See "Palju õnne!" on muutundud fraasiks mille üle keegi enam ei mõtle ja arvatakse, et see käib sünnipäeva või kooli lõpetamise kohta. Tegelikult on asi aga palju sügavam.
Tänapäeval on mõiste "õnn" (vedamise tähenduses) muutunud mingiks pseudoteaduse valdkonda kuuluvaks asjaks. Keegi ei raja oma igapäevaseid plaane ebakindlale õnnele vaid tööle, teadmistele, süsteemsusele, suhetele, rahale jne. "Õnn" on devalveerunud kenaks muinasjutufraasiks...
Ometi on olemas üks seltskond, kes seda väljendit jätkuvalt kasutab -need on sõjaväelased. Soovitakse "head sõduriõnne" vmt. Selle ütlemisega tunnistatakse, et inimese edu või ebaedu ei sõltu vaid töökusest, tahtest ja plaanidest vaid millegist haaramatust ja ebamäärasest, mis võib otsustada meie elu ja surma üle. Selleks on Õnn või Ebaõnn ning need mõlema saavad eriti nähtavaks (äärmus?)situatsioonides, kus on kaalul rohkem, kui vaid mugav pärastlõuna diivanil.
Soovides "palju õnne!" soovime tegelikult, et ohtlikes olukordades jääks inimene ellu, pääseks õnnetustest ja laostumisest -saaks hakkama -jõuaks tagasi koju.
Niisiis pole asi üldse tähtpäevades vaid palju enamas.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti