keskiviikkona, toukokuuta 19, 2010

Määrav on tekkiv ajukeemia mitte läbitud vahemaa või kulutatud kalorite hulk...

Kui armas pärastlõuna oli! Lasime SKAs paar laskeülesannet. Erilist jooksmist nagu ei olnudki kuid tiirust lahkudes valdas mind meeldiv rammestus ja -võiks isegi öelda -õnnetunne. Umbes samasugune seisund nagu peale tunniajalist jõusaalis rassimist.

Olen seda ka varem märganud, et lasketiiru järgselt tekib samasugune efekt, kui peale rasket füüsilist pingutust. Imelik aseaine...

Keemia on ikka päris võimas nähtus.

Ainus mis mu keemia-alast entusiasmi pisut kahandas, oli OP pillatud lause, et püssirohusuits mõjub ajutegevusele laastavalt :) -kuid see ei pidanud olema sama, kui seniilsus. Selles mõttes on justkui hästi, et mälu nõrgeneb, kuid seniilsus see pole.

1 kommentti:

Mati kirjoitti...

Nõus, ma olen sama müstilist asja kogenud. Lähed tiirust koju ja maailm on hoopis ilusam :)