Sain Küllilt väga armsa kirja:
Tere sõbrad!
Unustage peagi saabuvad üksluised novembriõhtud teleka ees ja lugemata unejutud lastele ning tulge vaadake mu enda produtseeritud etendust.
Panen sinna oma südame ja närvid, vereringe ja une.
Usun, et on, mida teiega jagada.
Jään teid ootama,
Armastusega,
Külli.
Oma Lava esitab:
Mats Traat "Türgi oad" ehk Armastuslugu eesti moodi.
On mees, on naine. On töö, on pere. Aga ikkagi tahaks kuhugi ära. Ikkagi jääb millestki puudu. Olme on nii tüütu. Kunst nii kauge. Kuidagi tuleb elada. Kuidagi on alati hakkama saadud. See, mis puudu on, see on armastus. Seda ei oska kusagilt otsida. See leiab sind ise. Tuleb ise kohale, ühel õhtupoolikul täis päikesepaistet ja oraste võrsumist…
Lavastaja: Erki Aule Kunstnik: Maret Kukkur
Osades: Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Külli Reinumägi (Oma Lava), Liia Kanemägi (Oma Lava), Erki Aule
Esietendus: 12. nov. kell 19.00 Telliskivi Loomelinnakus.
Järgmised etendused: 16., 17., 18., 24., 25. nov. kell 19.00 Telliskivi Loomelinnakus, Telliskivi 60 (Kalamaja ja Pelgulinna piiril, trammid 1, 2, bussid 40, 59, Telliskivi peatus). Piletid müügil: Piletilevis ja enne algust kohapeal (140/110).
Rohkem infot: http://www.omalava.ee/ Loominguline ühendus Oma Lava, tel. 5034938 ja Mari Nurk, tel. 56635570
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
7 kommenttia:
kui mu mälu ei peta, olen kunagi näinud etendust "Kohvioad" ..?? see vist ei ole seesama
Ma pole kindel. Olen ise teatriasjanduses suur võhik. Põhimõtteliselt võib ju neile helistada ja järgi küsida.
Asi on minu puhul vist selles, et mulle tundub, et näidendeid tehakse vaid näitlejate endi pärast. Et näitlejad tahavad esineda ja siis...
Ma saan täitsa aru sellest. Kuid miks nad esitlevad lavastust, kui mingit vaataja jaoks tähtsat intellektuaalset toimingut?
Sest ega selleks ei pea ju teatris etendust vaatama, et midagi väga hinge puudutaks? Või ma ei tea kah. Mis vahet on sellel, kas ma loen punamütsikesest raamatust või vaatan etendust? Tähtis on ju täpne teave punamütsikese kohta, eks? raamatust saab selle palju kiiremini ja täpsemini teada.
Ma ütlen kiirelt, et "Kohvioad" ei ole "Türgi oad"- alalõpmata aetakse segi. Autor mõlemal on Mats Traat.
Oh, miks teatrit tehakse, ära küsi. Ei saa tegemata ka jätta. Ikka, et puudutada. Pilt on pilt, raamat on raamat, film on film ja teater on teater. Kõik peaks puudutama, igaüks isemoodi. Muidugi on selles isekust- aga milles poleks. Lõpuks teeme ju kõike enda pärast?
See oli täiesti ammendav vastus, Külli! :)
Uurin seda pileti-asja...
Kui hätta jääd, anna teada. Mõned soodukavõimalused on ka ikka...:)
Teater on täpselt samasugune Elu Kutse, nagu sõjanduski. Päris huvitav, et teatraalid ei taha aru saada, et sõduril on ka kutsumus, nagu neilgi, ja militaarid ei ole nõus mõistma, et nagu neil ei ole oma südametunnistuse ees valikut, ei ole seda ka teatri-inimestel. Ja mina seisan seal kahe maailma piiril ja püüan lepitada ja olla mõlemat, ja mõlemalt poolt tuleb turmtuli:P
Oi kui hästi öeldud.
Nii peaks olema vist iga asjaga, mida teed. Kui oled leidnud selle oma.
Siis saab ainult silmi pööritada, kui keegi küsib, et miks sa seda teed. No miks lapsi saadakse. Miks hingatakse. Miks linnud lendavad ja miks lund sajab.
Lähetä kommentti