torstaina, joulukuuta 30, 2010

Head uut aastat, sõbrad!

Avastasin esimese kuusekestega rummikoogi mida ma kunagi näinud olen. Tundub sobilik, et sellega Asjadest blogi uue aasta õnnesoovid teele panna. Kuigi raske on soovida "head uut aastat!", kui sa tead, et ükski aasta ei ole möödunud ilma hirmu, mure, katsumuste ja hädata.

Ehk ei tulekski loota, et aasta on parem, kui eelmine? Võibolla ei peakski keskenduma meie silme ees lahtirulluvale aastale, vaid mingitele sisemistele väärtustele? Millelegi, mis on meie endi teha? Mis on meiega alati kaasas?

Ma soovin siis uueks aastaks julgust, vaprust, tasakaalukust, lootusrikkust, tänulikkust, osavõtlikust. Sai 6? Sai.

Õudne! Peaaegu rassistlik silt...

Õhtul pidin bussis peaaegu ära minestama, kui juhi juures sellist -päris õõvastavat -silti silmasin. Õudne oli see, et hämaras oli silt täiesti must. "Eivõiolla...-selline asi pole lihtsalt võimalik!" mõtlesin endamisi, kui ehmunult musta figuuri uurisin. Vaatasin igaks juhuks ka aknal olevad sildid üle -seal oli: jäätisesöömine keelatud!; rulluiskudega bussis viibimine keelatud!; burgerisöömine keelatud!; koeral peab olema suukorv!". Sellises kontekstis oli must figuur lausa karjuv.
Välklamp aitas asjas siiski selgust saada ja tasapisi ma rahunesin. Mehike pildil oli siiski sinine.
Kuigi väike kahtlus ikkagi jäi.
* * *
Postmodernistlik maailm sunnib meid andma hinnanguid absurdsetele ja marginaalsetele nähtustele. Või kas Tõde peitubi detailides?

keskiviikkona, joulukuuta 29, 2010

Swedbank tegeleb klientide ajupesuga...

Õõhh...-kellel aega ja huvi, astugu läbi Tallinnas, Kaubamaja taga asuvast Swedbank-i teenindusjaamast, ja vaadaku fuajees pisut ringi. Mida te näete?

Te näete kümneid ja kümneid infovoldikuid, suuri värvilisi reklaamtahvleid, vilkuvaid telereid ja plakateid. Need ümbritsevad sisenejat kõikjal ning pole võimalik leida kohta, kus neid ei näeks. Isegi ruumi keskel asuvas akvaariumis on oranžid kalad.

Lisaks veel ühesugustesse mundritesse riietatud tellerid.

Kõik nad edastavad sulle vaid ühte sõnumit: Too oma raha meile! Meie teame mida rahaga teha! Laena meilt! Võta võlgu! Tagasi saad maksta terve elu! Tee endale krediitkaart! Too ka oma laste raha meile! Me armastame lapsi! Kui sa tahad oma lapsele head, siis tee talle meie juures konto! Sa ju tahad ikka oma lapsele head? Ära jäta oma tööga teenitud raha endale! Too see Swedbanki! Swedbank oskab seda paremini kasutada, kui Sina! Ära ole rumal! Too raha meile! Meie teame, mis Sind õnnelikuks teeb! Sest meie juba oleme õnnelikud! Vaata! Kõik need, kes toovad oma raha Swedbanki on õnnelikud!
* * *
Mul hakkas seal kergelt paha.

Tase! Virtuaalnäitus!

Väga vinge! Tartu Ülikooli Muuseumis on tekitatud veebis kättesaadav mõõteanumate näitus.

Just seda oligi vaja! Nüüd ei pea ennast enam kohaleminekuga tüütama ja saab mugavalt tugitoolis rasvast singivõileiba pugides näitust vaadata. Geniaalne!
NB! kasutage kõiki pildi servas olevaid nuppe (suurendus/vähendus, 3D jne) -see on tore.

KAPO akendel on kenad advendiküünlad...

Täitsa huvitav -kaitsepolitseinikud on akendele kaunid advendituled sättinud.

Mida see tähendab?
Mis tegemist on Kaitsepolitseil Jeesuse sünniga? Eriti arvestades, et tegu on riigiasutusega -ja riik ning kirik on Eesti Vabariigis lahutatud? Selline asi võib isegi ohtlik olla ja anda islamistidele ning ateistidele põhjuse süüdistada KAPOt ebaadekvaatsuses ja kallutatuses.
Ning teiseks -kui nad juba advendiküünaldega mässavad -siis, kas nad jõulutervitusi kah saatsid? Ja kellele? Koostööpartneritele? Kas neile, kes tegid koostööd...?
Ja kui edasi mõelda, siis võimalik, et nad saatsid ka ramadani-kaarte? -lihtsalt meie ei tea sellest midagi.
* * *
Mul hakkab põnevusest lausa süda puperdama...

