Täna oli Talvesõja teine päev...paljud mehed olid juba langenud.

Vaprate hõimuvendade Suure Katsumuse auks: http://www.youtube.com/watch?v=RHfBscWCJzQ&feature=related

Põhjus, miks soomlased jaksasid: http://www.youtube.com/watch?v=8xuv9RVss_Y&feature=related

Ülevaade sündmustest: http://www.youtube.com/watch?v=gnjL0zx2r-8&feature=related
* * *
Sirvisin kunagi Tartus vanu sõjaaegseid soome ajakirju ning tundsin ängistust ja kaastunnet, kui vaatasin ajakirjade keskmistele lehtedele trükitud pilte eelmisel kuul langenud soome sõduritest. Väikesed fotod täitsid mõlemad lehepooled. Kõik nad olid enamuses noored -vanuses 18-25 aastat. Lehekülgede kaupa fotosid...

Postmodernistlik advendiaeg kurnab päkapikud ära

Noorus on hukas, tänamatu ja materjalistlik! Tited lähevad päev-päevalt järjest ülbemaks ja bravuurikamaks! Päkapikud on kaotanud oma muistse au ja vabaduse ning muutunud sisuliselt laste pärisorjadeks...

Mäletan, kui õnnelik ma 1979ndal astal olin, kui leidsin sussi seest 15 kop maksva nätsupaki või päkapiku pildiga keedetud muna.

Tänased päkapikud enam nii hõlpsalt ei pääse. Panen olukorra näitlikustamiseks kirja P7 ja E6 kinginimekirja päkapikule:

P7: "...soovin ainult Pakugani, petšopi maja (millega saab kaasa käppa limpsiva kassi) ja veel Yuki sajase raudpaki".

E6: "...soovin päkapikult petšopi arstimaja, petšopit ning kiigehobust".

Huvitav, palju kiigehobused tänapäeval üldse maksavad? 5000?

Milleks minarett kui on kell?

Kas minaretid polnud vajalikud mitte sellal, kui inimestel puudusid isiklikud ajanäitajad? Sama mõte oli ju ka kirikute kellahelistamisel -et kutsuda kirikusse, anda häiret või avaldada austust?

Kui sul on aga isiklik käekell, siis pole minaretti küll vaja. Sest kas keegi sõltub tänapäeva Euroopas näiteks kirikute kellahelinast? Ei sõltu ju?

Barbie burkhas -kas tuleviku verstapost?

Tegemist on vana uudisega, aga huvitav ikkagi.

Mõned kiired punktid

1) Kõik vähegi vastutusvõimelised naised peaks omama käekotis tulirelva või paari pipragaasiballooni (neid, mis pihustavad joa, mitte gaasi). Iga naine peaks suutma end mingilgi moel juhuvägivalla eest kaitsta.

2) Kas pedofiilia jmt pole seotud sellega, et ühiskond(meedia?) propageerib hedonistlikku maailmavaadet?

3) Kohe on käes detsember, ent eelmistele aastatele omast jõuluhullust pole ikka veel kusagil näha.

4) A Le Coq on müüki paisanud uue vürtsise jõuluõlle (porter) -mis on väga hea rüübe.

Päris kobedad asjad

EKA fuajees on vaatamiseks mõned äris lahedad asjad. Hea uudis on ka see, et sealsamas kõrvalolevas sööklas müüakse putru 10 kr ports. Kusjuures leib on täiesti tasuta...-ja vist vesi ka? Täis kõhuga tundub ka kunst palju talutavam...

Niello?

Kaunis vanaaegne medaljon

Pisut looduse mõtestamisest kaa

Linnamehed teevad, mis suudavad, ja nagu näha -suudavad nad paljutki. Viru tn on üles seatud vinge pesakast, kust tuleb terve päev uinutavat süldimuusikat. Päris võimas tarind!

Väga ebakorrektne juhtum

Kas sellise võtmehoidja järgi on võimalik öelda midagi võtme omaniku kohta? Pisut meenutab nähtav nukuke ja kuldpael ka jõuluaega Saltzburgis -šokolaadijäneste, klaasist jõuluehete ja kullakarraliste vaateakende maailma.

