Parimaks elektroformingu tunnuseks on jäljendi mummuline pinnamood. Teatud tegelased kasutavad elektroformingut antiikesemete kopeerimiseks. Väljastpoolt on kõik nagu päris, kuid tagakülg on täpiline -mis on märk sellest, et tegu on plagiaadiga...-kui pole juhtumisi tegemist originaaliga.
Sõber Rein on väga mõistlik ja vahva mees. Vahel ju lihtsalt juhtub nii, et mõned mõistavad sind valesti või midagi muud sellist. Kõige tähtsam on ikkagi jääda iseenda vastu ausaks. Ei tasu teha ennatlikke järeldusi. Ühe pildi põhjal ei saa ikka kohe mingeid järeldusi teha. Mõned näiteks ei lasegi ennast üldse pildistada.
Lisan nosalgilistel põhjustel siia ka selle filmijupi. Võiks ju küsida, et: "No mis siis? Mis selles nüüd nii erilist on?".
Kuid kunagi oli juba ainuüksi idee Eesti oma sõduritest "riigivaenulik". Esimesed mundris eestlased keda ma nägin olid Nõmme Miilitsakooli kursandid umbes aastal 1985-86. Ning tollases kontekstis mõjusid nad mulle oma hallides miilitsamundrites peaagu nagu Iseseisva Eesti Kaitsevägi (IEK). Mõtlesin vist isegi, et peaks kah miilitsaks hakkama. Et ikka Eesti värk. Et siis oleks vähemalt makarov millega punastele vastu hakata. Ja kumminui. Ja furaška ette võiks ju näiteks mingi sinimustvalge kokardi panna...?
Pärast arenesid asjad nii, et uueks IEKi sümboliks said mustad "maihinnoususaapaat". Et 91sel oli kaitseliidus igasugune varustus samahästi kui olematu, said mustad sõjaväesaapad poiste ettekujutuses iseseisvuse ja vastupanu sümboliks. Kõik püüdsid elueest hankida mingeid musti saapaid. Üks variant selleks oli pruunide saabaste viksimine musta saapaviksiga. Kui piisavalt palju ja järjekindlalt viksida, muutusid pruunid saapad täitsa tumedaks. Mis tõstis kõvasti enesehinnangut ja võitlusvaimu. Põhiline mõte oli, et oleks õnn surra ikka mustad saapad jalas. Mitte mingite imalate pruunidega.
Tõestatud fakt. Aga kes oleks teadnud arvata, et ka tahapoole painduvad nii hästi? See on ikka täiesti uus info minuarust.
Siin on teile tõestus sellest, et antifašistid ei salli valgust ja püüavad seda isegi hävitada. Viskavad näiteks lampe katki ja ka muidu tegutsevad peamiselt öisel ajal.
Oli umbes 3 cm pikk. Passis auto kapotil just jaanipäeval. Ei tea, mis liik see on?
Ma tahaks näha inimest, kes pole kunagi elus ümber tuletõrjeauto kiibitsenud ja püüdnud teada saada, mis värgid seal sees täpselt on. Kuna sellist inimest samahästi kui pole, siis kõik kiibitsevad ja püüavad midagi välja uurida. Aga see on raskendatud, sest esiteks on raske autole peale sattuda ja teiseks teevad pritsimehed nagu kiuste luuke lahti ainult ühekaupa.
Ma pole nagu kuulnud, et keegi oleks siiani õlle serva lähemalt uurinud või seda koguni jäädvustanud. Ometigi on tegu väga huvitava asjaga. Näiteks on õlle serv pidevas muutumises ja kannab endas väga huvitavat informatsiooni mullide hulga, asukoha ja tekkimise kohta. Esmasel vaatlusel võib eristada ka erinevat liiki mulle. On märgata teatud seaduspärasid ja õlle servale iseloomulikku mullimehhaanikat. Tasub igatahes uurimist.
Pilt jättis mulle sügava mulje. Nimetud mehed vastamisi millegi ohtliku ja saatuslikuga. Võiks isegi öelda, et hukka mõistetud (politseinikud ju-kes armastab politseinikke? Politseinike tavaliselt sõimatakse mitte ei armastata).
Seda, et kuskilt mõni täht ära võetakse ikka juhtub. Kuid mõte, kui niisugune on käesoleva juhtumi puhul siiski päris huvitav. Riigikogu Kantselei Oad.
Siin kohe hea stiilivihje meestele -romantiline küünlajalg! Teatavasti meeldib kõigile naisterahvastele romantika ja küünlavalgus. Seega on igati kaval soetada endale selline väike küünlahoidik (mahub hästi ka taskusse ja on kohe käepärast võtta!), et vajaduse korral kohe romantiline meeleolu luua. Siis olete kohe populaarsed.
