Mis juhtus teel

Retk on läbi ja läks täpselt nii nagu karta oligi -sain kiiruse ületamise eest trahvi, pääsesin nibin-nabin kitsele otsasõidust ja sõin teeäärses sööklas liiga kalleid kartuleid rasvakastme ja väsinud kotletiga. Kruusateedel kippus auto kurvides külge ette keerama ja üldse oli kuidagi väga pingeline olukord. Kiirused olid liiga suured, teed liiga käänulised ja kaart ebaselge.

Kolme päevaga läbisime 1600 km, kusjuures Viljandist lääne poole ei jõudnudki.

Väikestes maakohtades on jätkuvalt palju häda ja viletsust, ent on ka uhkeid traktoreid, korrastatud talusid ja haritud põlde. Teede äärtes on näha palju raiesmikke, sõnnikuveokeid ja metsaveomasinaid. Jõed on ääretasa vett täis.

Kõige kurvemaks teevad siiski asulad, kust enamik inimesi on lahkunud, ning maha on jäänud vaid kokkukukkunud katustega majad, lagunevad kolhoosikeskused ning maadligi akendega luitunud elamud, kus elavad viimased alles jäänud vanainimesed...

Kuid siiski -kodumaa on kaunis!