Eesti teaduse lõpptulemus on publikatsioon?

Joonistasin skeemi. Loodusvaatlused näivad kinnitavat nutust tõsiasja, et Eesti teadlaste teadusuuringute lõppproduktiks on publikatsioonid teadusajakirjades, mitte aga reaalselt toimivad ja kasutatavad tehnilised lahendused. Miks nii?! tahavad ärritunud lugejad nüüd loomulikult teada.
Aga sellepärast, et Eesti Riik (Kaitsevägi, tööstus, tootmine jmt) ei esita oma väiksuse, vaesuse või viitsimatuse tõttu teadusele lahendamist vajavaid probleeme. St puudub teadustellimus.
Just seetõttu püüabki iga teadlane välja mõleda "mida peaks uurima?" ja üritab oma idee arendamiseks siit-ja sealt raha välja ajada (tegelikult on raha vaja lihtsalt selleks, et koju natukenegi süüa osta). Õnnestumise korral avaldab teadlane oma uuringutest asjaliku artili rahvusvahelises teadusajakirjas -ning enamasti sinna kogu teadus ka lõpeb. Vaid vähesed sundmõtete all kannatavad isendid püüavad oma uurimistulemuse abil lahendada mõnda reaalset probleemi -täpsemalt -nad peavad TÕESTAMA, et mingi probleem vajab uut tehnilist lahendust. Sest esialgu saadetakse nad oma uuringutega kohe pikalt.

Autobusiikoondise jube üleskutse

Bussides olev lähireklaam annab teada, et miski (või keegi?) tuleks tappa.
Mõni kesisema inglise keele oskusega kodanik võiks näha selles tekstis üleskutset tappa keegi töötaja... -võibolla koguni bussijuht? Või lihtsalt keegi, kes ei aktsepteeri edastatavat sõnumit.
Mis toimub, ah?

Saksa Ordu värvid

Karta on, et sellist esmaabikooslust nähes oleks meie esivanemad kohe metsa jooksnud või siis püüdnud kedagi elusalt ära praadida -kuigi tegemist on kõige tavalisema esmaabiga...

Sakslane sõidab traktoriga Nordkappi

Keegi tubli mees Oswald Maier on võtnud ette sõita traktoriga Saksamaalt Nordkappi. Eile, 28.05.2012.a seikles ta oma põllutöömasinaga Narva maanteel Tallinnas. D-terminali mees igatahes ei pööranud vaid kihutas otse ida suunas. Kas hull sakslane tahab tõesti Venemaa kaudu Norra jõuda?
Olgu mis on, kuid tegemist on kindlasti väärt mõttega. Samas on pisut demotiveeriv näha, et sellal, kui sakslased täiel rinnal enesearendamisega tegelevad, ei suuda ma ise kuidagi ära teha seda reisi "sääreväristajaga Vahemere äärde". Olukord on eriti raskeks läinud nüüd, kus ilma registreerimistunnistuseta sääreväristajaga Euroopas liigelda üldse ei tohi. Tundub, et seadus on meeste unistustega pidevas vastuolus...

Makaronist kõrvarõngas

Pilt on ebaterav aga idee on nähtav. Väga öko ja toit on alati kaasas.

Hea asi teenib ise

Vanalinnas oli üks kloun oma saapad keset tänavat mütsi kõrvale sättinud ja lebotas ise eemal ning vaatas kuidas asi edeneb. Põhimõtteliselt tõepoolest -milleks peaks rahateenimiseks ise trikke tegema, kui sul on olemas vinge asi? Ükskõik milline vinge asi. Ilmselt oleks paljud valmis maksma ainuüksi asja vaatamise eest. Näiteks maksad euro ja võid vabalt Vespa rollerit katsuda.

Maailma suurim bassein

...asub Tšiilis, Algarrobo linnakeses. Kes seal need plaatijad olid? Ja üleüldse -mis värk on?!