Tugevad tunded

Tegevus R-kioskis. Vestlevad kaks naismüüjat.
Esimene müüja teisele: "Ütle mida oleks vaja juurde tellida? Shokolaadi ma küll ei telli...ainult neid kuradi õuna-orbiteid tuleks juurde tellida...".
* * *

tiistaina, joulukuuta 28, 2010

Corona Extra 4,6 % (hommikune õlleminut)


Lunastasin endale midagi väga kummalist -Hispaania õlle Corona Extra (pöördemoment 4,6%).
Me kõik teame, et Hispaania õlusid pole tegelikult olemas, ning seda imelikum on ühte sellist reaalselt näha. Purk nagu isegi märkate, lubab oletada, et tegemist on surmigava euroõllega, mida joovad ilusad -ent lollid ja naiivsed -Lõuna-Euroopa mehed. Sellised mehed, kellel kulub peegli ees rohkem aega, kui nende õrnemast soost eakaaslastel (mõnesid neist näeme me suvekuudel uhkeldamas oma valges liibuvas T-särgis ka Tallinna parkides ja trotuaaridel).
Seega võite mõista Eesti sõnniku -ja põhuhõngulise õllesõbra skeptitsismi, kui ta taolise õlle kahtlevalt kätte võtab.
"Vist on mingi sakste õllelurr?" pakub ta õlletopsi pihus vaagides. "Ei tea, kas ausal eestlasel sobib sellist asja üldse juua? Pealegi olid Hispaanlased ju parajad kommarid...?"
Kuid nagu me teame, juhtub elus ka muud peale häda ja kannatuse. Suur on õllemekkija üllatus, kui mõttetu vedeliku asemel tabab keel igati hõrku kesvajooki. Maitse on tagasihoidlik, leebe, sõbralik, nelge, taktitundeline ja mõistev. Korraks viirastub metsasügavuses peituv siniallikas, mille kaldal laulavad suveõhtu hämaruses oma iidseid laule haldjapiigad. Nad kannavad juustes metsalilledest punutud lillepärgasid ning rõkkavad ülemeelikult naerda, kui keegi neist teisele varbaga vett pritsib. Õigupoolest polegi see tavaline vesi, sest kord saja aasta jooksul -suve esimesel täiskuuööl - hakkab Siniallikas välja pulbitsema Corona Extraks muutunud vett...
* * *
Väga joodav õlu. Hea janujook. Ei tasu häbeneda.

Häiriv iroonia

Märkan, et viimastel kuudel kipuvad blogi sissekanded imelikult sarkastiliseks ja irooniliseks muutuma. See häirib, kuid ma ei oska ka midagi ette võtta.

Kohati tundub, et iroonia ja sarkasm on mingid enesekaitsemehhanismid. Kuid mille vastu? Miks ma naersin äratundvalt, kui naabrimees ütles lund visates "Life is a Bitch"? Tahtsin naabrimehele meeldida või? Ehk teeb mind ärevaks hoopis see, et majja tuli Koer ning ma kalkuleerin võimalust, et pean järgmised 15a ärkama kl 06.00, et teda jalutada, ja saan uinuda alles kl 23.30 -peale õhtust jalutuskäiku? Kas ma kardan alati ootamatult (ent regulaarselt)saabuvat rahapuudust? Olen ma närvis, et ei suuda ära teha ammulubatud töid? Või valdab mind mõni muu ebakindlus? Ehk on aeg kulunud lihtsalt pidevalt kiirustades ilma, et oleks olnud võimalust nö hinge tõmmata? Järsku on kõik tegelikult väga super ja sarkasm on vaid süütu ulakus?

Aru ma ei saa. Ma ei mõista oma tundeid. Tõeline klassika.

Jänesed sõjas

Päris tuline olukord :)

Kingi lapsele omatehtud mänguasi!

Köie keerdude vahele võib lapse motiveerimiseks toppida kommi...

maanantaina, joulukuuta 27, 2010

Reformierakonna palgaarmee peaks läbima vastavushindamise, kvaliteedikontrolli, akrediteerimise jmt

Kunnas kirjutab tänases Päevalehes reformarite kinnisideest (mis sarnaneb väga Rooma Impeeriumi lõpuaastate kaitsekontseptsioonidele).

Reformarid räägivad palgalisest riigikaitsest.
Sõdimine muutub teenuseks. St äritegevuseks. Palgaarmee toodab sõdureid ning teostab riigikaitset. Palgasõdur on nagu lepinguline FIE, kes maksab makse ning osutab teenust. Mind, kui tarbijat huvitab selle teenuse kvaliteet. Teenuse kvaliteedi tagamiseks on olemas mitu lahendusmudelit.

