Imeline kärusid lükkav tehisintellektiga masin

Põhimõtteliselt võiks selline masin olla igal tublil mehel. Et näiteks, kui juhtub, et sa lähed prügiämbrit välja viima -ja satud mingisse hätta -või juhtud kodust liiga kaugele -et siis saaks masina endale järgi tellida ja vaikselt jälle tagasi koju jõuda.

Vahemaa sõltub mõõtmise suunast

Kaugus sõltub sellest, millises suunas mõõdetakse. Lähim hoone võib olla sinust 10 m kaugusel, ent kui mõõta vastassuunas siis 10 000 km kaugusel.

Nii on paljude asjadega. Kõik sõltub suunast.

Lohisti areneb vaikselt edasi

Teatavasti jõuab enamikel meestel kunagi kätte hetk, mil nad käivitavad mõne ambitsioonika ehitus -või arendusprojekti, ning mis tähendab seda, et nad hakkavad kuskil kuuri all lennukit või dirižaablit ehitama. Kui naistel käib kogu elu võistlus "kes on kõige kangelaslikum ja tublim ema?", siis meestel käib võistlus " kes on teinud kõige vingema masina? -kes on käinud kõige ohtlikumas kohas? -kellel on kõige vingemad armid?" jmt.

Just sellepärast annab ka käesolev blogi oma panuse, et säilitada oma usutavus ja tõsiseltvõetavus.
* * *
Leiutis: kokkurullitav/kokkupandav lohisti-kelk.
Kinnitub takjakinnitustega või mingite klambritega.
Materjal: midagi plastikulaadset, mis võimaldab voltimist
Lisad: kelgu võib varustada pardas olevate avade-klambritega, mis võimaldab kaitsta kelgul olevat varustust sademete eest. Lohisti põhja võib asetada vajaduse korral täiendava tugevduse.
Kasutus: kaitsevägi -varustuse, Carl Gustavi ja kuulipilduja vedamiseks; tsiviil -igasugune kraam: metsas maha lastud kits, kartulikott, raamatud jmt.

Muumitegelaste erimaised nimed

Väga kasulik link: http://www.moomin.ee/books/persons.html

Eestikeelsed nimed on esimesed. Eriti hea tundus Krõbivana...

Kaunis hõbesõlg

Made by Katariina

Aga kui sinu töökaaslane oleks moslem?

Kui su töökaaslane on tõsine moslem, siis on ta ilmselt kunagi lugenud ka alljärgnevaid mõtteid:

Ainus moslem, keda ma ise olen lähemalt tundnud, oli Khaled. Khaled elas ühes Mustamäe ühikas koos oma vanaema, isa ja emaga. Nad olid Liibanonist. Kuidas nad Musamäele sattusid, ma ei tea. Igatahes oli Khaled äärmiselt pelglik ja vaoshoitud noormees, kes kartis oma isa ja vanaema. Meie lühike tutvus päädis hetkel, kui ta teatas, et ta isale ei meeldi, et ta eestlastega nii palju läbi käib. Eesti keelt rääkis ta väga hästi ja oli ka muidu normaalne sell. Koraani lugedes võib isegi mõista, miks ta eestlastega sõbrustada ei tohtinud -hea veel, et ta mind lihtsalt maha ei löönud...

Pühapäev möödus suurelt osalt maja vaadates

Mäletan, et kunagi ammu-ammu (90ndal) toimus KLs (tollal oli see ettearvamatu ja poolmetsik organisatsioon) selline üritus, kus tuli sõita talvel autokastis kuhugi tühermaale, et siis paar tundi lumes kõhutada, soojenduseks vaid õrn lootus, et ülemad teavad mida nad teevad. Noor ja rahutu inimene ei suutnud sellise olukorraga loomulikult leppida: "misasja me siin passime?! Kaua siin võsas olla tuleb üldse? Hommikuni vä? Külm hakkab ju...-varbad juba külmetavadki...-ülemused on vist migid lollpead...jätavad meid siia lumme vedelema...ise pekitavad kindlasti kuskil soojas kohas...".

Umbes sellised mõtted olid.

Pühapäevasel üritusel, kus olukord oli väliselt samasugune -ent möödunud oli kümme aastat -ei tekkinud mingit identiteedikriisi.