Ehtenäitus ETÜÜDID Linnateatri kaminasaalis

23.mail astusid Tallinna Linnateatri kaminasaalis esmakordselt rambivalgusesse
Eesti Kunstiakadeemia ehte-ja sepakunsti osakonna II kursuse üliõpilased näitusega `ETÜÜDID`.

Ehete loomisel on püütud lahti mõtestada klassikalise ehte mõistet, kus oma roll on etendada sõdivatel sitasitikatel, kihistuval ja kooruval metallil, sõnumiga raual, kapriissel emailil, betoonil, vääriskividel ja tõukuvatel-tõmbuvatel magnetitel.

Näitusel osalevad: Joanna Innos, Merilin Tõnisoja, Anneli Oppar, Indrek Mesi, Andreas Lichfeld,
Siim Kuusemäe, Mari-Liis Algma, Kairi Kubja, Ljudmila Funika.

Näitus on avatud 23.maist- 8.juunini 2012
Tallinna Linnateater, Lai tn 23 (kaminasaal)
E-P  12-18
* * *
See on tõsiselt eeskujulik ja hea näitus. Tudengid on väga tublid olnud -ja loomulikult ka nende juhendaja Eve-Margus Villems. Respekt.

Reaalsus klapib

Diivan Härjapea peatuses

Tegemist on vist Kalamaja Päevade järelkajaga. Igatahes tore algatus.

Mida peaks eurooplane Eestis teadma

Euroopa pintsaklipslased on maksumakasjate rahaga üllitanud taas ühe väga kasuliku infomaterjali. Eriti tähelepanuväärseks teeb selle asjaolu, et kui muude Euroopa riikide kohta saame teada ühte või teist (kus süüakse vorsti, kus on tuntud oliiviõli jmt olulist; näiteks, et oliiviõli annab Kreeka toidule omalaadse maitse...), siis Eesti kohal on teave, et Euroopa ühine hädaabinumber on 112. Eesti rahvuslipu juurde on lisatud õpetlik soovitus, et kahtluse korral, kas tegemist on hädaolukorraga, helista siiski 112.
* * *
Mina saan sellest asjast nii aru, et jõudes Eestisse -ja nähes kõike toimuvat -võib tubli eurooplane sattuda segadusse, kas tegemist on hädaolukorraga -või mitte. Siinkohal ongi talle abiks nimetet väike teatmik, mis soovitab helistada koheselt hädaabinumbrile 112. Tegemist ON hädaolukorraga...

Materjalistil pole põhjust loomapiinamist hukka mõista

Inimesed ei ole oma uskumustes järjekindlad. Võtame näiteks hetkel meedias oleva juhtumi naisest, keda kahtlustatakse loomapiinamises. Lugeja loomulik reaktsioon on sellistel puhkudel pahameelt tunda, sest on enesestmõistetav, et "endast nõrgemaid ei tohi kiusata".

Ent, aga! Kuidas saab kedagi hukka mõista tubli materjalist-evolutsionist-ateist, kelle jaoks on tõe kriteerium vaid üksikindiviidi arvamus ning ühiskondlik kokkulepe? Tal puudub ju nö kõrgem moraalne ilmutus ning kõik sõltub kuidas kokku leppida.

Kokkulepe omakorda sõltub sellest, kes on tugevam, mis on kasulikum ning alati igihaljast sunni-faktorist. Mingeid muid "maailmast väljaspool olevaid" printsiipe pole ju olemas. Eksole.

Ja me jõuamegi päris huvitava tõdemuseni, et materjalist ei saa oma kaasinimesi loomapiinamises kuidagi hukka mõista, sest kõik sõltub läbirääkimistest ja enamuse otsusest -mis kehtestatakse küll seadusena, ent millel puudub universaalne moraalne tagamaa. Sellepärast ongi imelik, kui varmalt materjalistid-ateistid igasugustel teemadel oma pahameelt väljendavad, unustades ise, et neil puudub pahameeleks moraalne kontseptsioon.

Kes müüb Merle Tamme?!

Midagi sellist oligi arvata, et inimkaubitsejad peidavad oma sünged teod mõne legaalse kattevarjuga. Küllap asjatundjad juba teavad, millised jubedad diilid selle "kinnisvaraäri" varjus toimuvad...