Lavakujundajate väljakutse!

Silmitsedes kanala -uskumatult dünaamilist ja efektset -lavakujundust, tuleb vaid kaasa tunda õnnetutele lavakujundajatele, kes peavad ennast tõestama keskkonnas, kus kõik head lavakujundused on juba ära tehtud. Tuttav tunne...

Evelin Pang ja Priit Võigemast meditsiiniloengus?!

Maailm on ikka väga kummaline paik. Hiljutisel med.loengul hakkas silma 2 inimest, kes sarnanesid ekstreemsel moel meie tuntud näitlejapaariga. Teooria paralleelmaailmade olemasolust hakkab järjest rohkem kuju võtma...

Jõulusokk 6,0 (lõunane õlleminut)

Noh -põhimõtteliselt on etiketil Jõulusoku (JS6) kohta kõik juba ära öeldud. Pole muud, kui tee nägu tahmaseks ja vala JS6 sisse. Ja ongi nagu kogu filosoofia. Kuid säilitagem siiski professionaalsus ja lähenegem teemale süvitsi.

Esiteks pole JS6 promilliarvust "6" hoolimata sugugi teab´mis kange õlu. Tegelikult tundub isegi täitsa lahja.

JS6 on just selline õlu, mida mu õnnis Lell omalajal pruulis. See käis nii, et ühel hommikul -mida ainult Issand ise teadis -veeretas lell oma hiiglasliku manomeetriga (mahutavus min 100l) õlleankru keset elutuba ja jäi seda siis äraseletatud näoga hellalt vaatama. Seejärel kangutas ta lahti püti peal oleva kaane ja üritas selgusele jõuda, mis olekus õlletünn seestpoolt on. Õlletünn haises muidugi vana õllevirre järgi ja oli ka muidu kahtlane.

Siis vinnas Lell (täis õnnist toimekust) õlleankru vett täis, lisas hellalt tallelhoitud maltoosa ja priskelt suhkurt -ja kui hästi meenutada -siis ka pulga või paar pärmi. See tehtud, keeras Lell õlleankru kaane kinni ja jäi ootama. Umbes tunni aja pärast muutus ta juba rahutuks ja läks uurima, kuidas õlletegu edeneb ja kas manomeetri näit on juba muutunud (ega see pole naljaasi, kui õlleankur lõhki lendab!).

Kui õlleankrul oleks olnud aken, oleks Lell hardalt ainult selle aknakese ees istunud, ja pütis toimuvat jälginud. Paraku aken puudus ja nii jäigi õllega toimuv Lelle eest saladuselooriga varjatuks.

Peale kohutavaid hingelisi kannatusi -mis kestsid umbes poolteist päeva -avas lell lõpuks õllekraani ja lasi pruunisegusel kesvajoogil purki voolata (mingi suvaline vana hapukurgipurk).

"Pole viga! Käib küll!" märkis ta peale paari purgisõõmu asjatundlikult -ning lasi purgi ääreni.

Ainus, mida ma tollal ei osanud aimata, oli fakt, et tegu oli kõige ehtsama Jõulusoku-õluga.

Head jõuluootust kõigile õllesõpradele! Jõulude ajal näeme!

Nagu Muhvi auto

Ehh. Mida kõike ei näe -näiteks sellist saunaautot. Neil on koduleht ka: www.saunaauto.ee . Ma ise eelistaks muidugi algupärasemat lähenemist -korralik eesti suitsusaun mahuks auto peale ära küll. Saaks lisaks leilivõtule ka liha suitsetada jmt

Laudas oli kala pilt...

Miks oli (lehma)laudas kala pilt? Kas mingi unistus merest ja palmisaarest? Unistuse mõttes on ju tegelt jah täitsa okei...

Osta endale ökokannel -mitte mingi naftast tehtud pill!

See on ikka imelik, et kilekotitarbijad lüüakse kohe risti, aga muusikutel -kes kasutavad igasuguseid jubetuid ökoloogiliselt mõrvarlikke pille ja helitehnikat -lastakse süüdimatult edasi tegutseda. Kas keegi on üldse kokkuarvutanud, kui suur on tavalise elektrikitarri ökoloogiline jälg? Aga kõlari? Helipuldi? Ma kahtlustan, et see on meeletu!

