sunnuntai, helmikuuta 28, 2010
perjantaina, helmikuuta 26, 2010
torstaina, helmikuuta 25, 2010
President tehku Partsiga leping
Viimastel presidendiballidel on tooniandvaks ehtekunstnikuks olnud Kaie Parts. Mis on tubli saavutus. Tasapisi on Kaiest kujunenud ka vastava ürituse ehtestilistika peamine asjatundja ja maitsekohtunik. Saame teema kohta lugeda näiteks siit.
Põhimõtteliselt võiks President teha Kaiega sellise lepingu, et kõik presidendiballi ehted tuleb tellida Kaie käest. Selline süsteem väldiks mõttetuid stiiliprohmakaid ja harmoneeriks siiani kakofoonilist ehte-pilti.
Oleks hea kindel valik...
Põhimõtteliselt võiks President teha Kaiega sellise lepingu, et kõik presidendiballi ehted tuleb tellida Kaie käest. Selline süsteem väldiks mõttetuid stiiliprohmakaid ja harmoneeriks siiani kakofoonilist ehte-pilti.
Oleks hea kindel valik...
Alumiiniumitehas (telekool)
Tulekul veidi kartustäratav tantsuetendus
Täna toimub IIDA galeriis (Suur-Karja 2, Tallinn) veidi kartustäratav tantsuetendus nimega "Malemäng".
26. ja 27. veebruar kl 18.00
Koreograafia: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik
Esitaja Fine5 Tantsuteater.
Kostüümid Kristiina Viirpalu.
Eelregistreerimine: kristinadesign@mac.com
Sisu: Millisel moel mees ja ehe teineteisega sobituvad -kuidas need harmoneeruvad või vastanduvad ja milles see väljendub? Kas ehe kaunistab meest või mees ehet? Kas ehtimine on mehelik ja mis on mehelik ilu?
* * *
Ma pisut kardan selliseid üritusi. Eelkõige sellepärast, et inimesed on väikeses ruumis ja kui läheb piinlikuks, pole kuhugi põgeneda. Üldse on igasugustel etendustel tark jääda kuhugi ukse juurde kügelema, et saaks kohe uttu tõmmata, kui asi karmiks läheb.
Tantsijaid kardan ma veel eriti. Nad on tohutud aktivistid ja teevad vahel väga piinlikke asju. Kuigi võrreldes publikuga polegi tantsijad väga kummalised. See publik, kes pressib ennast kuhugi väikesesse ruumi, et vaadata kuidas keegi kunsti teeb, on omaette klass. Põhimõtteliselt on nad Kõigeganõustujad. Pole mingit vahet, mida etendusel esitatakse -publik lahkub alati hardas imetluses ja intellektuaalse äraseletatud näoga. Keegi ei esita endale küsimust, kas nähtu ehk tegelikult räme kräpp ei olnud?
Ükskord sattusin ma sellisesse kohta nagu Teatrum, kus läks olukord väga hulluks...
Seega tuleb olla ettevaatlik. Samas on tegu võimalusega kogeda tasuta ekstreemsust ja kui veab -ka HEAD etendust.
Ma tõesti loodan...
26. ja 27. veebruar kl 18.00
Koreograafia: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik
Esitaja Fine5 Tantsuteater.
Kostüümid Kristiina Viirpalu.
Eelregistreerimine: kristinadesign@mac.com
Sisu: Millisel moel mees ja ehe teineteisega sobituvad -kuidas need harmoneeruvad või vastanduvad ja milles see väljendub? Kas ehe kaunistab meest või mees ehet? Kas ehtimine on mehelik ja mis on mehelik ilu?
* * *
Ma pisut kardan selliseid üritusi. Eelkõige sellepärast, et inimesed on väikeses ruumis ja kui läheb piinlikuks, pole kuhugi põgeneda. Üldse on igasugustel etendustel tark jääda kuhugi ukse juurde kügelema, et saaks kohe uttu tõmmata, kui asi karmiks läheb.
Tantsijaid kardan ma veel eriti. Nad on tohutud aktivistid ja teevad vahel väga piinlikke asju. Kuigi võrreldes publikuga polegi tantsijad väga kummalised. See publik, kes pressib ennast kuhugi väikesesse ruumi, et vaadata kuidas keegi kunsti teeb, on omaette klass. Põhimõtteliselt on nad Kõigeganõustujad. Pole mingit vahet, mida etendusel esitatakse -publik lahkub alati hardas imetluses ja intellektuaalse äraseletatud näoga. Keegi ei esita endale küsimust, kas nähtu ehk tegelikult räme kräpp ei olnud?
Ükskord sattusin ma sellisesse kohta nagu Teatrum, kus läks olukord väga hulluks...