Okeiko Planeet (ülilahedad kleepsud jm)

Kalamaja Päevadel oli üks tütarlaps müümas endatehtud kleepekaid ja siiditrükis...ee...särke (?) -mis olid pisut nagu kleidi moodi. Oli veel vineerist saetud ja reipalt äravärvitud suuri kaunistusi. Tüdruku asju saab vaadata ja kontakteeruda aadressil okeiko.planet.ee. Mulle tundub, et tegemist on päris tähelepanuväärse ettevõtmisega ning loodetavasti läheb Tüdrukul hästi. Ilmselt tasuks selle firma aktsiaid osta.

Mõned tähelepanekud

1) Meedias kõlav Euroopa pangaisakeste jutt, et "peame arvestama võimalusega, et Kreeka lahkub eurotsoonist" on silmakirjalik desinformatsioon. Pangad on Euro kukkumiseks ja Kreeka lahkumiseks juba vähemalt viimased 3a ettevalmistusi teinud. Kõik protsessid on nö läbi mängitud ja nende rakendamine on üksnes vormistamise küsimus. Välja on öeldud mõte, et Euro väärtus võib langeda kuni 1/3. Olgem siis valmis. Mõned saavad igatahes veel rikkamaks hoolimata ülejäänute vaesumisest. Tundub, et heas korras kasutatud relvad ja optikad võivad olla hea investeering...(pangaonud sellest muidugi ei räägi).
2) Miks peaks üldsusele korda minema Eesti erakondade populaarsusedetabelid või parteide omavahelised suhted? Miks meedia sellest nii palju jahub? Mina saan oma hääle anda iga 4a tagant ja pole mingit tähtsust mida nad vahepeal omavahel sahkerdavad. Jälgida tuleb vaid seda, kuidas nad olulisi seaduseid hääletavad. Meedia võiks edastada rohkem uudiseid sellest kuidas on läinud lindude kevadränne ja et jäätis on sama sõltuvusttekitav, kui kokaiin.
3) Kohati on tunne, et elu on elatud ning ees ootab vaid vaikne vananemine ning ilmselt ebaõnnestumisele määratud väljavaade vähegi mõistlikul moel surra.

Ingliskeelsete lühendite seletused

Sa ei tea mida tähendab LOLWUT või RAGO? Vaata järgi!

Miks elavad metskitsed linnas

Täna tegin olulise avastuse, kui sain teada põhjuse, miks kondavad mitmed metskitsed pidevalt Metsakalmistu ja Kloostrimetsa piirkonnas. Asi on väga lihtne. Metskitsed söövad haudadele toodud värskeid lilli ja taimi. Just seetõttu on kalmistu nende lemmikpiirkond.
* * *
Minu meelest on see päris tore. Loomad on vahvad ja käituvad arukalt.

Buell (=Harley-Davidson) mootorrattad Eestis

Esimest korda kuulsin Buell mootorratastest eile 16.05.2012.a teel Põltsamaalt Tallinna poole. Asjaolude kokkulangemise tõttu nägin esimest Buelli mootorratast juba u 20 minuti pärast peale sellest esmakordselt kuulmist. Põhiline mida tuleb öelda, on see, et Buell oli Harley-Davidsonist välja kasvanud bike-tüüpi sporttsikleid tootev bränd -kelle HD tänaseks päevaks on pankrotti lasknud.
Oluline tehniline näitaja on fakt, et bensiinipaak asub mootorratta raami sees (st kütus loksub ratta raamis ja mitte eraldi bensiinipaagis). Raam on valmistatud magneesiumi-alumiiniumi sulamist, mis tagab raami kerguse ja muudab raami keevitamise äärmiselt pretensioonikaks ettevõtmiseks. Sõiduki raskuskese on viidud maksimaalselt keskele, sh ka summuti, mis on paigutatud otse raami alla. Mootorratas koosneb kahest suurest moodulist -mootorist koos esikahvliga ning mootori külge kinnitatud tagakahvlist koos amordiga. Keti asemel kasutatakse hammasrihma. Mootor on puhas HD ning ratas teeb sõites jaapanipärase kiunumise asemel madalat ja usaldusväärset HD-häält.

