Täna on Postimehes jutt, et keegi tütarlaps on tapnud oma vastsündinud lapse. Kõik on väga pahased...-aga ma ei saa mööda mõttest, et millele see pahameel toetub?
Kas me ei loe mitte iga päev Postimehest, et:
1) moraal on suhteline mõiste
2) pole olemas püsivaid moraalseid kriteeriume
3) moraal on vaid ühiskondlik kokkulepe
4) kõige tähtsam on isiklik õnn ja eneseteostus
Mis õigusega mõistetakse siis hukka inimene, kes just nende printsiipide kohaselt tegutses? Abort on ju kah vaid väike meditsiiniline opratasioon millel pole tapmisega mingit seost. Mis see imikki tunneb? Surm on tema jaoks vaid valguse kustutamine...
Olgem lõpuni järjekindlad: imiku seisukohalt polnud elul ja surmal ilmselt just väga suurt vahet. Arvatavasti ta isegi ei eristanud neid üksteisest. Ja ema mõistame hukka lähtudes põhimõtetest, mida me -vähemalt verbaalselt -ei tunnista? Sest väga tihti kuuleb arvamust, et nn moraalne käitumine (sh lugupidamine elu vastu) on mingi judeo-kristlik väljamõeldis, mis ainult nõrgendab inimest. Võime ju kohe tuua hulga näiteid ühiskondadest, kus imikute tapmine oli tunnustatud ja isegi soositud. Seega on tegu vaid taaskord ühe ühiskondliku kokkuleppega...
Ning pöördudes tagasi artikli juurde tahaks küsida: kuhu jääb tolerantsus? Kas kommentaatorite puhul pole tegemist mitte nn vihakõnega? Kas artikli toon ei kutsu üles sallimatusele?
Olgem oma seisukohtades järjekindlad, eks...?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
17 kommenttia:
Tänu sellistele idiootsetele arvamustele selliseid asju tehaksegi. Vaene tüdruk arvas, et imiku tapmine pole hullem kui abordi tegemine, aga nüüd on elu rikutud.
See arvamus on puhas sarkasm, kulla eelkõneleja. Tüdruku elu sai aga rikutud just sel hetkel, kui ta võttis omaks Postimehes esitatud elufilosoofia: kõik on suhteline, moraalsus on vaid ühiskondlik kokkulepe, naudi!
Mitte "keegi tütarlaps on tapnud oma vastsündinud lapse", vaid "leiti surnud vastsündinu, kelle surmapõhjused võisid esialgsel vaatlusel olla vägivaldsed".
Meie ühiskonnas kehtib kokkulepe, et vastsündinud ei tapeta. Ja kokkulepe, et õigust mõistab kohus. Ja et kuni süüdimõistva kohtuotsuseni on inimene süütu.
Küsimus ongi, kas need kokkulepped ikka kehtivad?
Väidan, et avalik meedia ei pea nendest nn kokkulepetest juba ammu kinni. Vähe sellest. Seesama Postimees, kes on imiku surma korral "nii nördinud", naeruvääristab igapäevaselt neidsamu kirjutamata reegleid, mis tunduvad justkui nii loomulikena.
Point on selles, et kui Postimees (ja muu avalik meedia) sisendab meile, et kirjutamata reeglid on vaid meelepett, siis pole meil mingit alust mõista hukka imikutapjat -sest küsimus on vaid ühiskondlikus kokkuleppes, ega mitte mingis universaalses moraalses printsiibis.
Ja ma ei räägi nüüd SELLEST tüdrukust. See juhtum on vaid sümptom.
Võibolla tuleks imikutapp hoopis seadustada, mis? Kindlasti leidub sellele palju teaduslikke põhjendusi -sest teadus on ju Jumal.
Artiklist ei selgunud ju üldse millises staadiumis rasedus oli, mulle jäi mulje, et sugugi mitte viimases; st üheksandat kuud rase 18-aastane neiu vaevalt, et oma pundunud vatsa ülesöömisega välja vabandaks (reaalselt, olete te 9ndat kuud rasedat naist näinud?), samuti ei ole teada mitte mingeid muid üksikasju. Võimalik, et tegu oli näiteks nurisünnitusega 4ndal või viiendal kuul ja paanikas tüdruk toppis laiba kappi.
Ei meeldi see komme risti lüüa inimesi ilma mingi korraliku teabeta.
"Meie ühiskonnas kehtib kokkulepe, et vastsündinud ei tapeta. Ja kokkulepe, et õigust mõistab kohus. Ja et kuni süüdimõistva kohtuotsuseni on inimene süütu."
Tuletan meelde, et need on KIRJUTATUD kokkulepped. Kui tüdruk oleks näiteks lapsele sokid kinnaste asemel käte otsa torganud, võiks rääkida kirjutamata kokkulepete rikkumisest. Kirjutamata kokkulepped on tõesti igaühel erinevad ja nende eest ei saa kedagi hukka mõista. Kui rikutakse kirjutatud kokkuleppeid, mõistab hukka nii ühiskond kui riik.
Loomulikult mõistab hukka, Rents. ja see ongi imelik. Häda on selles, et on veel hulk muid kirjutatud reegleid mida ei peeta (lihtsaim näide on jalgrattaga sõites sõidutee ületamine, mis lisati uude liiklusseadusesse, sest "nagunii sõidetakse") ning mille eiramine teatud hetkel hoopis seadustatakse.
Asjaolu, et seadus mingil ajahetkel mõne eluavalduse hukka mõistab, pole postmodernistlikus ühiskonnas niisiis mingi argument. Seadus on ju vaid ühiskondlik kokkulepe -mis on alati muudetav...