Põhimõtteliselt on muusikud sama suured ökohuligaanid nagu vaalapüüdjad ja hummerimehed.

Kusjuures alternatiiv on ju tegelikult olemas! Võrumaal on olemas konkreetne mees, kes teeb sulle vajaliku kandle tavalisest puust -ilma plastikut kasutamata. Isegi reguleerimisnupud on puust. Ja kõlab väga hästi! Ning mis eriti vinge -tegelikult peaks mees töötama kuskil modelliagentuuris...

Ökoriiul

Ülilahe ja väga öko!

Kimi Räikkönen jäi tänasest töötuks :(

Pea vastu Kimi!

LIIS LASSI blogis on huvitav seagrippi käsitlev postitus

Teadlik kodanik peaks seda ilmselt lugema. Kas seagripp on osa vandenõust, et nakatada miljoneid inimesi? http://lassliis.wordpress.com/

Hilkka Hiiop alustab valest otsast (Sirp 13.nov lk 14)

Midagi sellist oligi arvata. Kolmeteistkümnenda kuup. Sirbis polemiseerib Hilkka selle üle, et kuidas ja mida peaks konservaator kaasaegse kunsti juures säilitama ja millele tähelepanu pöörama. Umbes, et kas peaks säilitama kunstitöö materjali (seasõnnik, makaronid, kanistrid), kontseptsiooni, (video)dokumentatsiooni, või peaks laskma taiesel üldse ära hävida -kui "see oligi nii mõeldud".

Ühesõnaga -näib, et konservaatorid ei tea mida nende kätte sattunud kaasaegse kunstiga täpselt peale hakata. Ja loomulikult pakub Hilkka välja igasuguseid variante, jättes mulje, et "pall ei ole siiski kuhugi kadunud" (mida on raske uskuda, sest elu on näidanud, et aeg-ajalt juhtub igasuguseid piinlikke asju).

Kuid minu meelest vaatab Hilkka kogu seda konserveerimis ja säilitamisteemat valest otsast. Esiteks ei peaks konservaator üldse arvama, et ta on kuidagi vähemtähtis, kui kunstnik. Ilma konservaatorita ei ole kunstnik keegi. Kui konservaator ei viitsiks kunstniku vaimusünnitisi pappkarpi pakkida, ei mäletakski järgmine põlv, et selline kunstnik üldse olemas oli. Seega võib julgesti väita, et just konservaator loob kunstniku -interpreteerib teda. Valib välja tööd mida säilitada, mida tähtsustada jmt.
Konservaator on nagu kunsti DJ.
Ja sellest tulebki lähtuda. Konservaator peab käituma iseseisvalt ning interpreteerima kunstniku töid lähtuvalt enda maitsest ja sisetundest. Põhimõtteliselt võiks konservaator omadagi kunstivalla DJ staatust -sest just DJ-st sõltub millist muusikat täna õhtul mängitakse -ja kas üldse mängitakse. DJ on A ja O. Ta võib miksida ja segada, varieerida ja moonutada, mõtestada ja tasalülitada. Ta võib muusikuid troonile tõsta ja porri paisata -täpselt nii nagu hea tundub.
Sama peaks kehtima konservaatorite kohta. Oleks loomulik, et tekivad nn staarkonservaatorid, kes miksivad erinevate kunstnike töid -mõtestavad neid uuel moel ja lisavad seeläbi juba tuntud kunstiteostele uut väärtust.

Konserveerimiskunst on võrdväärne algse kunstiloominguga. Algne kunst on vaid konserveerimise algmaterjal -savi -millest voolida uus kunstižedööver!

Ilmselt poleks ka liiast nimetada Hilkkat Eesti esimeseks staarkonservaatoriks -põhjust on selleks kindlasti enam, kui küllalt...

Võnkuv märk

Kui lisada liiklusmärgile paar vedru, võiks saada täiesti edukalt võnkuva märgi -mis omakorda lisab märgi nähtavust jmt. Võibolla peakski märkidesse suhtuma nagu reklaamviitadesse?