Tulekul fotonäitus (Barcelona-Mercat) + batuut (Kungla 28)

Näituse kaastekst on siin: Selle näituse lugu on Barcelona turgudel. otsapidi on need hakanud mu elu mõjutama. nagu turud üldse. sest turud, teadagi, on kohad, kus on ülevaade elust (ja ka toidust, muidugi). kui ma tahan mingist kohast aimu saada, siis üks oluline teetähis on turg.

teine lugu on sõpradest, kes ütlevad, et tahaks pilte suuremalt näha, kui arvutiekraan võimaldab. nad on läbi aegade leidnud mu piltides midagi kiitmistväärt ja see on ju ometi oluline põhjus, miks üldse pildistada.

Kalamaja Päevadele ajastatud kirev sündmustik ja Pilleriini fotonäitus rullub lahti aadressil Kungla 28, Kalamaja. Kuuldavasti hakatakse veini müüma juba hommikul kella 11.00st. Sama kellaaeg on ka Kungla 28 hoovi ametlikuks avamisajaks. Kohale tuuakse batuut. Siinkohal mõistavad juba ka kõige uimasemad, et tegemist on äärmiselt põneva sünergiaga. Tasub mäletada, et kohe sealsamas lähedal on ka Lennusadam...

Helendav korvpall

Sõber kutsus korvpalli mängima ja saatis ka vastava pildi. Selgus, et vennikesed on omale helendava palli hankinud. Pole paha.

Lõpuks ometi üks normaalne Jõuluvana!

Mitte mingi ilge CocaCola-Vana...
Korralikud Lapi-saapad, asised püksid, Setu särk ja villane vest. Ideaalne!

Kas emadepäev on tähtsam, kui head suhted?

Kohtusin Prisma parklas Sõbra ja tema 8a pojaga. Mõlemil olid käes lilled. Minu entusiastlik märkus lillede aadressil tõi sõbra näole virila naeratuse: "Jah, lilled...-naine tegi hommikul stseeni, et lilli pole. Ärkas üles ja nõudis kohe, et kus on lilled...". Ka Poiss oli kuidagi nukra olemisega ning vaatas mõtlikult enda käes olevaid tulpe.

Nägin sõbra löödud olekust, et see "stseen" oli pisut enamat, kui lihtsalt sõbralik nöök. Arvatavasti oli see süüdistav õiendamine ja manipuleerimine hoolimise-teemadel. Küllap sellest, et puuduvad lilled on märk sõbra ükskõiksusest jne. Ilmselgelt rikkus naine koduse meeleolu terveks päevaks -rääkimata juba sellest, et järgmine kord ostab Sõber lilled enam mitte hoolimisest -vaid hirmust ees terendava peapesu ees. Lisaks tekib mehes kahtlus, et naine hoolib TEMAST vähem, kui kalendris märgitud kuupäevast. Mehe elukogemus ja loogika ütlevad, et  "sõbrad üksteisele nii ei tee. Sõprus on tähtsam, kui ununenud kuupäevad või purunenud asjad".

Mul oli kahju neid näha. Mingit rõõmu nendes lilledes ei olnud. Lihtsalt raha eest ostetud asjad...
* * *
Miks ei oleks võinud jätta isale lillede ostmiseks pisut rohkem aega? Kuhu Isa need lilled peitma oleks pidanud, et nendega kohe päikese tõustes esineda? Trepikotta? Õue põõsa alla?
Mt 23: 17 öeldakse -te rumalad ja sõgedad! Kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb? 

Ehk siis tõlgitult -kumb on olulisem, kas sõprus või lilled, -mis peaks ju olema sõpruse kinnitus?

Mida tähendab lause: "Ma ei kahetse midagi!"?

Juhtusin lugema kuskilt teksti, kus Arvo Kukumägi teatab oma alkoholitarbimise kohta, et "Ma ei kahetse midagi!".