"Ah et vaatluspost jah? Tuleb vaadelda ja alajaama kaitsta? No davai -vaatleme ja kaitseme siis...".

Püüdsin isegi jälgida, kas peas tekib veel mingeid mõtteid -kuid teadvuses valitses õnnis vaikus ja rahu. Vaatad lihtsalt ümbritsevat loodust: männitüve, lostunud rohtu, põõsast, puul olevat sammalt, sätid varustust; niheled natukene, et oleks mugavam ja hoiad tagasi kiusatust sihtida püssiga möödasõitvat autot (sihtida tahaks vaid harjutamise mõttes), uurid sügisesi puulehti, takseerid eemal kraaksuvaid vareseid...

Ja ei ühtegi pahatahtlikku mõtet. Nagu mingi Pühamees...

Vabadussammas natukene juba helendab

Tore, tore. Juba tasapisi helendab. Hea asi on seegi, et inimesed saavad ka ise Vabadussamba sisse minna. Põhimõtteliselt saaks seal korraldada mingi diskoõhtu või seminari. Kodutuid mahuks sinna magama aga lausa mitu.

Viies Eesti

Pesu kuivab. Ka jope paistis päris uus. Võimalik, et mees, kes siin elab, on alles hiljuti omanud kodu, perekonda ja tööd.

Onn oli üpris lagunenud ja tundus, et see on hiljuti maha jäetud

See, kuidas onni elanik on püüdnud oma kodu mugavamaks teha on kuidagi väga liigutav. Inimene võib olla küll kodutu alkohoolik, kuid siiski koostab ta enda väikeseid plaane ning püüab oma elujärge parandada...

Linnumajake. Ma ei imestaks, kui see oleks tehtud sama onnielaniku poolt. Pesakast asus onni vahetus läheduses.

Noored, unustage ära! Te ei saa, sest Leonhard on juba ees!

Juhtusin taas kuulma vihastamapanevat juhtumit, kus Eesti ainus graafik ja eliitkunstnik Leonhard L. on pannud käpa peale rahasummale, mis pidi oma algses olekus kuuluma innovatiivsele ja värskele kunsti-lahendusele.

Kuid loomulikult sai selle Leonhard, sest inimesed, kes raha üle otsustavad, on Leonhardi eakaaslased ja sõbrad. Ning neil ei sobi Leonhardile "ei" öelda.

Halb on vaid see, et me kõik juba teame, mida Leonhard teeb ning sellesmõttes pole tegemist millegi uue või värskega. Leonhard on kindel valik -kuigi vaja oli seninägematut.

Siit moraal kõigile noortele maalikunstnikele ja graafikutele: looge suhteid ÕIGETE inimestega. Teie kunst on teisejärguline....

* * *

Vabandan lugejate ees viimasel ajal pidevalt aset leidva sarkasmi pärast.

Imiku tapmine nõuab mõistmist ja tolerantsust

Täna on Postimehes jutt, et keegi tütarlaps on tapnud oma vastsündinud lapse. Kõik on väga pahased...-aga ma ei saa mööda mõttest, et millele see pahameel toetub?

Kas me ei loe mitte iga päev Postimehest, et:
1) moraal on suhteline mõiste
2) pole olemas püsivaid moraalseid kriteeriume
3) moraal on vaid ühiskondlik kokkulepe
4) kõige tähtsam on isiklik õnn ja eneseteostus

Mis õigusega mõistetakse siis hukka inimene, kes just nende printsiipide kohaselt tegutses? Abort on ju kah vaid väike meditsiiniline opratasioon millel pole tapmisega mingit seost. Mis see imikki tunneb? Surm on tema jaoks vaid valguse kustutamine...

Olgem lõpuni järjekindlad: imiku seisukohalt polnud elul ja surmal ilmselt just väga suurt vahet. Arvatavasti ta isegi ei eristanud neid üksteisest. Ja ema mõistame hukka lähtudes põhimõtetest, mida me -vähemalt verbaalselt -ei tunnista? Sest väga tihti kuuleb arvamust, et nn moraalne käitumine (sh lugupidamine elu vastu) on mingi judeo-kristlik väljamõeldis, mis ainult nõrgendab inimest. Võime ju kohe tuua hulga näiteid ühiskondadest, kus imikute tapmine oli tunnustatud ja isegi soositud. Seega on tegu vaid taaskord ühe ühiskondliku kokkuleppega...