Sensatsiooniliselt Tartu Kevadbändil Sirbis suurepärane artikkel!

13 nov Sirbis on STK -l eriti võimas artikkel! Väga tasakaalustatud ja teemassesüvenev. On lausa heameel näha, et ka muusikud suudavad mõtelda -kuigi see rõõm on loomulikult pisut ennatlik, sest kevadbänd pole teadupärast mingi tavaline lihtlabane muusikaline kollektiiv nagu üldiselt kipub olema. Kevadbändi puhul on tegemist siiski haritud inimestega (lugemiseks kliki pildil).

Tartu tüdruk

Tartus on vist avatud mingi uus ülikool?

Sõjameditsiinist Afganistaani näitel (T. Mereni loeng)

Panen kirja mõned märksõnad reedesest Tiit Mereni loengust sellises järjekorras nagu nad ilmusid. Ettekanne ise oli väga huvitav ning ilmestatud ohtra naturaalse pildimaterjaliga.

- NATO korjab lahinguväljalt üles kõik vigastatud -olgu oma või afgaan (sh taliib). 70% vigastatutest ongi kohalikud

- Afganistaanis asuvate Briti üksuste haigla asub keset lagedat kõrbe mida valvatakse radarite, kopterite ja patrullüksustega

- käesolevast aastast alates jagavad britid haiglat USA-ga (mis tähendab teatud sisepingeid)

- kui saabub järjekordne kopter haavatutega ja sõdurid asetavad välja toodud kanderaami maha, et minna kopterisse uue järgi, tähendab see seda, et väljasoleval kanderaamil olev sõdur on juba surnud

- haiglasse toodud haavatuga asusid esimesena tegelema EMO (erakorralise med. osak). Kirurgid seisid seni põrandale tõmmatud värvilise joone taga.

- esimene küsimus uue vigastatu kohta on: bad or good? (hea või paha? = kas oma või taliib?). Kui tulnuk on "bad" otsitakse ta põhjalikult läbi hoolimata tema vigastuste raskusest. Silmadele seotakse side (et taliib ei näeks kirurgide, eriüksuslaste jm nägusid, arvu ega hoone paigutust)

- head ja pahad on kõik samas ruumis ning on üksteisest eraldatud vaid riidest sirmidega

- kõik kirurgid ihkavad olla sõjakoldes, sest see annab erakordse erialase kogemuse. 100 hulgitraumat nädalas teeb Afganistaani briti haiglast "maailma kiireima traumahospitali"

- info vigastuste iseloomu, kellaaaegade, manustatud medikamentide jmt kohta kirjutatakse markeriga haavatu ihule -sellisel moel liigub haiguslugu haavatuga kõikjale kaasa

- inimene talub palju! Infektsioon on lapsemäng! Peamine on säilitada rahu ja kasutada kiireid ja käepäraseid meetodeid

- paljud tsiviilmeditsiini dogmad kukuvad kokku

- brittidel oli olemas spetsiaalne mees, kes tegeles teemaga "milliseid vigastusi tekitab sõdurite kaitsevarustus?"

- pealtnäha väikesed vigastused on petlikud (sees on kõik purustatud)

- miiniplahvatusest saadud vigastused on ühed rängimad: kogu sodi ja pinnas lüüakse alt üles sügavale kudedesse. Jäsemetest ulatuvad välja pikad söestunud luuotsad, reeglina tuleb eemaldada mõlemad jäsemed + genitaalid. Tihti saavad vigastada ka nägu ja käed (pauk tuleb alt üles)

- kõigide haavatute edasise käekäigu kohta antakse Inglismaalt tagasisidet. Samuti kommenteeritakse teostatud "remondi" tõhusust ja asjakohasust

- vigastatud lastele tulistatakse valuvaigisti spetsiaalse püstoliga otse luuüdisse (veenid pole enamasti leitavad)

- taleban püüab korraldada lahinguid külades, et Al Jazeera saaks filmida tsiviilohvreid. Paljud taliibide antud lahingud on planeeritud selliselt, et tekiks palju kõrvalisi ohvreid

- 19 aastabe briti sõdur kaotas mõlemad jalad, genitaalid ja ühe käe. Inglismaal nimetati teda "ootamatuks ellujääjaks"

- vigastatud taliibidega käitutakse sama eetiliselt kui NATO sõduritega

- kasutusel on äärmiselt tõhusad portatiivsed digiröntgenaparaadid, mis võimaldavad pildistada haavatut otse voodis. Röntgenpilt on kohe ekraanil nähtav. Väga kiire!