Seda, et nad ei kahetse midagi, on öelnud veel mitmed teisedki -suhteliselt tuntud -persoonid. Näib lausa, et kusagil 40-50 eluaastate künnisel kohe lausa peab üldsusele teatama, et "Ma ei kahetse midagi!".

Mulle on selline kuulutus alati veidi kahtlane tundunud. Kuidagi liiga loosunglik ja lapsik.

Kuidas on võimalik, et 50a inimene ei kahetse midagi? Kas ta ei saa oma tegude ja sõnade tagajärgedest üldse aru? Kas ta ei tea mida tähendab kaasinimestele põhjustatud valu? Või ei mõista ta, mida tähendab kaotatud aeg? On ta enda suhtes täiesti pime, et ei suuda anda enda suhtumise ja elu kohta laitvat hinnangut? Või on's ta sedavõrd isekas, et ei tahagi enda tahtmistest kaugemale näha? Kas selline inimene on lihtsalt loll? Lapsik?

Või on siin tegemist mingi psüühilise enesekaitsemehhanismiga, mille puhul püütakse unustada tehtud halba ning mõelda "positiivselt"? On see samasugune enesesisendus, kui peeglisse vaadates püütakse leida midagi mis aitaks nähtuga leppida? Või tundub neile, et selline kuulutus veenab teisi nende süütuses ja heades kavatsustes? " On veel üks variant. Nimetagem seda Moskva fenomeniks. Me kõik teame, et Moskva on keskmise eestlase jaoks elamiseks parajalt nõme linn -nii oma elukorralduse, suuruse, kui ka miljöö poolest. Kuid sattudes Moskvasse elama, pead sa leidma midagi, mis sulle nö meeldib. Sest vastasel juhul oled sa lihtsalt õnnetu. Seega ei jäägi muud üle, kui teatada, et "Mulle meeldivad Moskva pargid!" Või "Moskvalased on nii toredad ja külalislahked!". Kuigi valdav osa Sinu ajast kulub metroos higistamisele, pättidest möödalaveerimisele ning sadade mõttetute väljakute ületamisele.

Muide, kas mitte Breivik ei teatanud äsja kohtus oma ohvritele ja nende lähedastele, et "Ma ei kahetse midagi!"? Aga jah...-mina olen ju palju parem, kui Breivik. Mina pole midagi halba teinud...-ja isegi kui tegin, siis kavatsused olid head...

Kohal on ka Jõuluvana...

Tulemas on ülikõva üritus. Juhin tähelepanu, et ei puudu ka Laitilan Kukko. No kuidas muidu...

Seega polegi muud, kui torgake jalga botikud, susake kirves hõlma alla, tehke nägu tahmaseks, pange taskusse Karjala Pirukas ja -seadke saammud Toompeale. Väikene jooming ja sellele järgnev kaklus on peaaegu garanteeritud. Meie hõimuvendades leidub veel ürgset Ugri-powerit...
PS! Ärge laske end petta nende mesijutust ja viisakatest kommetest. See on ainult fassaad. Sisemise inimese poolest jäävad nad ikka iseendaks ;)

Kõik on lihtne

Välikemmergu toorikud Norrasse

Kuigi tegemist on algupäraselt küttepuude taaraga, tundub, et väikese vaevaga saaks taarast teha täiesti adekvaatsed kuivkäimlad -mida võiks Norrasse eksportida. Katusele sobiks hästi kaks päikesepaneeli...

Imekaunis Eesti disainvalgusti

Puhas klassika. Lihtne, funktsionaalne, innovatiivne, korduvkasutus, traditsiooniline, säästlik...

Liikuvad märgid

Põhiline on mitte rabelema hakata vaid lasta hetkel, kui märk asub "surnud punktis", st ajal, kui liikumine on hetkeks äärmises asendis peatunud...

Et keegi ei jääks üksi...

Kammerkoor AKTIVA on jõudnud puberteediikka! (toimub kontsert!)