Ning pöördudes tagasi artikli juurde tahaks küsida: kuhu jääb tolerantsus? Kas kommentaatorite puhul pole tegemist mitte nn vihakõnega? Kas artikli toon ei kutsu üles sallimatusele?

Olgem oma seisukohtades järjekindlad, eks...?

Suhteliselt karm sakraalehitis

See on kortermaja. Kuid selline huvitav saal keset trepikoda! Seisab täiesti kasutult. Võiks ju pillimeestele üürida, või laulukoorile? Malering võiks tegutseda. Või siis näiteks mõni religioosne rakuke...

Tallinna kool otsib fotograafiaõpetajat

Selline info:

...koormusega 8 tundi nädalas gümnaasiumi osas, kas ühele või kahele päevale, vastavalt soovile.Võimalik on lisada fotoringi töö. Meil on väike sisustatud fotoateljee ja parasjagu tehnikat. Seda peab muidugi oma silmaga nägema. Maja on meil nii seest kui väljast korras, remont lõpetatud. Õpetajalt sooviksime kõrgharidust, pedagoogiline haridus või ped.magistri õpe tõstaks palganumbrit. Hea suhtleja peaks ta ka kindlasti olema, tundma kella ja kalendrit, nagu öeldakse. Palun mõelge oma tutvusringkonnale! Kes vajab lisateenistust või otsib tööd. Vabakutseline näiteks, kellel on vaja riigiametis jalg maha toetada...

Huvilistel palun kontakteeruda heinategu@hot.ee
* * *
Lisateadaanne kah. Seoses teravate teemade vähesusega (teatavasti püüan vältida poliitilisi ja ühiskondlikke teemasid) pean blogimises u nädalase pausi. Püsige lainel!

Lehekotid kuulavad mida Puu neile õpetab

Hirmus armas vaatepilt! Alguses ma ei saanudki aru, et mis toimub, -kuigi aimasin, et päris tavaline olukord see ei ole. Aga mingi hetk jagasin ära, et siin on väikesed hakkajad Lehekotid kogunenud kuulama Puu manitsusi ja õpetussõnu. Lõppudelõpuks on Puu ju Lehekottidest palju vanem ja elukogenum.

Sädelev sillutis

Kellegil on litrid maha läinud ja vuugid hakkasid sädelema. Üliilus. Kohe läks mõte sellele, et miks ei kasutatagi selliseid sätendavaid vuugisegusid? Oleks ju väga kena, kui vuugid sillerdavad roosalt-kuldselt-hõbedaselt-roheliselt jne? Võibolla oleks siis koguaeg selline pidulik ja eriline tunne?

Komposteerimiseks sobiv sõrmik

Piidlesin seda idülli päris pikalt. Päris kena kooslus ju?

Bettinal läheb nüüd vist pisut paremini?

Juhtusin avastama, et "mu vana sõber Bettina" on päris krapsaka näitusega hakkama saanud.

No esiteks on muidugi tore, et Bettina ikka vaibumatult tegutseb. Samas pole ainuüksi tegutsemine mingi eriline suurus, kui puudub üks -väga oluline- aspekt. Ja nüüd tundub, et see aspekt hakkab Bettinal kuidagi looma, sest märkasin muude süngete asjade seas ka paari helgemat. Eriti ootamatu oli see beebi ja need südamekesed...

Järsku on Bettina armunud?

Kuigi...tegelikult pole see vist eriti tõenäoline...

Näide heast reklaamist

Superhea retroreklaam. Kohe näha, et selle on teinud pesula-mehed ise, sest arvutigraafikud ei suuda nii selgelt ja värskelt enam mõtelda.

Mingid päris toredad ampullid...

Süsinik vä? Miks seal lõpus veel üks 2 on?

Eesti tugevus on detailides

Viimasel ajal on ajakirjanduses esinetud taas intensiivselt igasuguste üldistavate mõtete ja loosungitega. On tehtud etteheiteid ja on vibutatud näppu. On antud juhtnööre kuidas elada ning mil moel mõtelda. Ning peamine on soovitus teha nii nagu "ülejäänud arenenud Euroopa riigid teevad". Olgu siis jutt palgaarmeest, sookvootidest, homoabieludest, sisserändest, moslemitest või millestki muust.