1) palgaarmee allüksuste katsetamine teavitatud asutuse poolt ning katsetele põhinev tüübihindamine
2) teavitatud asutuse poolne lõpptoote kontroll ning üksiktoote tüübikinnituse väljastamine (üksikvõitlejale või allüksusele)
3) väljaõppeprotsessi kvaliteedil põhinev tüübivastavus
4) tootetõestusel põhinev vastavushindamine
5) täielikul kvaliteeditagamisel põhinev vastavushindamine

Sisuliselt tuleks kõik reformi palgaarmee allüksused katsetada ja sertifitseerida. Akrediteeritud sõdur, kes omab vaid akrediteeringut võitlemiseks kompanii suuruses üksuses, ei või osaleda pataljoni lahingutegevuses -tal puudub selleks erialane pädevus. Pataljoni tüübivastavus tähendab seda, et kõik pataljoni kuuluvad FIEd omavad vastavat akrediteeringut ja pädevust, üksuse kõik osised on sertifitseeritud ning väljaõppeprotsess koos lõpptulemusega on katsetatud ja kolmanda osapoole poolt vastavushinnatud.

Üksnes sellisel juhul on tõestatud palgaarmee vastavus ettenähtud riigikaitselisele kvaliteedile.

Sest miks peaksime maksma mingi ebakvaliteetse palgaarmee eest? Kui riigikaitse kvaliteet pole hinnaga võrreldes oluline, oleks mõistlikum palgata vajalikud üksused mõnelt nn arengumaalt: Somaaliast, Pakistanist, Rumeeniast...

Tekiks Euroopa kaitseturg, kus saaks üksuseid vabalt osta ja müüa...

Pangad pole heategijad ja tellerid kangelased



Pank reklaamib enda abivajajate abil. Kuid on olemas ka teine -sotsiaalselt tundlikum -reklaamimisvõimalus...

Jõulusoovid (hilinenult)

1) Tänan teid
2) Vabandan kirjavigade ja ebaadekvaatsete postituste pärast
3) Soovin kõigile hirmuvaba aastat

Elagu Jõulud!

sunnuntai, joulukuuta 26, 2010

torstaina, joulukuuta 23, 2010

Salapärane jõulu-unenägu

Saabus kiri:

mõtlesin et panen paari päeva taguse unenäo kirja, sest see tundus piisavalt napakas.

Tegu oli justkui ulmefilmiga, aga kuna ma ise olin ühe tegelase kehas, siis tundus kõik üsna päris. Olin mingit sorti sõdur ja mul oli laserpüss. Selle sihik näitas seintele väikest triibulist valguslaiku ja päästikule vajutades tabas sama kohta laserimpulss. Relv oli algul üsna ebamugav, aga kuna selle kuju sai muuta, siis suutsin ta lõpuks endale enamvähem vastuvõetavaks kohandada ja küünarvarrele toetada. Pidime oma rühmaga hiilima mööda mingeid koridore ja mingil hetkel jõudsime kohta, kus pidi järjest pöörama ümber nurga vasakule. Aga iga kord, kui oleks pidanud ring täis saama, olime uues kohas, sest mingil hetkel toimus teleportatsioon. Pärast mitmendat ringi sattusime ruumi, kus oli nagu stseen mingist lõppenud lahingust - keskel Hummer ja selle ümber sõdurite kehad. Kuna auto oli tolmuga kaetud, siis pidi see toimuma juba tükk aega tagasi, aga sõdurite kehad liigutasid omaette. Kui hakkasime olukorda lähemalt uurima, siis ajas üks neist end ebakindlalt püsti ja hakkas liikuma. Tema pilk oli tühi ja ta kõndis veidralt põlvist nõtkudes - oli näha, et ta pole oma keha peremees. Ruumi nurka jõudes toimus midagi veidrat - sõduri keha moondas end välkkiirelt kahest ristipandud papitükist tehtud kuuseimitatsiooniks. Oli ilmne, et vaese sõduri kehas peitub mingi olend, kes end moondades teeb haledaid katseid end varjata. Kui kogunesime papist kuuse ümber asja uurima, sai ta aru, et peitupugemine ei õnnestunud ning kuusk moondus sõduriks tagasi. Kõigepealt hakkas papi serva vahelt mingit ollust välja pressima, millest moodustusid sõduri õlad ja siis oligi kuuse asemel inimkeha, mis hakkas ebakindlalt, aga kiirelt liikuma. Kui üks minu kaaslastest püüdis temast kinni haarata, järgnes uus moondumine - seekord sitahunnikuks, mis jäi vaikselt maapinnale lebama. Kui siis keegi hunnikut saapaninaga sorkis, oli näha, et tegu on vaid sita imitatsiooniga - pruuni kooriku sees oli mingist valgest ollusest sisu.
Sellega unenägu lõppes.

keskiviikkona, joulukuuta 22, 2010

Hea uudis gay-aktivistidele!

Ohoo -soomlastel on leitud vägivaldsust tekitav geenirike! See peaks väga hästi sobituma igasuguste gay-teooriatega. Ainus probleem on nüüd selles, et kas me peaksime vägivaldseid soomlaseid nö tolereerima? Ega nad ei saa ju midagi parata, et on selline huvitav eripära.