Saabus ärev teade:

Kallid muusikasõbrad! Kammerkoor Aktiva sai sel aastal 12 aastaseks ning on jõudnud tublisse teismeliseikka, kus veri vemmeldab ning hormoonid möllavad! Selle hooaja kevadkontserdil me svingime! Kaastegev on Horre Zeigeri BigBandi kvartett. Ootame Teid väga meie kontserdile!

Kammerkoor AKTIVA KONTSERT

19. mai 2012. a. kell 17:00 at Õpetajate Maja.

* * *

Kas see tähendab, et neil on häälemurre ning vinnid?!

Mingi uus seen?

Ehk oskavad kohalikud mükoloogid öelda, mis sorti seenega võiks tegemist olla? Terve kraaviperv oli neid punaseid kausikesi täis...

Vihje Munitsipaalpolitseile (planeeritav kuritöö)

Narva mntl, Mäki poe lähedal on 3 kollast liiklustõkist. Need tõkised ei anna mulle kuidagi rahu, sest -ma ei saa sinna midagi parata -nad meenutavad väga pannile löödud praemunasid. On suur kiusatus nende mummukeste varjatud tähendus värvi või kriidi abil päevavalgele tuua. Ja ma ei tea, kas ma suudan end tagasi hoida...

Koer

Mida võib Eesti muinasjuttudest veel õppida

1) Ema saadab poja külla sõela järgi. Poeg on juhmivõitu ja saab iga kord kas peksa või koertelt pureda. Sellest hoolimata saadab ema ta uuesti ja nii 9 korda. Lõpuks läheb ise ja toob sõela ära =lapsi ei poputatud. Ülesanded tuli täita.
2) Eestlased unistasid "maagilisest esemest" mis lahendaks hoobilt kõik nende mured (võlusõrmus, võlukivi, kott kulda, Veteema and, Metsavana karbike, võlukirves jmt) =ka tänapäeval unistame me Eesti NOKIAst...
3) Ema soovitab pojal saksa nähes müts näppu võtta ja saksalt raha manguda =kas see pole sama, kui tänapäeva suhtumine eurooplastesse, keda me justkui suurteks eeskujudeks peame ning kelle raha me ihaldame? Kas "europrojektide kirjutamine" pole võrdne poisi rahaküsimisega?
4) "Kott kulda" oli vanade eestlaste ülim õnn = mulle tundub, et see pragmaatiline arusaam pole suuremat muutunud.
5) Eestlane otsib oma õnne metsast (häda, mure või teadmatuse korral jõudis eestlane alati metsa ning leidis sealt mingil moel oma probleemile ka lahenduse (kohtumine Metsavanaga, nõiutud kuningatütrega või mõne loomaga) = hädas olles läheb aus eestlane üksinda uitama "sinna kuhu tee viib". Eestlane laseb asjadel kulgeda ega hakka olukordi jõumeetodil lahendama nagu näiteks tegelased Nibelungide Laulus.