Aga see on ju imelik. "Teha nii nagu kultuurrahvad teevad" on paras nonsens, sest sellise loogika alusel oleks eestlastest saanud ajaloo näitelaval jõhkrad imperialistid, mõrvarlikud kolonistid, hoolimatud agressorid, innukad natsid-kommud-fašistid, tublid inkvisiitorid jmt. Eestlased oleks pommitanud, gaasitanud, piinanud, küüditanud ja lagastanud võrdselt ülejäänud kultuurse Euroopaga.

Nn Euroopa kultuurrahvad on läbi ajaloo paistnud silma vaid ebastabiilse maailmavaate ja vale suhtumise poolest.

Miks peaks selliseid sotsiopaate imiteerima?

Pigem vastupidi. Kõik loosungid ja üleskutsed tuleb lahti urgitseda ja vaadata, mis on nende TAGA. Sest on lapsik võtta skisofreeniku iga uut mõttevälgatust tõe pähe.

MEIE ju teame, et väikese konnatiigi rohelise pinna all võib olla hoopis teistsugune maailm. Meie ju ei usu seda, mida näeme. MEIE mõtleme ise...

Kuidas aidata kannatavaid lapsi?

Kõik kes on kunagi lapsed olnud, teavad, et lastel on raske elu. Mitte ainult sellepärast, et nad peavad taluma igasuguseid skandaale ja kodutülisid -vaid ka üldiselt. Eriti vastik on koolikott mida tuleb peale niigi tüütut kooli tagasi koju vedada. Palju lihtsam oleks kotti lohistada. Eriti talvel. Eriti, kui oled sunnitud elama maal koos vanaemaga (kuhu vanemad su vastu sinu tahtmist jätsid).
Ja siin tulebki meile appi meie vana sõber Koormakile, mis on odav, vastupidav, veekindel ja universaalne. Koormakilest on võimalik voltida koti jaoks just sobiva kujuga lohisti ning kinnitada nurgad (et kaitsta kotti lume eest) takjakinnitusega (need on odavad ja lollikindlad).

Lahtivõetult võib lohisti näiteks koolikoti küljetaskusse toppida.

Lohisti puhul on väga oluline ka nöör millega lohistada. See peab olema piisavalt pikk ja mõlemas otsas peab olema mingi nupp -koti pool näiteks väike pall ja teises otsas käepide. Ka nööri võib koolikoti küljetaskusse panna. Kui lohisti saab märjaks, saab selle naaela otsa kuivama riputada.

Lohistit saab ka väikeste (u 50 cm) pleksiklaasist suuskade abil edukalt tuunida. Suusad võib kinnitada lohistile samuti takjakinnitusega ja kooli jõudes ära võtta.

Kooliskäimisega seostub veel üks vastik nähtus -garderoob. Kõigis garderoobides on kitsas ja riided kuhjuvad korratult nagidele. Mütsid kukuvad otse saabastest sulanud veelompidesse. Midagi kätte saada on väga raske ja tülikas, sest asjad on kadunud, lähevad segi ja kõik trügivad.

Aga, kui on selline erali rõngaga riputi, siis on väga mõnus, sest:

1) sa saad kogu riidelaadungiga mõnda sobivasse rahulikku nurka minna

2) riietel on ruumi, sest nad pole kõik ühe nagi otsas

3) riputi on erksavärviline ja varustatud sinu nimega

4) konkse saab lisada või ära võtta

5) riided saab hõlpsalt kätte

Kohtla-Järvel hakkaks ka ise antifašistiks

Vist on nii, et K-Järvel on iga asi hea, mis vähegi tegevust pakub...

Salapärased märgid seinal

Mida räägib taoliste juhtumite kohta Taanieli Raamatu 5 peatükk?

5 Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, lambijala kohale; ja kuningas nägi kirjutavat kätt. 6 Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved pekslesid teineteise vastu. 7 Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: "Kes iganes oskab seda kirja lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!" 8 Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha. 9 Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.
* * *
Näib, et asi on tõsine...