Looduse vastu ei saa.

tiistaina, joulukuuta 21, 2010

Kindad juhi abile

Miks vanainimesed matustel nii rahulikud on

Mäletan, et käisin väiksena koos vanaemaga tihtipeale matustel. Vanaema oli sunnitud mind kaasa võtma, kui mõni sõbranna ära oli surnud. Mängisin siis seal matusepiirkonnas ja seirasin vahepeal silmanurgast toimuvat. Tavaliselt oli matus hästi asine ja asjalik -mõni vanamemm püüdis küll viisakuse pärast ka pisut nuttu tihkuda, kuid see oli pigem kombetäitmine, kui tõsine äng. Kokkutulnud olid enamjaolt ikka väga reipas meeleolus ning mingit halisemist või hädaldamist ei olnud.

Panin seda isegi natukene imeks -niivõrd, kuivõrd laps midagi üldse imeks oskas panna.

Peale matuseid tulime koju, vanaema tegi mulle moosivett (mida ta ise nimetas teeks) ning tpaar võileiba, et enne suuremat sööki pisut nälga kustutada.

Vanainimeste rahulikku toimetamist jälgides sain aru, et surm ja matused ei pruugi olla midagi väga traagilist -või vähemalt selline mulje mulle jäi.
* * *
Eile vannitoas hambaharjale pastat pannes meenus millegipärast ema. Üldiselt ma ju ei nuta, eks? Aga siis, kui emal oli elada vaid natukene aega, nutsin sealsamas vannitoas paar korralikku peatäit. Võibolla sellepärast jäingi selle üle järele mõtlema?

Ema suremine oli kurb. Mitte surm ise vaid sellele eelnenu. Mälupildid emast -hetked -ilmed -öeldud sõnad -tema plaanid -ja viimased soovid, mis ta mulle usaldas. Kõrvutada seda kõike sureva emaga oli lohutu.

Surm ise ja sellele järgnenud toimetused olid aga üpriski samasugused nagu need lapsepõlvematused -asjalikud ja pisut väsitavad. Kirstu juures seistes on kõik taas korras. Kõik on meelde tuletatud ja läbi käidud.
* * *

Postimees on Venemaa häälekandja

Pff. Faktide vastu ei saa.

Postimees.ee mainib kahe viimase kuu pealkirjades sõna:

Ilves -41 x
Putin -42 x
Medvedev 20 x

Kusjuures " Ilves 41" sisaldab suurel hulgal Evelli tegemisi kajastavaid artikleid. Nüüd ma enam ei imesta miks tarvitseb Handimaal kraadiklaas paar pügalat alla nulli minna, kui juba Postimees sellest kirjutab. See seletab ka asjaolu, et Läti president SAABUS Moskvasse.

Muidugi saabus. Postimees asubki ju juba Moskvas...

Reaali jõulukontsert 2010

Vist mingi senitundmatu vähemus?

maanantaina, joulukuuta 20, 2010

Suhteliselt hea kohver-mapp

Siin on üks päääris hea võimalus kujustada kift mapp märklehtede hoidmiseks. Vaja oleks pisut plastikut, ja mingit lahendust mille abil klambripüstol mapi külge käepidemeks monteerida (nii, et saab klammerdamiseks ära võtta). Idee oleks selles, et klammerdaja ja märklehed on üks tervik -muidu peab neid eri kohtadest otsima ja tugeva tuulega kinni hoidma. See on väga tülikas.

Küsitluse "Mida on meestele kõige rohkem vaja?" analüüs

Nagu näha, on küsitlus edukalt lõppenud ning tõde on taas päevavalgele tiritud! Mida me siis teada saime? Kuidas hindame kogunenud statistilist materjali?

Turvakodusid 1 (4%)
Raha 9 (39%)
Hingeabi 6 (26%)
Mootorratast 4 (17%)
Vabadust 6 (26%)
Kohustusi 2 (8%)
Tunnustust 10 (43%)
Pestud sokke 6 (26%)

Vastustes eristub selgelt kolm vajadusgruppi: 1) tunnustus ja raha; 2) hingeabi, pestud sokid, mootorratas ja vabadus; 3) turvakodud ja kohustused.

Väga huvitav. Nagu näeme, on meeste jaoks ülivõimsalt tähtsaim väärtus tunnustus -mis on otseses ja tihedas seoses raha olemasoluga. Võib isegi öelda, et need väärtused on võrdelised. Tundub, et meeste eneseväärikus toetub suurel määral rahale. Seega võib teha loogilise järelduse, et kui soovite (jõulude ajal) mõnda tubli meest tunnustada -kinkige talle raha! Raha on mehele parim kink! Raha tähendab mehele palju enamat, kui ilusat paberit või kõlisevaid münte -see tähendab TUNNUSTUST. Lugupidamist. Austust. Respekti. Sõprust. Armastust...

Tähtsuselt järgmise grupi moodustavad samuti omavahel tihedalt seotud väärtused: hingeabi, mootorratas, vabadus ja pestud sokid. Nagu enamik vastajaid on kindlasti kuulnud, on "enda eest hoolitsemine" (=puhtad sokid) mehe puhul äärmiselt oluline. Selline ühiskondlik surve sunnib mehi alateadlikult otsima abi juhuks, kui ühiskonna ootused liig suureks kipuvad kasvama -ning see viibki meid järgmisete vajaduste -hingeabi, vabaduse ja mootorratta -juurde. Nagu ehk isegi märkate, on kõik kolm atribuuti vajalikud põgenemisel.