Seega tuleb olla ettevaatlik. Samas on tegu võimalusega kogeda tasuta ekstreemsust ja kui veab -ka HEAD etendust.
Ma tõesti loodan...
keskiviikkona, helmikuuta 24, 2010
Milline jõud painutab lusikat?
Eesti Riigist 24 veebruaril 2010
Täna, vabariigi aastapäeval, olen (alati) pisut murelik. Erinevalt näiteks soome iseseisvuspäevast.
Esiteks seetõttu, et Eesti Riigiga seostub midagi väga lõplikku. Eesti Riik sarnaneb lumehelbele, mis talvel su kindale langeb. Teadmine, et sinu ja kõigi su teekaaslaste saatus sõltub sellest, kas sa suudad vältida Lumehelbe sulamist, on hirmutav.
Vahel tundub, et meile kõigile on antud toimuvas liigagi suur roll.
Teiseks.
Olen pahameelega märganud, et Eesti Riik kipub unustama Inimest seaduse ja kirjatähe taga. Retooriliselt on kõik kaunis ja õige: me hoolime vaestest, muretseme tagakiusatute ja hädasolijate pärast, aitame töötuid ja tunneme kaasa neile, kes on võlgade tõttu kaotanud oma kodud. Asutuste ja ettevõtete kodulehtedel ilutsevad kaunikõlalised laused missioonist ja visioonist.
Ent inimene, kes kohtub oma hädas ametnikuga, märkab peagi, et ta on muutunud nähtamatuks inimeseks, ning tema elu ja surm ei kaalu üle kirjapandut. Loomulikult võib öelda, et kirjutatu järgimine tagabki võrdse ja õiglase kohtlemise. Kuid see pole alati nii.
Alati jääb ruum tõlgendusele ja...-kaastundele.
Juhul, kui hoolitakse inimes(t)est, -tema kannatusest, ebaõnnest ja saatusest. Või tema õnnest.
Kui mitte, loeb vaid see, mis on kirjas. Siis on oluline vaid iseenda mugavus ja julgeolek. Iseenda õnn...
* * *
Head Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva, sõbrad!
tiistaina, helmikuuta 23, 2010
Täiuslik vein (Ripasso 2007)
Soovitan väga. Saadaval www.bestwine.ee
See vein on nagu ideaalne mees: tugev, siiski õrn; sametine, ent ometi sügav; leebe kuid samas konkreetne :) jne
Väga hea vein.
Mehed, kes tegelikult Eestisse raha toovad
Täna sain väikese ilmutuse, kui nägin alumiiniumitehases mehi, kes alumiiniumivalu teevad ja saadud produktid välismaale ekspordivad. Tehas oli suur, külm ja tahmane. Mehed, kes seal tööl olid, olid ilma lipsudeta asjalikud ja muhedad mehed. Need mehed TEEVAD asju -mitte ei vahenda neid.
Nad loovad väärtuseid ja teenivad TÕELIST raha, mille eest makstakse ametnike palgad, noorte perede lapsetoetused ja erakondade valimispeod. Kuigi keegi ei küsi mida nad mõtlevad ja tunnevad, mida loodavad ja mida kardavad. Keegi ei taha teada nende arvamust, ega anta neile iialgi ühtegi medalit. Keegi isegi ei tea millised nad välja näevad...
Nad loovad väärtuseid ja teenivad TÕELIST raha, mille eest makstakse ametnike palgad, noorte perede lapsetoetused ja erakondade valimispeod. Kuigi keegi ei küsi mida nad mõtlevad ja tunnevad, mida loodavad ja mida kardavad. Keegi ei taha teada nende arvamust, ega anta neile iialgi ühtegi medalit. Keegi isegi ei tea millised nad välja näevad...
maanantaina, helmikuuta 22, 2010
Vastik jook (nagu kodune jäätee)
perjantaina, helmikuuta 19, 2010
EKA Viimane Pidu
Pidu veel kestab...
Mõned muljed:
- rahvast oli TOHUTULT (garderoob sai täis ja kogu alumine korrus kleepus õllest ja veinist)
- rahvast oli tõesti LIIGA palju
- pidu oli korraldatud väga lahedalt, erinevates auditooriumides kõlas eritüübiline muusika -isegi beibelikku diskot oli kosta...
- rahva meeleolu oli ergas ja positiivne
- aulas esines Röövel Ööbik
- kõik tütarlapsed näisid võtvat pidu väga tõsiselt ja enamus meesterahvaid paistsid olevat turvalised pehmod
- näha oli palju disainereid
- nägin Rainat koos sotsioloogist sõbrannaga (mõlemad nägid ülišefid välja)
- kohal oli veel igasuguseid kunsti -ja kultuuritegelasi (ilusaim neist oli ilmselt Anu Saagim)
- on karta, et peol tekib traumasid ja asi lõpeb paraja kaosega
- ma pole midagi sellist varem näinud...
