sunnuntai, huhtikuuta 05, 2009

Mannavaht

Ma ei saa nendest kõrvarõngastest päris täpselt aru. Aga no mingis mõttes on ju täitsa ilusad, mis? Kuigi pisut konservatiivsed ja annavad mõista, et inimene võtab ennast tohutult tõsiselt.
Lähettänyt klo

2 kommenttia:

Anonyymi kirjoitti...

mul tõuseb silma ette keskealine naisterahvas, kes kannab 30 aastat tagasi moestläinud seeelikuid, kes kunagi oma pikki jalakarvu ei eemalda, nii et nad on kenasti läbi kapronsukkpükste näha, kel on ereroosad huuled ja liiga lühike keemiline lokk. ning teda ehivad vot just siuksed kõrvarõngad...

st, et igaühe jaoks on kuskil keegi :)

3:55 ap.
Asjadest kirjoitti...

Sa suutsid selle väga täpselt defineerida :)

Mul oli umbes sama tunne, aga see ei vormunud arusaadavaks definitsiooniks vaid jäigi lihtsalt alateadvusse. Nagu enamus asju.

4:46 ap.

Lähetä kommentti

Tilaa: Lähetä kommentteja (Atom)