Jätkuks sellele vahvale EKA fuajees olevale labürindile, võiks EKA tudengid (ma tean -see on üldistus) teemasse veelgi sügavamale kaevuda. Eks ole ju nõnda, et elus pole vaid ainult mingid tühipaljad uksed ja labürindid, kus ekselda -vaid on ka täiesti VÕIMATUID olukordi, kust enam välja ei pääse?
Näiteks, kui keegi saab lapse või kui keegi on raskelt haige.
Kuidas saaks sellist nähtust kunstivormis edasi anda? Kuidas küll publikut mõtlema panna?
Parim ja arusaadavaim viis selleks on säärane, et kunstitudengid lähevad isekeskis kuhugi suurde ilma akendeta tuppa ja laovad ukse seestpoolt telliskivide ja mördiga kinni -nõnda saavad nad ka ISE kunstiteose OSAKS! Mis ongi ju tegelikult kunsti mõte, eks? Pealegi tekib sellises kinnises olukorras kindlasti palju sügavaid seoseid -mis on kah üks kunsti eesmärke. Ja emotsioone muidugi...
torstaina, huhtikuuta 02, 2009
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
8 kommenttia:
Mul tekkis kohe selle usteteema suhtes tunne, et mis siis, kui neid uksi seal aegajalt oma suva järgi avatakse ja lukustatakse. Ja EKA otsaseinal ripub vist ikka suur plagu "astu sisse!"?
Pipragaas oleks asja eest täitsa jah.
mina olen ka pipragaasi poolt sellises olukorras!
Muidugi. Pipragaas oleks väga proportsionaalne lahendus. Aga imelik ongi, et kunstitudengid võivad küll karistamatult inimestega manipuleerida ja neist oma "labürindi osa" teha (-sest turvamees kaitseb neid)...
Täielik ebaõiglus.
Lihtsalt huvi pärast... milline on autori suhe EKA-ga?
Ma käin seal söömas.
Nojah. Inimeselt, kes seal lihtsalt söömas käib, ei saagi nõuda tohutut kunstilembelisust. Aga ma ei saa aru, kes või mis sunnib Sind just seal söömas käima. Kas kesklinnas selliseid söögikohti pole, kus Sa ei tunne end igasugu taieste poolt ahistatuna? Või kui seal tõesti nii head toidud ja/või hinnad on, siis kas see 10 lisameetrit, mis kulub ümber labürindi käimiseks, on nii jube pikk maa?
Et noh... ma ei tea... keegi ei SUNNI Sind ju LÄBI selle labürindi minema.
Muidugi sunnib. Ma tahan ju otse minna. jKogu see taies ongi ehitatud selle eesmärgiga, et takistada inimesi ja sundida neid seda kohustuslikus korras läbima -pannes neid tundma ennast abitute ja rumalatena ning raisates nende aega ja närve.
Asi pole seega mingis kunstilembuses. Mulle meeldiks see asi väga, kui ma saaksin seda vabatahtlikult külastada. Aga paraku ei saa.
Pealegi ei tasu seda mu sööklakülastust kuidagi alahinnata -söökla ongi selleks, et seda külastada. Nad teenivad raha seal ja seeläbi võimaldavad ka nendelsamadel tudengitel üldse koolis süüa saada.
Pealegi mulle meeldib seal süüa.
Mina ei teagi sealkandis ühtegi odavamat kohvikut. Nii et teoreetiliselt säästad sa seal käimisega raha, aga kulutad närve. Nojah, kah valik. :D
Lähetä kommentti