- esineb tohutu hulk hüppeliigesevigastusi (= sõdurid roomavad kannad püsti), mis on väga raskete tagajärgedega: väljas on väike auk kuid sees on kõik sodi (isegi kui jalg jääb alles, ei saa sellega enam normaalselt käia ja valud on kestvad ja pidevad -proteesid on paremad)

- rasked exit-avad. Kõige hullemad on vaagnapiirkonna vigastused. Vaagna venoosset verejooksu on peaaegu võimatu peatada...

- kõik käepärased variandid on lubatud

- brittide peamine probleem koostöös eesti kirurgidega: "is it legal?"

- ka kõige raskem lõikus ei kestnud üle tunni (kiirus on esmatähtis!). Primitiivsuse aste on väga kõrge

- britid ei käitunud surnud kudede eemaldamisel just väga säästvalt

- esmased reeglid 1) ellu jätta 2) veri kinni 3) tampoonid sisse (et kusi jm ei jookseks kõhtu) -> 4) lõplik remont hiljem

- kohalikud haavatud saadetakse kohalikku haiglasse, kus nad reeglina ära surevad (haigla on vaid neli seina). Pereliikmed on hakanud paluma, et haavatud saadetaks kohaliku "haigla" asemel koju

- kohalikud palusid, et NATO sõdurid ei annaks lastele enam kommi ja nätsu, sest öösel tulevad külla taliibid, kes lasevad maha iga mehe, kelle kodust leitakse mõni välismaa päritolu ese (nätsupakk). Päeval tulevad külla NATO sõdurid, kes uurivad ega külaelanikud taliibidega koostööd ei tee...

- vigastatud tüdrukutele ei tule perekond järgi, sest neid pole võimalik tulevikus mehele panna ja pruudiluna saada

- kirurgid kombineerivad kohalikele taastavaid lõikusi (näit. et näovigastusega inimene saaks hiljem süüa ja huuled peaks vedelikku kinni). Taastavad operatsioonid pole kohalikele tegelikult ette nähtud

- mida teha, kui süda seisab? Rinnak tangidega lahti (ei mingit kätepesu!), roided avatakse nagu raamat ja tehakse kätega südamemassaaž

- ühe haavatuga tegeleb korraga 5-6 kirurgi (hulgitraumad)

- haavatu stabiliseerimiseks kasutatakse eelsoojendatud verd ja plasmat

- Grillmaks = maksavigastused kõrvetatakse kinni

- põlenud nahk nühiti kehalt maha väikeste nõudepesuharjadega. Seejärel tehakse pikad sisselõiked, et vältida põlenud naha kokkutõmbumist (fassiotoomia)

- haavatu kõhuõõnes oli pikk vihmauss, kes püüdis läbi kateedri augu välja ronida

- mõnel haavatul kuniseb kogu kõhuõõs ussidest (parasiidid)

- mõnda jalga pole mõtet säilitada, sest proteesid on paremad (tihti lasevad sõdurid jala hiljem ise amputeerida, et asendada see korraliku proteesiga)

- Kandaharis on NATO liikmesriikide lipud pidevalt pooles vardas

- teatud puhkudel on hea lasta haaval -5 päeva sidemetes mädaneda. Kuigi sidemed haisevad ja valguvad mäda täis, on haav peale sidemete eemaldamist perfektselt puhas ja korras. Kogu haavas olev saast jääb sidemesse

- kartulisalati komponendid toodi lahkumispeo tarvis Kandaharist kopteriga

- sõja -ja katastroofimeditsiini peaks Eestis õpetama erinevatel aluste tsiviilkirurgiaga

- Eesti vajab lahinguväljadele rohkem parameedikuid ja kirurge

- NATO riikidel on tekkinud raskused uute sõdurite (sh paramedikute ja kirurgide) värbamisega palgaväkke kuna palgaarmee tõttu puudub ka reserv. Eesti ja Soome on ainsad erandid.