Viimase -ebaolulisimate vajaduste grupis lõimuvad omavahel harmooniliselt turvakodud ja kohustused. Siin näeme taas selget ja karmi seost. Kui pole kohustusi -pole vaja ka turvakodusid. Ning vastupidi -kui turvakodusid ei peeta oluliseks -ei saa meestele esitada ka liig kõrgeid nõudmisi...

Sest ega mehed pole masinad. Nad vajavad tunnustust ja raha, mitte kohustusi ja turvakodusid :)

sunnuntai, joulukuuta 19, 2010

Päkapiku kingiidee


Selline kena vampiir-lelu. Arendab kindlasti lapse vaatlusoskust (vampiir ilmub kirstus alles peale mõningast vees ligunemist).

Jõuluklassifikaator 2010



Selveri mutantsai nr 3

Näib, et Selver on haaramas endale uut mutant-saiade turunišši, sest kuidas muidu sellist järjekindlat õudust seletada? See sai ilmus esimest korda poodi eelmise nädala reedel -ja pühapäeval oli ta ikka veel samas kohas lapsi hirmutamas.

Mis eelnes E6-e jäätisele

E6 igavleb diivanil ja mõtleb mida teha: "Isa...mul on igav!"
Isa: "No järsku siis teed midagi?"
E6 (äkilise idee ajel): "Ma tahan jäätist! Ma tahan seda vanilje-šokolaadi jäätist!"
Isa (kiuslikult): "Kuule, E6 -tahad sa sellest rääkida? Miks sa üldse jäätist soovid? Mis selle soovi ajend on?"
E6 (entusiastlikult): "Ma tahan seda süüa!"
Isa: "Jaa -aga räägi natukene selle söömise taustast...-mis on su eesmärgid ja mis sellele eelnes?"
E6: "Lumi! Sellele eelnes lumi!"
* * *
E6 oli just õuest tulnud, kus ta päris pikalt lund sonkis

torstaina, joulukuuta 16, 2010

Kaos ja kord

Hea näide lõpetamata ja lõpetatud vormidest -kaosest ja korrast. Tundub, et nähtused, mis lühikese ajahetke jooksul näivad juhuslikud ja kaootilised, omandavad pikemas ajas korrastatud ja selged piirjooned. Võtame näiteks sipelgapesa -kuigi lähivaatlusel on tegemist suvalise segadusega, moodustub sellest kaosest teatud hetkel selgelt piiritletav vorm. Sama toimub ka igasuguste muude kaootiliste keskkondadega -hoolimata termodünaamika teisest seadusest...

Romula kasutab moodsaid arhiveerimismeetodeid

Olen alati arvanud, et autoromula on umbes selline nagu planeet maa 2 miljardit aastat tagasi -toimub mingi kaootiline protsess: õlistes puhvaikades mehed kangutavad vanadelt Sierradelt mootoreid maha ning jätavad need peale jagaja kättesaamist sinnasamma vedelema; eemal on näha kuidas mitu meest kardaaniristi varjualuse poole lohistavad; ühes Mondeos püüab ülekaaluline tööline kruvikeeraja ja torutangide abil auto armatuurlauda kätte saada...

Tegelikult on kõik sootuks vastupidi: asjad on piinliku täpsusega süstematiseeritud ning hõlpsalt leitavad. Töömehed on igati arukad ning asjalikud. Kaosest pole märkigi...

Abivahend naiste kõne tõlkimiseks

Suurepärane asi! :)

keskiviikkona, joulukuuta 15, 2010

Saku tasapaks Kuld (hommikune õlleminut)


Saku on müüki paisanud õlle, milles on "kahe sajandi pruulimistraditsioon põimunud uusima tehnoloogiaga". Meistriteose ametlik nimetus on Saku Kuld ((5,2%; edaspidi SK)). Õlle kõige silmatorkavamaks omaduseks on ilus kuldne purk, mis juba kaugelt silma hakkab ning huvilisi ligi meelitab nagu kärbsepaber kärbseid.
Õllesõber, kes panustab SK-le, tunneb kassasabas hellalt oma õllepurki piieldes, et on omandanud midagi eriti väärtuslikku. Tegemist peab olema hea joogiga, kui juba purk ise nii küütlev on...
Kullasära ikka veel silme ees virvendamas, otsustab meie õlleentusiast kannatlikult oodata ning ebamaise õlle alles kodus lahti teha -mitte lähima auto või prügikasti varjus nagu tavaliselt.
Koju jõudes paneb ta palitu korralikult puu peale (mitte ei viska seda tagantkätt toolile), torkab jalga tutiga sussid, ning paneb õlle nagu väikese beebi sügavkülma jahtuma.
Seni, kui SK külmikus õiget temperatuuri otsib, valdab õllesõpra harras ootus. Ta imetleb õues askeldavaid leevikesi, silmitseb heldinult oma uut mobiiltelefoni ning silitab õrnalt diivanipatja.
Siis teeb ta SK lahti ning võtab esimese sõõmu. Seejärel teise. Ning kolmanda. Peale kolmandat sõõmu joob ta kiiresti ära pool purgist.
Ei midagi. Õllesõbra ajusopis ei liigu ainustki ideed. Täielik vaikus. Vaid purk küütleb hüpnotiseerivalt...