Looduses pole ühtegi lõpetatud vormi

Olin paar päeva tagasi sunnitud uurima mõningaid erinevaid puulehti (kask, haab, pihlakas, jugapuu). Mu tähelepanu pälvis asjaolu, et kõigi lehtede servad on sakilised (mikroskoobi all vaadeldes võib näha, et sakilised on ka esmapilgul sirgeservalised lehed). Kui teemasse süveneda, näeme, et pole olemas ainustki looduslikku vormi, mis oleks nö lõpetatud või valmis.

Ainsad, kes teevad lõpetatud vorme, on inimesed (vähemalt nende endi arust on tegemist valmisvormidega).

Kummaline, kas pole?

Meid ümbritsev maailm ei ole lõpetatud. Ta pole valmis. Tal puudub selgepiiriline kuju. Selle nähtuse heaks näiteks on ka Mandelbroti fraktal.

Sellest seaduspärast lähtudes peaks ka inimesed muutma oma arusaamist asjade olemusest ja kujust. Me ei peaks püüdma luua "valmis" vorme, vaid looma asju, mis on vaid hetk pikemas protsessis. Tuleks luua arhitektuuri, mis võimaldab pidevat rekonstrueerimist; masinaid, mis koosnevad moodulitest, mida on võimalik erineval moel ümbergrupeerida ja täiendada uute lisaseadmetega; rõivaid, mida on võimalik pidevalt täiendada ja erineval moel aktiveerida.

Sellekohased näited on tegelikult juba olemas ja kasutuses: kihiline riietus -joped, mille voodrit saab eemaldada, kuhu saab lisada positsioneerimisseadmeid või valguselemente; soomusmasinad ja vormelid, millede erinevad tehnilised süsteemid on moodulitena vahetatavad; elukestev täiendõpe, moodulsisustus, moodulmajad (näit. konteinermajad) jne jne

Arusaamine, et asjad ja olukorrad on dünaamilised ja lõpetamata, on äärmiselt oluline. Sellega seostub ka arusaam, et kunagi pole kõik lõplikult halvasti või lõplikult hästi...

Kohtumine Halli Vanamehega

Elasin äsja läbi väga müstilise ja võimatuna näiva sündmuse.

Sõitsin kl 21.00 ajal rattaga Viimsi Mõisa pargiga piirnevat teed (Viimsist Pirita suunas), ning peatusin pargi serval, et kohendada oma pealampi. Samas märkasin veidrat Halli Vanameest, kes näis eksinud olevat. Tal oli peas must -kummaliselt kõrge -kaabu, seljas beež mantel ning käes väike kohver ja kilekott.

"Kuidas siit Viimsi Mõisa juurde saab?" küsis Hall Mees.

Tema selja taga laius tume ja hämaralt valgustatud park.

"Eeää..." tegin vastamisega algust "Ma ei ole päris kindel...-ma pole ise kah kohalik..."

"Kas see tee läheb Mõisa juurde?" küsis ta, osutades vasakule suunduvale rajale.

"Ma pole kindel...-kasutan ise alati ülemist teed -seda mis läheb ringi juurest" vastasin.

Hall Vanamees vaatas ümbrust ning kohendas oma kotti.

"Ma pole siin ammu käinud" lausus Ta.

Puurisin pilgu hämarasse parki, püüdes aimata, kas Mõisa juurde viib vasakpoolne või parempoolne tee.

"Ma võin pisut luuret teha" pakkusin; "Sõidan sinnapoole ja vaatan järgi, kas see tee viib Mõisani " laususin Vanamehele ja pöörasin ratta hämarale pargiteele.

Sõitsin u 200m kuni nägin Mõisa tulesid ning pöörasin seejärel kohe tagasi tuldud suunas. Olin ära umbes minuti.

Halli Vanameest meie kohtumispaigas ei olnud. Vaatasin ringi -asusin ilma alusmetsata pargi servas mis piirnes hästi valgustatud maanteega. Vanameest ei olnud. Teda polnud tänava ääres, ega kummalgi parki viival teel. See oli üllatav, sest Hall Vanamees näis olevat kohmetunud ja aeglase liikumisega.

Vaatlesin ümbrust väga tähelepanelikult. Ühe minuti jooksul oleks ta pidanud isegi kiire kõnni puhul jõudma vaid mõnekümne meetri kaugusele.

Lähikonnas polnud hingelistki...