Korralik tuttmüts võib päästa elu!

Jah sõbrad -just seesamune vinge tutimüts mängis tähtsat rolli selles, et katuselt kukkuv jääkamakas 1978-ndal aastal väikest poissi maha ei löönud: Juhtumist on olemas üksikasjalik kirjeldus: Hiiglaslik jääkamakas, mis katuselt alla kukkus, paiskus otse vastu tutti -kaotas tänu tuti tekitatud amortiseerumisele oma jõu -ning põrkas seejärel tuti kokkusurumisele järgnenud vastujõule kõrvale.

Kaasaegne postmodernistlik laps -kes teatavasti tutimütsi ei kasuta -oleks taolise kokkupõrke tulemusena vähemalt peapõrutuse saanud.

Tutt on mütsi väga tähtis turvaelement. Mida suurem on tutt seda turvalisem. Samuti on olemas tuti nn kriitiline suurus, millest allpool kaotab tutt kiiresti oma amortiseerivad omadused (seda saab ilmselt ka graafikuga kujutada). Keegi tubli arstiteadusetudeng peaks seda teemat põhjalikumalt uurima...
Võibolla on korralik tutt sama tähtis, kui helkur?

Ehe mõtlevale inimesele

Hea näide sellest, et sügavamõttelisuses on tavaliselt vähe bling-blingi. Huvitav, miks see nii on?

Tugitoolistrateegia ja Taktikaline Puljong

www.militaar.net -s on käimas täitsa huvitav arutelu VG-de taktika ja strateegia üle. Tegin kaks joonist, kus esimene kujutab siniste jaoks steriilset ja ideaalset taktikalist olukorda ja teine seda, mis tegelikult juhtuma hakkab. Küsimus on selles mida teevad punased, et jõuda ilma suuremate eksessideta siniste ruudukesteni.

Midagi pole parata -punane lind meenutab mu õnnist lelle...

Lind on väga sellise näoga nagu siis, kui Lellel oli puhkus...
(Tegemist on P7 originaalloominguga, mis võib tähendada vaid seda, et Lell saadab läbi P7 teispoolsusest sõnumeid).

Millele see seade sarnaneb?

Sellel -ja ühel teisel seadmel -on mitu VÄGA olulist sarnasust...-mis omakorda loob mõlema aparaadi puhul täiesti uutlaadi kvaliteedi ja mõõtme. Äärmiselt huvitav leid, muide!

Asümeetria võidukäik

Mh. Misasi see veel on, et 200 a tagasi oli valitsev maailmakäsitlus sümeetria (enamik asju olid valmistatud sümeetriast lähtudes) , nüüd aga asümeetria? Kas see näitab mingit kvalitatiivset nihet inimeste mõtlemises? Kas varem oli ühiskond nö kahemõõtmeline, kus igasugused kõrvalekalded olid keelatud? Kas sümeetria võrdus tsiviliseeritusega?

Ja miks nüüd siis teisiti on? Mingi värk igatahes toimub...

Sõjaajaloo kaasaegsed pöördepunktid

Oli aeg, kui suhkrutüki kättesaamiseks purgist tuli omada vähemalt hõbedasi suhkrutange -sest see oli tsiviliseeritud suhtumine (ega inglased ilmaasjata 1901 aastal lahinguväljale oma hõbeserviise kaasa ei võtnud). Vanasti tuli sõjaväel eluga hakkamasaamiseks vooriga kaasa vedada igasugust peent kraami mida lahingu võitnud pool siis pärast nähtud vaeva palgaks mõnusalt röövida sai (igasuguste laagrite röövimine oli kõigi muistsete lahingute tipphetk)-mitte nagu nüüd, kus võitja leiab vaid papptaldrikuid ja plastiklusikaid. Ei mingeid tikitud Itaalia kangaid, vürtse, hõbetuttidega telke, kullaga kaunistatud relvi, piiskopirüüsid, hõbenõusid, ilusaid hobuseid jmt, mis muistsetel aegadel elule positiivse majandusliku mõõtme andsid...

