Avastasin Unicefi peakorteri mingis koledas hallis majas. Ja kohe tekitas see lipp mitu küsimust. Esiteks, et miks eelistavad sõjaväelased üle terve maailma igasuguseid kahtlaseid eraldusmärke, ja mitte selliseid asju, mille pärast justkui sõditakse -laste, naiste, kodu jmt heaolu märkivaid sümboleid? Last süles hoidev ema peaks ju olema küll täiuslik käiseembleem? Või näiteks mingi pardipere koos väikeste parditibudega? Ka punase katusega kollane majake oleks ideaalne. Või mingi muu arusaadav sümbol...-kuusepuu ja päkapikk?
Sest ma olen saanud nii aru, et Kaitsevägi on lihtsalt Lastekaitseliidu käepikendus.
2 kommenttia:
Mõte on hea: näiteks dollarimärk puurtorni otsas tundub ju kuidagi õilis -- eriti kui talle näiteks kotkatiivad ja kroon külge monteerida.
Ärme muutu sarkastiliseks -Eestis ei ole naftat. Seda teab iga koolilaps. Pigem sobiks siis juba pilt kartulitaimest või näiteks priske kesik. Ka barbi oleks hea, sest tegelikult kaitsevad kaiseväelased just sedasamust õnnelikku barbi-maailma milles me kõik elada soovime (tegelikult kah).
Me ju soovime, et Eesti oleks õnnelik maa.
Lähetä kommentti