Sõitsin rattaga edasi mööda parempoolset teed -lootuses leida Hall Vanamees ja teatada, et vasakpoolne tee (mida mööda olin äsja tulnud) viib Mõisani.

Ma ei leidnud ainustki inimest. Nii kaugele, kui silm nägema ulatus, polnud märgata ainustki jalutajat -ja ometi oli park ja maantee üpris hästi valgustatud.

* * *

Mul hakkas kõhe. See polnud normaalne. Inimesed ei saa nii äkki ja kiiresti kaduda. Eriti vanad inimesed...

Kas ma kohtusin kellegiga Sealtpoolt? Kas Hall Vanamees oli Kuskilt Mujalt?

Marlboro-meeste saatus...

Oli aeg, kui Marlboro-mehed naeratasid sulle linna suurimatel plakatitel oma kõikevõitvat naeratust ning kappasid uljalt tõusvasse päikesesse või puhkasid päevast väsimust kuldse lõkketule ääres. Nende ratsud läikisid ning lassod olid sitked ja tugevad.

Nüüd nad enam ei naerata. Või kui, siis pisut kibedalt ja sarkastiliselt. Lassod on asendunud muruniidukite ja kastmisvoolikutega, sigaretid brokkoliga ja ratsud liisinguautodega. Ning mitte kunagi enam ei pööra nad oma hobust päikesele vastu.

Ainult vahel harva kohtuvad nad vanade sõpradega mõne lao tagahoovis, et möödunud aegu meenutada...

Taktikaline laskmine Daamidele!

Taktikalise Laskmise Keskus on üllitanud spetsiaalse lasketiirupaketi Daamidele!

Kerged relvad, pehmed laengud, õdus atmosfäär...lilled...küünlad...Hello Kitty...

Üks variant kuidas vältida keskeakriisi

Taas laekus kiri. Tsiteerin:

Vibuklubi Tallinna Kalev kutsub uusi huvilisi vibutreeningule. Tutvustav koosolek, koos võimalusega vibulaskmist proovida, toimub pühapäeval 17.oktoobril kell 15.00 – 16.00 ESS Kalevi spordisaalis aadressil Pärnu mnt 41(kino Kosmose kõrval).Treeningud toimuksid kord nädals pühapäevit algused 13.00 ning alguses kestvusega üks tund.
Igaühel tuleb muretseda oma varustus, vibu nooled jms, mille maksumus algab u 2000’st kroonist. Kuutasu 240.- krooni, mille saab tasuda ka ülekandega.
Lugupidamisega, JT
* * *
Võibolla sobib see ka ammumeestele? Peeter? Marko? Kell 13.00 pühapäeval on muidugi täiesti võimatu aeg...

Paha ratas

Näib, et ratas on midagi halba teinud, et ta nimodi kinni on pandud. Normaalsed asjad saavad ikka vabalt olla...
Siinkohal meenus kohe, kuidas ma kunagi Männi poes saia ja pepsi vargusega vahele jäin ning miilits mu väikesesse kollasesse furgooni kinni pani. Seal furgoonis oli umbes samasugune väike kunku, mille mõlemal pool oli pisike trellitatud aken. Pärast juhtumi üle rahulikult järele mõteledes mõistsin, et sellel kõigel oli oluline kasvatuslik tähendus.

Saia ja pepsit varastasin sellepärast, et ma tegin poppi ja hoidsin kõrvale koolikohustusest. Loomulikult läheb kõht tühjaks, kui sa pead terve päeva mööda linna kolama ja jälgima, et sa õpetajatele ja klassikaaslastele vahele ei jää.

Alaealiste Asjade Komisjonis pidin ma seda mitu korda üle rääkima...

Võistlusmuljed

Esimene reegel: ära hakka võistluste ajal oma eelnevaid otsuseid ümber tegema. 300m distantsil lasin seetõttu maha kaks "pantvangi" (st tabasin märki mida ei tohi lasta ja mis annab miinuspunkte). Tulemuseks 0 punkti. Tore algus...

Kuna laskuri edu -ja ebaedu sõltub suuremal või vähemal määral Kõrgematest Jõududest, ei tee alandlikkus kunagi paha... ;)

Siin on näha üks tüüpiline stage. Lasta tuleb mõlemast pilust sest kõiki märke korraga "ei näe".