tiistaina, joulukuuta 14, 2010

Tüdruk haavlipüssiga

Seda, et teatud olukordades tasub kodust lahkudes lisaks huulepulgale kaasa võtta ka haavlipüss, teavad teoorias kõik naised. Hea püss annab naisele keerulises olukorras alati juurde veel ühe -hästi motiveeritud -argumendi. Ja nagu näha, pole ka visuaalne tulemus üldse paha.

Tegevuslaskmine on tegelikult pisut suteline mõiste...

Tüüpiline vaatepilt suvistel IPSC võistlustel. Spordimehed lebotavad toolikestes, imevad kõrrega limonaadi ja unistavad merest. Mõned teadlikumad majandavad päikesekreemiga...-ainult vahetevahel tuleb toolikene teise kohta tassida, et siis jälle rahulikult raamatut lugeda ja liivas varbaid liigutada. Päris mõnus ju?
Võistluste evakueerimisplaan. Nagu näete, on kõik asjaolud arvesse võetud ning plaan on kõigile refleksiivselt mõistetav.

Galili gaasikolb on täpselt nagu meevõtu pulk

Meesõpradel võib gaasikolvist palju tulu tõusta, sest sellega saab edukalt purgist ärasulanud mett võtta ja tassi panna. Pealegi on see selline ilus hõbedane asi.

Ettevaatust!

Tahtsin just hooviväravast sisse kihutada, kui märkasin silti. Neetud! Hoovis on kingsepp! Kingsepad juba nalja ei mõista....-mäletate ju, et ka Bullerbys oli üks väga kuri mees -ja juhtumisi kah just kingsepp. Tige kingsepp on iga kell ohtlikum, kui mingi koer.

sunnuntai, joulukuuta 12, 2010

Amoraalne Nääripuu

Ma ei saa sellest aru, miks ehitakse normaalne jõulukuusk ära nagu mingi "lõtvade elukommetega nääripuu"? Kas nii on tore või? See ongi ilu vä?
* * *
Ja üldse. Ka jõulud ise kipuvad amoraalseks kujunema. Inimesed on taas hakanud igasugust kahtlast saksalikku jõulu-kraami varuma: verivorste, kartuleid, sealiha, hapukapsast, moosi, mandariine jmt. Mõned agaramad valmistuvad isegi sülti keetma. Päris hirmuäratav -eriti, kui arvestada, et enamus sellest kokkuahnitsetud kamast on juudi traditsioonis täielik pühaduseteotus. Kes ei usu, võib piiblist üle kontrollida -me ei leia ainsatki kohta, kus Jeesus oleks koos jüngritega süüdimatult sealiha ja verivorsti vohminud.

Seega, kui on soov tähistada tõelisi jõule, tasub loobuda kombest praadida totraid Preisi Vorstikesi ning teha hoopis midagi IDAMAIST. Näiteks võib tellida jõululauale head India toitu. Teravaid carrykastmeid, krõbedat lambaliha ja tulist brokkolit kanaga. Võib ka sünagoogist korralikku koššertoitu tellida. Igatahes mitte seda sakslaste vaimusünnitist!

Pealegi on sakslased Eesti aladel tihtilugu käitunud nagu mingid lupardid. Ja nüüd sööme siis nende väljamõeldud hapukapsast? See on ju alandav! See oleks sama, kui kukkuda jõuluajal ennastunustavalt pelmeene ja boršisuppi sööma! Igaks asjaks olgu ikka oma aeg...

E6 näitas üles isiklikku initsiatiivi

perjantaina, joulukuuta 10, 2010

Miks kesknoored lund ei viska?

Vaat, kus lugu -sõjavägi ja Kaitseliit aetakse tänavale lund lükkama -aga kesknoori, reforminoori ja noori sotsiaaldemokraate ei paista kuskil.

Vihmavarju hoida ja parteiolengutel ennast täis juua ning segasevõitu poliitilisi avaldusi teha oskavad küll aga lund kühveldada nagu hästi ei viitsi? Kogu rahvas kühveldab, et vere maitse suus ja neid ei ole kuskil? Võiks vähemalt kasvõi korraks mõne promo-lumekoristuse teha? Kühveldagu kasvõi plakatitega. Mingi abi sellest ikka oleks.

Mina igatahes ootan panust. Olgu olla!

Inimesed ei õpi lumest midagi

Kas olete märganud, et kõik on tohutult ametis lumekoristamisega? Teedel vuravad rasked sahad ja lükkavad lund. Veokid veavad seda ära ja sellest hoolimata on kõik hõivatud kinnijäänud autode väljakaevamisega. Ja kogu seda vaeva nähakse sellepärast, et inimesed on võtnud pähe, et nad peavad sõitma LÄBI lube.