www.mysli.ee pakub soomlastele inimliha

See on jube! Vaesed eesti mehed... :(

Eesti vajaks Tootmisdisaini kapitali

Sain hiljuti järjekordse ilmutuse osaliseks, kui külastasin sellist ettevõtet nagu Viro Tools. Ettevõttes toodetakse survevalu meetodil kõikmõeldavaid igapäevases elus kasutatavaid plastikvidinaid.
Mulle näidati tavalise plastikust riidepuu valmistamiseks vajalikku valuvormi, mis oli ristkülik mõõtudega 70x50 cm ning valmistatud 2 cm paksustest terastahvlitest, kus asus hulk ventiile, õnarusi ning uurdeid. Vorm peab vastu pidama rõhule üle 1000 atm. Tavalise mõttetu McDonaldsi jäätiselusika valuvorm maksab suurusjärgus 25 000 Eurot. See on täiesti pöörane!
Selleks, et Eesti disainer saaks toota mõnda väljaarendatud plastikust pisividinat, tuleb tal tellida valuvorm mille miinimumhind algab 5000 Eurost (+ CAD programmis 3D mudel jmt).
Nagu selgus vestluses Eesti Disainikeskuse esindajaga, on tootmise pöörane kallidus ka üheks põhjuseks, miks tähendab mõiste "Eesti Disain" tegelikult käsitööna toodetud asju. Eesti disainerid ei suuda omavahenditega tööstuslikku tootmist käivitada. Mistõttu on nad sunnitud oma ideed teostama kadakast ja dolomiidist, ning halva mängu juures head nägu tegema ja jahuma midagi taaskasutusest ja ökoloogiast. Kuigi tegelikult pole teisiti lihtsalt võimalik.
Mis viib nentimiseni, et kui Eesti Riik tõepoolest väärtustab eksporti, omamaist tööstustoodangut ja disaini, oleks vaja heade ideede käivitamiseks algfaasis sarnast mehhanismi nagu on Kultuurkapital.
Keegi tuleks täiendavalt maksustada. Kui kulturnikuid aitavad rahahädast välja alkohoolikud ja mängusõltlased, võiks tööstusdisaini rahastada sporditarvete müügile lisatava maksu abil (kuna sportlased kasutavad igasuguseid keemilisi tehnikavidinaid).
Seni, kui seda süsteemi ei juurutata, jääbki Eesti Disain kuskil tabureti peal soojapuhuriga tehtud lambivarjuks.
* * *
Vaatan nüüdsest McDonaldsi ühekordseid nõusid suure aukartusega.

Kas klubibeibedest saavad peale lapse sündi konservatiivsed kontrollifriigid?

Hehh. Juhtusin nägema olukorda, kus tüüpilise klubibeibe välimusega noor ema tuli u 5a lapsega bussi. Laps näris kommi ja üritas tekitada mingit värki.

Ema (tigedalt ja kärsitult) : Mida sa rabeled siin?! Istu paigal! Mis sulle jälle ei meeldi?! Kas võtan kommi ära või?! Tahad kommist ilma jääda, jah?!

Laps oli tegelikult päris korralik ja eriliselt silma ei paistnud. Vist oli emal lihtsalt halb tuju või oli põnn eelnevalt jamanud. Iseenesest saan ma aru, et lapsed ajavad vanemad oma ebaratsionaalsusega närvi. Aga kuulge -kui sa näed välja nagu efektne klubibeib -siis lihtsalt ei sobi käituda NII konservatiivselt, et hakkad oma lapse kallal naaksuma nagu turumutt. Sest see ei lähe kuidagi kokku ilusa solaariumipäevituse, sädelevate küünte, jõulise meigi ning šefide kullatud naastudega käekotiga. Rääkimata juba üldisest klubibeibe kontseptsioonist, mis näeb ette "olla kompleksivaba" ja "kõigele uuele avatud". Klubibeib peaks jääma ikka iseendaks...

Bussiinfo oli maapinnal

Hea värk -peatuses oli post busside sõiduplaanidega pikali lükatud ja inimesed, kes soovisid bussi saabumisaega vaadata, pidid päris korralikult koogutama ja mööda põrandat roomama. Omamoodi täitsa huvitav lahendus. Tervislik!

Lõpuks ometi saab eurooplastele kätte maksta!

Priskete jubedate rasvakõrnestega Saaremaa Lihaleib on täiuslik kättemaksurelv! Selles mehises leivatootes on varjul hoopis laiemad võimalused, kui lihtsalt korralik kõhutäis.  Esiteks -me kõik teame, et eurooplased on kohutavalt kahepalgelised ja amoraalsed sellid, kes on ajaloo jooksul korduvalt demonstreerinue oma julmust, labasust, silmakirjalikkust ja reetlikkust (meenutame kasvõi väikese kurja kääbuse Sarkozy viimase aja tegemisi). Ja kuna nad juba nii juhmid on, armastavad nad veel tänagi ülbitseda ja laiata. Selline asi nõuab loomulikult kättemaksu ja mis võiks olla parem, kui kinkida mõnele külla tulnud prantsuse siidinäpule -pealtnäha -tore vahva leivapäts! Õnnetu konnasööja ei saa pärast esimese viilu lõikamist mitu ööd rahulikult magada...