Iga lasuga viskaks nagu pool sepikut minema...karm ego-värk...

10m distantsil tekkis laskmise järel tore sudu, sest kuulid paiskasid tuhkpeene liiva lendu. Eriti võimsa efekti tekitas M14.

Lühim (10m) distants.

Reegel 2: kui sul on kiire, siis lõpeta rapsimine. Tee kõike rahulikult ja 1 kord. Jõuad rutem.

Kuna kohtunikke nappis, toimus stagelt stagele liikumine päris vaevalises tempos, mille tegi eriti valusaks asjaolu, et kohale oli sattunud selliseid mehi, kes pidid ümbritsevatele inimestele pidevalt kõnet pidama ja igasse lausesse paar P ja V ja T tähega algavat roppust põimima. Ma ei saanudki aru, miks see neil nii oli. Selle tõttu hakkas minusugusel hella hingega vennikesel loomulikult varsti paha ja tundsin nagu teatud võõrandumist ja soovi olla kusagil mujal.

Üldiselt oli siiski päris meeldivalt ärev võistlus. Nagu ma märkasin, ongi võistlusega kaasnev ärevus, südame puperdamine ja käte värisemine IPSCi toredaim näht. Need, kes seda nautida ei oska, püüavad aga tõsimeeli märki tabada ;)

Botaanikaaias algab laste loodusring

Laekus kiri. Tsiteerin:

Kui kellelgi on huvi, siis Tallinna Bootaanikaaia huviring „Looduslaps“ jätkab uuel hooajal oma programmidega ning seekord juba süvendatult.

Lapsed saavad rääkida oma isiklikest praktilistest kogemustest taimedega seotult, jagada kogetut ning saada uusi teadmisi, milles põhirõhk on liigiõppel. Lisaks tulevad teemades enam esile keskkonnahoidlik ja säästev suhtumine ümbritsevasse. Lapsed saavad proovida ekskursioonijuhiks olemist. Õpilastele pakutakse endiselt avastamis- ja meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku, mille eesmärgiks on tähelepanu arendamine ja seoste loomine. Teema valik huviringi toimumise ajal sõltub ilmaoludest. Ringitund algab praktilise õuesõppega, mis sisaldab teoreetilist osa ning lõpeb loomingulise tööga. Oodatud on kõik endised ja tulevased „Looduslapsed“. Liikmeks saab registreerida võttes ühendust alates oktoobri algusest telefonidel 6 062 663, 5326 4570, vastab metoodik Eliko Petser või meili teel aadressil eliko.petser@tba.ee. Võtame vastu I-VI klasside õpilasi.Ringitöö toimub kaks korda kuus kolmapäeviti kl 16.00 – 18.00. Kuutasu õpilasele on 25 krooni.Siin on link meie eelmise hooaja tegemistele ja käimistele: http://www.tba.ee/index.php?lang=est&main_id=295
* * *
Väga tore. Ma loodan nüüd, et see "keskkonnahoidlik ja säästev suhtumine" hõlmab endas ka reisimisvastast õpet? Sest on äärmiselt oluline, et laps saaks juba varakult aru, et sihitu turism on kuritegu keskkonna vastu.

Huvimatkad on muidugi pisut nii ja naa (tean isiklikust kogemusest). Laps peab arvestama, et ei tasu imestada, kui ta leiab end ühel päeval koos ringijuhataja ja matkakaaslastega eksinult kuskilt Aegviidu metsast (kus uuriti põdra -ja jänesepabulate erinevust) ning lootus kunagi taas koju jõuda võib tunduda väga ebatõenäoline.
Üldiselt soovitan loodussõpradel väljasõitudel alati kuivtoitu ja magamiskott kaasa võtta. Ning loomulikult tikud, kaart ja kompass. Ringijuhatajat ei tasu üleliia usaldada.

Ilusad püssid

8" rauaga SIG karabiin. Vist ainukene Eestis. Kaba käib kokku. Rauale võib keerata summuti.

Saiga, punatäppsihik

AR, tuunitud salvesöötur (magwell), 1-4x suurendusega optika

AR, custom püstolkäepide...

Ilu on muidugi vaataja silmades. On ju olemas ka äärmiselt inetuid püsse.