Muistsed inimesed polnud lollid. Kui õlletagavara linnuses lõppes, anti kohe alla.

Kuhu suudmeleegid kadusid?

Vaatasin läbi mõningaid klippe ja märkasin ühte huvitavat nähtust. Mis värk nende suudmeleekidega on? Miks alguses on ja pärast pole? Nii tõhus kompekas, et kustutab põleva püssirohu ära? Või on püssirohi ise nii tõhus, et põleb enne raua suudmeni jõudmist ära?

Mõned muinasaegsed helmed

Päris rajud sukad...

Granaatõunamahl

On kiire ja ostan seepärast E6-le trennijoogiks kõrrega granaatõunamahla: "Granaatõunamahl on ju tervislik?" mõtlen seda tehes enamisi.

E6 mekib mahla ja muutub iga kõrretõmbega mõtlikumaks. Lõpuks muutub päris äraolevaks ja märgib mahlapakki tagasi ulatades: "Ma ei taha enam seda hirmu faktorit!".

Tuleb vaid nentida, et granaatõunamahl on tõesti päris karm jook...

Galerii MÄSU rokib täiega

Eilne väga alternatiivne avastus Kalamajas (Kalamaja on vist Balta taga -seal sokivabriku juures?). Aknast vaadates tundus sees igasugu huvitavaid asju olevat. Näiteks mõned väga kobedad puust linnud.

Galerii kui niisugune on ise ka lahe -eriti veel, et Märt Sultsi nimeline.

Ehtenäitus MALE

Pree...!!!???

Reedel avati galeriis Iida ehtenäits MALE. See oli tüüpiline meeste ehtenäitus selles mõttes, et kogu töö tegid ära naisterahvad. Kõik, mis selle näitusega seotud oli, oli puhtal kujul naiste algatus ja teostus: väljapaneku idee, kujundus, kutsed, suupisted, veinid, ekspositsioon, programm jne jne. Isegi suhtlemise eest vastutasid suuremalt jaolt nemad. Kuid aplausi pälvisid loomulikult mehed. Üldse näib meestega olevat sellised lood, et nad ilmuvad kohale alles siis, kui on vaja vastu võtta auhind või pälvida karikas, saada osa tänukõnest või kuulsusest. Peale lillede kättesaamist joovad nad oma veini ruttu ära ja jätavad klaasi muhedalt nalja visates kraanikausi servale ootama, et keegi selle pärast ära peseks.

Näitus ise oli hea. Eve ja Piret (ning ilmselt ka Birgit?) olid taaskord teinud paremini, kui reaalselt võimalik, ja kujundanud väga kauni väljapaneku. Rääkimata juba Kristinast, kes tegi kogu ürituse üldse võimalikuks.

Jälgisin pisut ka kokkutulnud meesterahvaid ja pidin pahameelega nentima, et enamik neist olid väga tsiviliseeritud. Keegi ei kandnud nokamütsi ega Lakers-i jopet. Keegi ei norinud tüli ega püüdnud oma positsiooni hierarhias parandada...-mis paneb küsima, et mis toimub? Miks ei toimunud õues ühtegi mehist kaklust? Miks ei proovinud keegi kiirendusvõistlust korraldada?

Ainus helgem hetk kohaletulnud mees-esmakursuslaste jaoks oli see, et peale kestvat pingutust jõid nad ennast galerii sisehoovis täis, lõhkusid ära majja viiva ukse ja kukutasid kaasasolnud tütarlapse aknasse, misjärel tuli talle kiirabi kutsuda. Loomulikult aeti selle käigus üles ka galerii omanik ning korraldati talle äärmiselt ebameeldiv ja külm öö. Tulemuseks oli ehtekunstnike usaldusväärsuse ja maine katastroofiline devalveerimine kõigi normaalsete inimeste silmis.

Tagajärgede koristamise eest hoolitsevad mõistagi taas naisterahvad...