Miks HOP galeriis pildistada ei tohi?
Kunstnikud on täitsa arusaamatud vennikesed. Keset majanduslangust ja Külma Talve on nad HOP galerii uksele kleepinud suure pildistamist keelava märgi. Akna kõrval istub vanatädi, kes teatab küsimise peale väga võidukalt, et pildistamine on keelatud. Näib koguni, et tegemist on vanatädi väikese kättemaksu ja võimunäitamisega.
Hetkel on HOPis paari rootsi tüdruku ehtenäitus -ja vähemalt üks neist on teinud täitsa lahedaid asju (näit pikk soomusjas kaelakee, mis lõpeb pisut eelajalooliste kalapeadega + veel paar head moodustist).
Kuid kuna pildistada ei tohi, siis keegi sellest asjast teada ei saa. Ja ma ei mõista, mis on selle kontseptsiooni mõte? Võim?
Sest pole ju võimalik, et kardetakse väikeseid fotoaparaatidega hiinlaseid, kes kuulsate Eesti kunstnike vapustavad taiesed tiražeerivad ja tekkinud miljonid enda taskusse panevad?
Hetkel on HOPis paari rootsi tüdruku ehtenäitus -ja vähemalt üks neist on teinud täitsa lahedaid asju (näit pikk soomusjas kaelakee, mis lõpeb pisut eelajalooliste kalapeadega + veel paar head moodustist).
Kuid kuna pildistada ei tohi, siis keegi sellest asjast teada ei saa. Ja ma ei mõista, mis on selle kontseptsiooni mõte? Võim?
Sest pole ju võimalik, et kardetakse väikeseid fotoaparaatidega hiinlaseid, kes kuulsate Eesti kunstnike vapustavad taiesed tiražeerivad ja tekkinud miljonid enda taskusse panevad?
torstaina, helmikuuta 18, 2010
Sotsiaalsed töökohad võivad võimaldada tasuta bussisõitu
Kuidas võimaldada inimestele tasuta bussisõit ning samas kontrollida 100% sõidudokumentide olemasolu?
Lähtuda tuleks tavapärasest end. Raudteeametis kehtestatud järelevalvesüsteemist, mille kohaselt said järelevalveametnikud oma tööülessandeid täites sõita raudteel tasuta. Igale ametnikule oli kindlaks määratud tööplaan -st objektide arv, mida tuli kontrollida.
Samal põhimõttel tuleks luua sotsiaalseid töökohti: iga inimene, kes kontrollib ära teatud hulga sõidudokumente, saab ise tasuta bussiga sõita. Näiteks marsruudil töö-kodu-pood. Või mingil muul marsruudil. Põhimõtteliselt võiks asi käia lihtsa registreeringu abil, kus fikseeritakse, et inimesel on kokkulepe MUPOga.
Ja MUPOt polekski enam vaja...-iseasi muidugi mida sõidujänestega teha? Ehk aitaks trahvi asemel sorts pipragaasi? Pipragaas motiveeriks ostma sõidudokumente ja seeläbi kaoks vajadus trahvide järgi.
Lähtuda tuleks tavapärasest end. Raudteeametis kehtestatud järelevalvesüsteemist, mille kohaselt said järelevalveametnikud oma tööülessandeid täites sõita raudteel tasuta. Igale ametnikule oli kindlaks määratud tööplaan -st objektide arv, mida tuli kontrollida.
Samal põhimõttel tuleks luua sotsiaalseid töökohti: iga inimene, kes kontrollib ära teatud hulga sõidudokumente, saab ise tasuta bussiga sõita. Näiteks marsruudil töö-kodu-pood. Või mingil muul marsruudil. Põhimõtteliselt võiks asi käia lihtsa registreeringu abil, kus fikseeritakse, et inimesel on kokkulepe MUPOga.
Ja MUPOt polekski enam vaja...-iseasi muidugi mida sõidujänestega teha? Ehk aitaks trahvi asemel sorts pipragaasi? Pipragaas motiveeriks ostma sõidudokumente ja seeläbi kaoks vajadus trahvide järgi.
tiistaina, helmikuuta 16, 2010
Soodne reklaam
"Avalik huvi" on ajakirjanike väljamõeldis, et lihtsustada oma tööd
Pealkiri ütleb juba kõik.
Blogisid pidavad ajakirjanikud on mitmel korral halisenud, et inimesed keelduvad pildistamisest ja kommentaaride andmisest -kuigi tegemist on nö "avaliku huviga". Kusjuures tavaliselt on tegemist mingi marginaalse teemaga, mis peale ajakirjaniku enda tegelikult kedagi ei huvita (a la kas Liis Lass niitis muru?).
