Päevakorda on kerkinud väga huvitav teema. Sõber küsis, kas võiksin tulla mõnel nädalavahetusel, et aidata tal kits ära tappa -sest talv on kohe käes ja liha on vaja. Pealegi on kitsi juba liiga palju saanud.
Ma pole peale mõne hiire teisi imetajaid tapnud.
Ja seetõttu tundub tegevus pisut uudne ja mõtlemapanev. Mis saab siis, kui kits mulle silma vaatab? Kas ma suudan ta pilgu välja kannatada? Ja mis veel olulisem -kas ma suudan pärast selle pilguga edasi elada? Kas Jumal üldse lubab kitse tappa? Järsku on selleks mingid spetsiaalsed inimesed? Kas kitsega mitteseotud isik võib üldse looma eluküünla kustutada?
Lisaks veel igasugused muud -praktilised küsimused. Näiteks, kas peaks kasutama nuga või tulirelva? Noaga võib tapmine kaua aega võtta ja olla väga piinarikas ja jube. Kuid ka tulirelv ei taga kiiret surma. Vastupidi -võib juhtuda, et pihta saab hoopis keegi uudishimulik pealtvaataja või mõni teine kits. Relv pole mänguasi.
Kas peaks kitse kinni siduma? Kas peaks võimaldama talle Viimase Söömaaja?
Need on kõik tähtsad küsimused.
Kuid kõige lõpuks jääb alles peamine küsimus: Kui iga mees peaks ise oma toidu tapma, kas maailm oleks rahumeelsem ja turvalisem paik?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
2 kommenttia:
Ei! Siis oldaks sellega harjunud, kes sööb liha see ka tapab. Või oleksime raipesööjad.
Rahumeelsem ja turvalisem eeldab, et inimene ei ründa/tapa inimest? Igaühest lihunikku ei saa kuid inimese tapja võib küll saada. Miks see nii on, vot ei tea. Loomadel on nunnum silmavaade kui inimesel?
Ma kujutasin kohe ette kuidas ürgajal mehed pärast edukat jahilkäiku lõkke ääres istusid ja südant valutasid tapetud piisoni pärast. Mõni rääkis hiljem naisele enne nahkade vahele magama keeramist kui raske tal on ja sellest, et ta ei tunneb end täiesti väärtusetuna kuna ta tappis looma ja nüüd ta kardab, et näeb selle piisoni suuri, valkjaid silmi elu õpuni unes.
Lähetä kommentti