Mõtlesin, et on vist ikka väga hea, kui inimesel on temast endast nö suurem eesmärk. Sest kui kogu elu on seotud vaid iseenda mugavuse ja õnne putitamisega, võib tulemus olla väga mõttetu, sest lõppudelõpuks surevad kõik ära ja igasugune nn karjäär päädib meeleheitlikest pingutustest hoolimata ikkagi kalmistul (mis tõestab veelkord, et nn intellektuaalne areng on suht lapsik jama). Õppimisel ja enesearendamisel pole ilma kõrgema eesmärgita mingit mõtet. Kaasinimeste seisukohast.
Aga samas peab kõrgemat eemärki omades vältima ohvri-mentaliteeti stiilis "Ma elan laste nimel!". Iseasi, kas lapsed on üldse mingi kõrgem eesmärk? Lastest võivad ju saada pätid? Mis eesmärk see siis on?
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti