Pank sundis mind välja printima viimase poole aasta maksete ajaloo. Tekkis päris paks pakk -ja väga põnev lugemine. Loed seda ja silme ees kangastuvad ammumöödunud sündmused ja seigad. Justnagu lehitseks kooliaegset salmikut vmt.
Ja kui järgi mõtelda, siis enamusel inimestel ongi põhilised emotsioonid seotud just asjade ostmisega. Kui vaadelda kauplustes ringisaalivaid inimesi, võib aimata, et poes viibimine ja asjade soetamine pakub neile hingelist kosutust ning vaheldust argirutiinile. Hea ost on nagu oopium rahvale. See aitab unustada igapäevased mured ning kingib meile üürikese -ent särava -õnnetunde.
Tundub, et ka elu nn tähtsündmused on paljuski seotud edukate ostudega. Me tunneme aastaid rõõmu laabunud autoostust (mehed räägivad, kui soodsalt nad oma super-hüper-vinge auto hankisid + naastrehvid), õnnestunud kleidivalikust ja eluasemest; lõunamaareisist ning heast raamatust. Kõik need ostud märgivad mingeid -meile olulisi -sündmuseid ja tundeid. Sündmustest ja tunnetest aga koosneb inimese elulugu.
Seega -oleks igati arukas välja printida oma kontoajalugu, teha vajalikud korrektuurid, ning koostada autobiograafia nimega "Minu parimad ostud", või lihtsamalt: "Minu elulugu".
maanantaina, tammikuuta 10, 2011
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
4 kommenttia:
ära uhkusta, et sul autot ei ole... või sul juba ka on? :)
Misasja, Heiki? Sa oled Tartust või? ;) Mul on auto juba pikki aastaid...
Sa ära mõista mind valesti -auto jmt mainimine on siiras. Olen kaugel sellest, et ostmist naeruvääristada. Olen ka ise ju rõõmsalt õnnelik, kui mingi uue laheda asja saan. Isegi tavalisest moosipallist tõuseb palju rõõmu...
Minul uudishimuliku inimesena tekkis kohe küsimus et mida sa siis ostad suuremat kui saladus ei ole kui pank juba väljavõtet soovib :) Või vahetad niisama panka? Kodupangal on ju väljavõte silme ees.
Ei Mati, kahjuks ei osta ma endale uut püssi nagu mõned rahamehed siin teevad ;)
Mul on jäänud Swedis mingi krediitkaart tiksuma, mis hakkas vananema ja pidin selle pikendamiseks Nordeast väljavõtte esitama. Swedi mehed ei tea ju mu rahast muidu midagi...
Huvitav, kas nad ikka magada saavad? Või kriibib koguaeg hinge, et kuskil on ikka veel inimesi, kes oma raha neile pole toonud?
Lähetä kommentti