Seksistlikud nõudmised meestele

Hiljuti juhtusin sotsiaalmeedias lugema ühe tütarlapse umbes sellist lauset: "ennem kingin oma südame paneelile, kui lollile mehele".
No ma ei tea...-kas mees PEAB tark olema? Miks peab? Mis see tarkus üldse on millest nii palju räägitakse? Kas tarkus pole tänapäeval pisut ülehinnatud? Kõik koolitusguurud jahuvad pidevalt enesetäiendamisest, sisemisest motivatsioonist ja haridusest (nüüdseks on isegi haritusest moesõna saanud) ning inimesed jäävadki uskuma, et inimene PEAB olema tark -st omama mingit haridust ja SAAVUTAMA.

Aga kuulge, kuhu jääb siis heasüdamlikkus?

Minu meelest on hea mees heasüdamlik, mitte tingimata tark. Targad-üleõppinud mehed kipuvad endast palju arvama ja tahavad targutada ja õpetada -mis on äärmiselt tüütu. Lisaks vaevlevad Targad Mehed pidevas identiteedikriisis, sest neile tundub, et nende tarkust ei hinnata piisavalt ja neil puudub elus "vääriline positsioon". Heasüdamlik -kuigi mitte ehk väga tark mees -on aga loomuomaselt hea sõber ja tore kambajõmm. Ei targuta liigselt ja ei tegele tüütuseni oma sisemise mina otsingutega. Oskab praadida muna ja kinnitada kirvele vart.

Ja üldse. Lause, et "ennem kingin oma südame paneelile, kui lollile mehele" on sama, kui mees ütleks "ennem kingin oma südame paneelile, kui koledale naisele". See on ju räme šovinism ja feministid paneksid sellise lause eest ütlejale kohe tule otsa! Mõelgem sellele...

Jutt surmast, mis pole võimalik

Hiljutises Müürilehes on Antti Sinistyn kirjutanud pika fotograafia üle arutleva artikli. Hull asi on aga see, et juba oma teises lauses muudab ta kogu järgneva teksti mõttetuks, öeldes: "Olenemata sellest, kas torust lendab välja padrun või püüab see endasse valguslaineid...".
Kui Antti oleks kordki elus püssi käes hoidnud ja asja vastu pisutki huvi tundnud, teaks ta paugupealat, et "torust ei lenda KUNAGI padrun välja". Mittekunagi. Isegi torust ei lenda.

Seega on Antti arutelu rajatud eeldusele, et kõik järgnev fotograafiast kõnelev jutt on võimatu ja ebaloogiline. Kuid -kas me sellist artiklit tahtsimegi?

Kohustuslik lugemine neile, kes soovivad päriselt mõista

Värske Loomingu Raamatukogu raamat. Isa kirjeldab oma tundeid ja mõtteid kahe vaimupuudega poja kasvatamisel. Lood on lühikesed ja sädelevalt kirjutatud. Juhtumid on väliselt lustkad, ent kannavad endas sügavaimat inimlikku kurbust. Küsige R-Kioskist.

Palgist vibuni (ettevõtlusloeng!)

Vahendan:
Kolmapäeval 2012.a, 2.mail kell 17.00 r 221 /Estonia pst 7, II korrus/
Siim Talmar ja Madis Talmar loeng
`PALGIST VIBUNI`
Kas teadsite, et ühed maailma hinnatumad väärispuust käsitöös valmivad vibud tulevad väikesest Pärnu firmast Falco?
Kunstiakadeemiale tulevad külla Falco juht Siim ja turundusjuht Madis, kes jagavad kogemusi väärispuidu kui tootmismaterjali hingeelust ja kõrge lisandväärtusega Eesti toodete läbilöögivõimest maailmas. Üritus tuleb vabas vormis ja kaasa võetakse ohtralt näidiseid.
Võta sinagi oma põnevad projektid kaasa - võrdleme!Kõik on oodatud!