Eile oli jälle 1 tähelepanuväärne sündmus, ku nägin otse murul ehtsaid vorste. Mitte mingeid hädaseid prole-viinereid vaid korralikke täisväärtuslikke õllevorstikesi. Mis tõestab jällegi kujukalt, et ajakirjanduses üleshaibitud jutt mingist majanduse jahtumisest on selge fašistlik provokatsioon! Kui rahval on käes nii palju vorsti, et seda siia-sinna laiali jätta, siis pole mingit majanduslangust ollagi!
Sattusin peale päris harukordsele loodusnähtusele, kui tabasin 2 paarituvat segumasinat otse teolt. Pidin pikalt hiilima, enne kui neile nii ligi pääsesin. Igatahes olin väga haruldase sündmuse tunnistajaks ning tõestasin endaarust ka veenvalt, kuidas segumasinad üldse tekkivad. Ei ole see asi niisama lihtne nagu mõned arvavad...
See sobib hästi sellistele naistele, kes käituvad alati hästi ilusti, ei esita kohatuid küsimusi ja kellel on alati õpitud ja töövihik täidetud. Ja siiski on veel natukene liiga raju...
Niuke võimas kuldklotser! On filigraani, on kulda, on värvituid ja musti briljante...-ja hind ainult tühised 4500 krooni! Soovijad võivad kohe järjekorda võtta.
Jälle üks nendest ajatu kujustusega kärudest mis on välja kannatanud kõik kujunduslikud otsingud ja säilitanud oma esialgse ratsionaalsuse ja loomuliku ilu. Nimealune transpordivahend leiab rakendust loomulikult Tartus.
Seda, et Tag hakkab tavalises ahjus hõbetat sulatama poleks ma muidugi osanud oodata. Aga tegelikult ju päris leidlik. Üks teine mees sulatas hõbedat näiteks vanas plekist leivakastis. Selline lükatava kaanega asi.
Tartu reis oli tõepoolest väga elamusrikas. Näiteks juhtusin Eedeni juures peale jälle mingile äkšenile mida tegi Vares. Siis kui ma vaatama hakkasin, siis Vares nagu solvus veits ja läks pärast hoopis ära. Aga no väga huvitav ikkagi.
Ehtsad moonid. Ja kus on politsei silmad? Miks nad juba inimesi moonipõllu ümbruses kinni ei võta? Miks ei oota maja taga trellitatud bussid? Ning kes need sinna üldse kasvama pani?
Neil on Tartus olemas selline retro kiirabi.
Loomulikult kirjutatakse selliseid slõuganeid seintele ainult Tartus. Kaugele näha, et õppinud inimesed. Võibolla isegi magister keegi?
See ongi see kõige esialgsem tulemus, kui midagi valuvormi valatakse ja pärast kipsi seest välja võetakse.
Selles tumeda katusega majas asub lasteaed. Võib ainult kujutleda, kuidas lapsed nikerdatud leentoolides istuvad ja hõbenõudest kisselli kohupiimaga söövad. Kindlasti on neil ka mingi ühtne lasteaiavorm. Ja kasvatajatel on musta värvi kostüümid ja valged põlled.
Eriti šokeeris mind asjaolu, et mündi serv oli täitsa krobeline. Aga muidu oli enamvähem sile.
Noh -ma nägin klassikokkutulekul oma vana sõpra Kasparit. Ja mis mulle eriti meeldis oli see, et Kaspar oli täis seda raskesti hoomatavat ürgjõudu, mis pani kunagi viikingeid Pariisi rüüstama, kirikuid põletama ja naisi ning lapsi orjusse viima. Kuigi see kõigile võibolla ei meeldinud, oli tegemist siiski vinge nähtusega. Ja Kaspar on selle poweri elav tunnistaja. Respect!
Või on hoopis luiged? Või ikka kured? Niipalju saan ma justkui aru, et see süsteem põhineb origamil. Seega peaks ka ise proovima käterätikust aurikut teha.
Nägin vahepeal ühte sellist välismaal tehtud piiblit. Lepatriinuga. Miks just lepatriinuga või? Vatt ei teagi. Teoreetiliselt võiks teha ka midagi muud. Lepatriinudest tean ma igatahes seda, et nad söövad lehetäisid. 
Sõrmuses on 136 teemandit. Päiskivi mass 0,48 ct. Puhtus SI 1, värvus H.
Mida ma tegelikult näidata tahtsin, on see ebamäärane (pilistada on maru paha!) ja pildil raskesti nähtav fraktuur kivi vöö alumises servas. Tegemist on nn loodusliku pinnaga, mis "tekkib", kui soovitakse kivi massi võimalikult suurena hoida ja ei lihvita kõike segavat maha. Tähelepanuväärne on ka see, et vöö on väga paks. Kõik ikka selleks, et teemant raskem oleks...