Kui olla pragmaatiline realist ja toetuda seaduseloomes teadusele ning "elule", siis pole imikutapp mingi kuritegu. Elu on teaduslikus kontekstis täiesti väärtusetu ilming...
"kirjutamata reeglid on vaid meelepett /.../ küsimus on vaid ühiskondlikus kokkuleppes"
Minu meelest ühiskondlik kokkulepe ei ole siiski seesama mis meelepett või üksiku inimese suva. Mida on vastuolulist selles, et oma suva kohaselt ühiskondliku kokkuleppe rikkujat mõistetakse hukka?
Kui kellelegi tundub, et imikutapu võiks seadustada, siis võib ta alustada vastavat ühiskondlikku diskussiooni. Aga kuna tõenäoliselt ta ei leia ühtki pooldajat, siis jääb vastav ühiskondlik kokkulepe muutmata ja imikutapjad pälvivad jätkuvalt hukkamõistu - kui nende süü on kindlaks tehtud.
Uih-aih, kui vanasti olid issanda teed ettenägematud, siis täna võib sama nentida gay-propaganda kohta.
nö repliigina:
1.kõik, mis on surnud, pole ometi alati tapetud.
2. paanika ja meeleheide ei taha ka kuidagi alluda ei seadustele, moraalile ega yldsuse arvamusele.
3. mida kasulikku, õpetlikku annab meile sellise loo avalldamine ajalehes?
(mõttepaus. ---- kas kannab?)
4. meedia ja selle kaja(kommentaar) võivad tappa. sõnal on võim.
aga mõistamegi ju hukka, kuna selline on ühiskondlik kokkulepe , et imikuid ei tapeta, samas aktsepteerime aborti. palju selliseid asju eestis juhtub ? üks kord aastas, viie aasta tagant ? me võime asendada ühiskondliku kokkuleppe, religioosse sõnastusega, et elu on püha aga ikka leidub inimesi kellele elu ei ole püha, või kes näevad väljapääsu elu hävitamises. ühiskondlik kokkulepe on aus, kas või oma julmuses. aga religioon tihti silmakirjalik. näiteks aafrikas, kus kristlikud preestrid on keelanud rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja abordi, kuid samas surevad ülerahvastatuset põhjustatud toidunappuses lapsed hulga kaupa nälga. huvitav on see, et kõige rohkem elu vastaseid kuritegusid pannakse toime just religioossetes riikides, lõuna-euroopa, lõuna ameerika, ameerika ühendriigid jne.
a.
Näete, siit tuleb välja tolerantsi absurdsus. Tolereerid pederaste, saad lõpuks nagunii surnud lapsed.
Moraalist ei saa omatahtsi tükke ära võtta, ilma kogu tervikut peldikust alla saatmata.
Seda võiks vasakliberaarid ja tolerastid silmas pidada.
"Tolereerid pederaste, saad lõpuks nagunii surnud lapsed." Lugesin kunagi samasuguse sisuga lauset punanurga seinalehest.
Ma ei saa nüüd aru - kas see, et on erandjuhte, mil ühiskondlikke kokkuleppeid rikutakse, teeb need siis koheselt täiesti väärtusetuteks?
Ja see, et ajalehed igasuguseid emotsioone üritavad oma müüginumbrite suurendamiseks ära kasutada, seejuures ka viha, ei tohiks olla ju üllatus...
P.S. See, et inimese moraal on suhteline, pole mingit kahtlustki - ajaloost võib leida selle kohta näiteid küllaga. Samuti ei saa kindlalt väita, et kogu loodus üritaks elu säilitada - säilitada üritatakse ehk vaid niikaua, et toimuks mingi areng algelisemast keerukamale tasemele (so-called evolution). Aga mis selle eesmärk on, seda inimene ei tea. Niisiis võibki inimene võtta eesmärgiks individuaalse eneseteostuse. Ühiskond kusjuures peaks sel juhul seda pigem edendama kui takistama. Ja imikutapp on ju tegelikult indiviidi ja tema võimaliku eneseteostuse võimaluste hävitamine. Samas loode on niivõrd osa teda elus hoidvast kehast, et minu meelest on suht raske teha vahet tema ja ta teda kandva naise õiguste vahel...
Keit
Tegelikult ei oleks see mingi teab-mis-üllatus, kui tüdruk "vabandaks" näiteks ka 7. kuu rasedust. Esiteks on kaaskodanike säärane ignorantsus ja pohhuism täiesti võimalik ja seda on näidanud Eestis tähelepanu vajavad sotsiaaljuhtumid.
Ja (oletades, et lapsetapu lugu peab paika), kas see, et mingi osa ühiskonnas tolereerib või propageerib kasvõi endalegi teadmata vastuolulist käitumist, annab ka ülejäänud sootsiumile õiguse kõikide moraalinormide mahakandmiseks. Mina küll seda ei arva, et kui Postimees naeruvääristab midagi, siis peab kogu ahvikari sellel arvamusel keeled töllakil taga jooksma.
Nagu ma aru saan, polnud selle piiga probleem liigses vabameelsuses, vaid vastupidi: adekvaatse seksuaalteabe puudumises ja halvavas hirmus moralistide ees. Muidu võinuks ta ju täiesti legaalselt rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, täiesti legaalselt arstilt abordi saada või täiesti legaalselt otsida arstiabi raseduse lõpunikandmiseks ja sünnitamiseks.
Näe, pidingi viimase kommentaarini lugema, et teada saada et ma pole ainuke, kes mõtleb lihtsalt, et "vaeseke, ei tea kes moralist talle nii ajudele käis, et ta seda täiesti seaduslikult ja ühiskondlik-kokkuleppeliselt ei saanud korda ajada..."
Lähetä kommentti