Vanasti, kui lumi maha sadas, ei hakkanud keegi rabelema vaid vahetas lihtsalt vankri ree vastu -ja sõideti ÜLE lume. Keegi ei jäänud kunagi kuhugile kinni.

Aga meie uuristame...

Kas pole imelik, et me püüame lund -mis peaks ideejärgi olema üks evolutsioonilisi vahendeid -nii vihaselt võita? Lumi püüab meid mõjutada ja sundida liikuma mööda vana-head evolutsioonilist rada -ent meie üritame arenemise asemel lumele ise ära teha. Tahame lumele kohta kätte näidata.

Me ei õpi midagi vaid haarame hoopis labida järele ja kukume tuimalt kühveldama. Suuski me ei kasuta, mootorsaani ei kasuta, hõljukit ei kasuta. Lihtsalt uuristame...-ja pärast peame pika monoloogi teaduse võidukäigust ja evolutsioonist. Alleaa.

Peamine, et sellised triivikud MUPO ja Ühisteenuste kätte ei satu



See pole vist mitte eriti töökindel (kui kaamerat vaadata) kuid ikkagi kena. Kindlasti oleks sellest palju kasu hooletutel lapsevanematel (saadad triiviku üles, et näha kus laps on). Samas on aga suur oht, et selline masin võib MUPO kätte sattuda -ja siis on elu läbi. MUPO käes saab igast asjast kohe mingi ebaõigluse tööriist. Päris jube tegelikult, et heasüdamlikud insenerid teevad valmis toreda asja -ja siis võtavad selle üle MUPO ja Ühisteenused ning muudavad elu täielikuks põrguks...

torstaina, joulukuuta 09, 2010

Sõnause poeetiline tulem

Minu andmete põhjal on luuletuse autor Kai Aaviksoo:

Jõulupeipar

Käes on jälle jõuluaeg.
Mina olen Proff.
Juba teate, korraldan
peo suursuguse oh-oh!

Mul trumbiks tundetaip
ja kollane ei ole enam laik.
Sest kaitsmas mind on kamul
(juba aastaid üks ja sama,
moe pärast neid ka vahetan,
neid kodus mul on kamaluga),
ainult pruuni triipu talun.

Platee oskus kindlalt tuleb kasuks:
on kavas sõnaus ja laual pikaron.
Ei palu midagi ma tasuks,
kuid rahu − minu käes on mikrofon!

Ühe sõnaga peo taristu on paigas,
eos välistatud nöha, läbikukk ja krakk!
auhinnaks jõululoosis pole tainas,
sest jõulupeipariks ma ise hakk.

* * *
•• sõnaus – sõnavõistlus

•• taristu – infrastruktuur

•• tundetaip – emotsionaalne intelligentsus

•• kamul – kondoom

•• koval – kohalik omavalitsus

•• krakk – tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine

•• pikaron – spagett

•• nöha – nohu ja köha

•• peipar – peibutuspart polii­tikas

•• AE-koostöö - avaliku ja erasektori koostöö

•• avaõiguslik – avalik-õiguslik

•• juhind – Euroopa Liidu direktiiv

•• toimeabi – humanitaarabi

•• vabasektor – kolmas sektor

•• kärgpere – pere, kus on sinu-minu-meie lapsed

•• ilmasupikeetja – poliitikategija

•• kavak – kavade ja meetmete kogumik

•• platee – planeerimine tegevuste elluviimiseks

•• isetöötaja – füüsilisest isikust ettevõtja

Mida tähendab lause "See on nende probleem"?

Tekkis olukord, kus jutt läks slõuganile "Mida vanem mutt, seda roosam kott" -ning sellele nähtusele laiemalt. Avaldasin arvamust, et "See on ikka imelik küll, kui keegi üle-keskea naisterahvas riietub nagu mingi teismeline" (ma ei pea silmas seda, et üle-keskeas tuleks koheselt poisipea lõigata ja keemilised lokid teha vmt). Siis hargnes jutt sellele, kas ebaadekvaatselt riietuvat inimest tuleks nö korrale kutsuda või mitte. Mulle tundus, et midagi võiks ikka öelda, sest muidu on kõik vait ja lasevad inimesel napakas välja näha.

"Aga miks peab midagi ütlema?" küsis mu vestluskaaslane (üle-keskea naisterahvas). "See on nende probleem, mitte tema".

Misasja?

Kuidas see siis nende probleem on, kui TEMA riietub tobedalt -ja sellest saavad KÕIK mingigi stiilitunnetusega inimesed aru? Kui inimene käitub häirivalt, on see ju eelkõige käituja probleem, mitte pealtvaatajate? Tema peab olukorra lahendama või lõpetama, mitte mina ei pea oma käitumist muutma. Kui keegi puhub öösel hoovis pasunat, ei tule kellegil pähe mõte, et "see on minu probleem". Mida selline lause "see on nende probleem" üldse tähendab? Kas sellega püütakse ennast olukorrast distantseerida? Leida sobiv põhjendus, et mitte sekkuda? Kas sellega püütakse olla "hea ja mõistev" -kuigi hingepõhjas on väljapääsu otsiv pahameel või üleolek? Kas see pole lihtsalt banaalne silmakirjalikkus? Eriti just juhul, kui jutt on kellestki kolmandast?

