eile avastasin, et tavaline Sellier & Bellot-i .223 padrun (täpsemalt kuul) reageerib magnetile. Mis tähendab ilmselt seda, et kuulis on rauda/terast. Mis omakorda on imelik, sest tegemist on tsiviilmoonaga, mis ei tohiks mingit erilist rauda sisaldada...

Retke pilte (rohkem ei jõudnud)

Männirida

Suunaviita lihtsalt pole

Peateemärk kruusateel

Tüüpiline külamaastik

Karksi

Mis juhtus teel

Retk on läbi ja läks täpselt nii nagu karta oligi -sain kiiruse ületamise eest trahvi, pääsesin nibin-nabin kitsele otsasõidust ja sõin teeäärses sööklas liiga kalleid kartuleid rasvakastme ja väsinud kotletiga. Kruusateedel kippus auto kurvides külge ette keerama ja üldse oli kuidagi väga pingeline olukord. Kiirused olid liiga suured, teed liiga käänulised ja kaart ebaselge.

Kolme päevaga läbisime 1600 km, kusjuures Viljandist lääne poole ei jõudnudki.

Väikestes maakohtades on jätkuvalt palju häda ja viletsust, ent on ka uhkeid traktoreid, korrastatud talusid ja haritud põlde. Teede äärtes on näha palju raiesmikke, sõnnikuveokeid ja metsaveomasinaid. Jõed on ääretasa vett täis.

Kõige kurvemaks teevad siiski asulad, kust enamik inimesi on lahkunud, ning maha on jäänud vaid kokkukukkunud katustega majad, lagunevad kolhoosikeskused ning maadligi akendega luitunud elamud, kus elavad viimased alles jäänud vanainimesed...

Kuid siiski -kodumaa on kaunis!

On the Road

Jah, velled, seda poleks ma uneski arvanud, et täna saab alguse retk, mille sarnast pole Eesti ajaloos veel tehtud. Külastame oma matkagrupiga kolme päeva jooksul 50 Eesti tanklat Peipsist Pärnuni ja Valgast Tallinnani. Kindlasti ostame teel palju kohvi, soolapähkleid ja kartulikrõpse ning sööme juhuslikult ette jäävates sööklates rasvas keedetud kartuleid koos majoneesikastme ja viineritega. Küllap tuleb ette ka pisut ohtlikke möödasõite, teetöid ja eksimisi...

Kohtume teel!