Sellist imelikku loogikat järgides on võimalik teha-mida-iganes ja distantseerida end kriitikast lihtsa võlulausega "see on nende probleem"...

Loomulikult on olemas olukordi, kus mõnel inimesel tekib reaalsusest irduv "probleem". Ent kui on olemas nähtav ja tegelik põhjus, ei saa probleemi pidada vaid mingiks "nende probleemiks". Inimesed peaksid ju endale aru andma, et nad ei ela metsas vaid mõjutavad oma käitumisega ümbritsevat sootsiumit? Selline olukord, kus kodanik käitub tobedalt ja arvab samas, et "see on nende probleem", on kohatu. See on hoolimatu kaaskodanike suhtes. Väga isekas mõtteviis.

Teiseks -kui kasutada riietumisnäidet -ei pruugi labaselt riietuv inimene ise oma maitsetusest üldse teadlik olla? Või sellest, et ta "ilus olemisega" hullult üle pakub? Seega peaks keegi kõrvalseisija seda talle ütlema. Tundma, et "Tal on probleem. Ma proovin teda aidata".

keskiviikkona, joulukuuta 08, 2010

Suurepärane optilise efektiga Trepp

Uhasin just mööda meie Paljukannatanud Estonia Teatrist, kui sain aru, et midagi pole nii nagu tavaliselt. Piidlesin ümbrust, sest kunagi ei või teada, mis sind üllatada võib. Võibolla üllatab sind see pillikotiga mees nurga peal? Aga võibolla hoopis see tädi, kes talvises lopas ukerdab?

Seekord tegi seda Trepp, mis oli väga stiilselt lumega viimistletud. Nagu hea pliiatsijoonis.

Selveris on müügil Hirmsad Saiad

Nägin Selveris kahte täitsa verdtarretamapanevat saia. Ma oletan, et näiteks sarimõrvarid teevad just selliseid pagaritooteid. Täitsa jube! Tundlikuma närvikavaga lapsed näevad neid kindlasti unes...

tiistaina, joulukuuta 07, 2010

Loominguline hoiatussilt

Eesti kunstnikud ei pea loomade kujutamist vist tõsiseks kunstiks? Näiteks talumiljöö kujutamine on tänapäeval tõeline punk, sest korralik kunstnik tegeleb vaid kaemuslike teemadega. Aga mille poolest on "Neiu kitsega" vähemkaemuslik, kui "Kaks ringi"?

Eesti keharobot

Mõned Soome asjad







Ja mida veel teada sai:
1) Soome hümn kirjutati rootsikeelsena (ning oli tegelikult Põhjamaades üldiselt tuntud lugu kuni Soome Hümniks võeti)
2) See mida tänapäeval tuntakse jenkka nime all pole üldse Soome tants vaid Ameerika bunny hop. Soome päris jenkka meenutab eesti jooksupolkat

sunnuntai, joulukuuta 05, 2010

Täna on Soome iseseisvuspäev!

Võib üles otsida mõne soomlase ja talle õnne soovida. Neil pole just alati kerge olnud. Ei alguses, ega pärast.

Bower Balance -postmodernistlik usk

http://www.powerbalance.com/powerbalance
Asja huumor on selles, et neid "tervendavaid" kummist käevõrusid ja kaelapaelu müüakse ullikestele hinnaga 30 eurot. Nende omahind on 1 euro. Neid tehakse Hiina vabrikus, kus ainuüksi hologrammide pealekleepimisega tegeleb 100 naist. Omanikud teenivad hiigelkasumeid. Veider on see, et neid ostetakse massiliselt Lääne-Euroopas, kus inimesed on veendunud oma tarkuses ja selles, et nende valikud on väga teaduslikud ning kaugel pimedast usust.

perjantaina, joulukuuta 03, 2010

Tütar tuli isa vaatama

Vahel on hea haigla aknaid vaadata. Et näha hämaraid palateid, inimeste vaoshoitud liikumist ja kohtumisi, mis hetkeks hargnevad -et taas lõppeda. On olemas pidev oht, et oma igapäevastes kiirustamistes ei jõua ma tegelikult inimestesse süveneda. Ei märka, ega tee järeldusi. Ei ole valusaid torkeid südametunnistuses -on vaid ärategemistnõudvatetoimingute lõppematu jada...

Kas pole nii, et vaid haiglas olles on aega mõtelda ja toimunud sündmuseid uuesti läbi tunda?

torstaina, joulukuuta 02, 2010

Ideaalne koht oma poolehoiu avaldamiseks

Kui endal mõtteid ei ole võib lihtsalt nuppu klikkida ja tulemus on sama: http://ideeturg.arengufond.ee/ideas/all