Nn avalik huvi on ajakirjanike väljapressimisvahend, et sundida inimesi rääkima. "Avalik huvi" lihtsustab ajakirjaniku tööd, keda sunnib tagant peatoimetaja ja aeg.
"Avalik huvi" luuakse ajakirjanike endi poolt. Sama kehtib ka "avaliku elu tegelastega" -ka need on inimesed, kellega ajakirjanikud enda isiklikest huvidest lähtuvalt manipuleerivad.
Enamik uudistest millega lehemahtu täidetakse ei kätke endas mingit "avalikku huvi". Tegemist on puhtakujulise ajakirjanike siseringi ambitsiooni ja eneseteostusega.
Ja veel. See, et mingis väljaandes on harjutud lisama artikli juurde autori foto, ei tähenda, et intervjuuandja samamoodi käituma peab. Tegu on ettevõttesisese kokkuleppega, mis kehtib heal juhul vaid antud väljaande töötajate kohta.
Ajakirjanikud võivad oma fotosid kasvõi tänavale kleepida -kuid ärgu ahistagu ülejäänud inimesi.
Blogisid pidavad ajakirjanikud on mitmel korral halisenud, et inimesed keelduvad pildistamisest ja kommentaaride andmisest -kuigi tegemist on nö "avaliku huviga". Kusjuures tavaliselt on tegemist mingi marginaalse teemaga, mis peale ajakirjaniku enda tegelikult kedagi ei huvita (a la kas Liis Lass niitis muru?).
Nn avalik huvi on ajakirjanike väljapressimisvahend, et sundida inimesi rääkima. "Avalik huvi" lihtsustab ajakirjaniku tööd, keda sunnib tagant peatoimetaja ja aeg.
"Avalik huvi" luuakse ajakirjanike endi poolt. Sama kehtib ka "avaliku elu tegelastega" -ka need on inimesed, kellega ajakirjanikud enda isiklikest huvidest lähtuvalt manipuleerivad.
Enamik uudistest millega lehemahtu täidetakse ei kätke endas mingit "avalikku huvi". Tegemist on puhtakujulise ajakirjanike siseringi ambitsiooni ja eneseteostusega.
Ja veel. See, et mingis väljaandes on harjutud lisama artikli juurde autori foto, ei tähenda, et intervjuuandja samamoodi käituma peab. Tegu on ettevõttesisese kokkuleppega, mis kehtib heal juhul vaid antud väljaande töötajate kohta.
Ajakirjanikud võivad oma fotosid kasvõi tänavale kleepida -kuid ärgu ahistagu ülejäänud inimesi.
maanantaina, helmikuuta 15, 2010
Sponsorlusest laskespordis (IPSC)
Erinevalt sellistest aladest nagu võrkpall, tennis, rulluisutamine ja triatlon, on laskesport sponsorite jaoks komplitseeritud spordiala (erandiks on ehk laskesuusatamine, mis on pikkade traditsioonidega ning telepildi vahendusel aktsepteeritavaks muudetud ala).
Ning kõigist laskespordialadest on eriti komplitseeritud IPSC, kus kasutatakse enamikku politseifilmides nähtud halvaendelistest relvadest, kaasa arvatud koleda välimusega militaarrelvad.
Me teame, et kõigel, mis on seotud relvadega, on tänapäeval juures halb maik (olen relvi puudutavast kaksikmoraalist kunagi varem juba rääkinud).
Samas on IPSC äärmiselt pilkupüüdev, põnev ja publikusõbralik spordiala, mis võiks olla sponsorite jaoks suurepäraseks afiššiks enda eksponeerimiseks.
* * *
Püüan kirja panna IPSCi head -ja vead lähtudes sponsorite vaatenurgast.
Halb:
1) spordiala on seotud tulirelvadega, mis loovad kümneid ebameeldivaid seoseid (koolitulistamised, kuritegevus, sõda, J.Rambo, purjus jahimehed, maffia, räpp, "tillipikendus", vägivald, vigastused, surm, politsei, surmanuhtlus, vangla jmt)
2) pole võimalik siduda alkoholireklaamiga
3) pole võimalik presenteerida "kogupere üritusena"
4) ......................................................................................?
Hea:
1) Atraktiivene, võimaldab luua palju "elujaatavaid" ja "mehelikke" seoseid
2) suurepärane feministlik teema
3) võimaldab presenteerida rahvusvahelistel võistlustel eestimaiseid ettevõtteid ja tooteid (ülemaailmne laskurite kogukond on kokkuhoidev ja küündib kümnetesse tuhandetesse)
4) võimalus anda oma panus Eesti laskurite edule
5) võimalus propageerida tervislikke ja vastutustundlikke eluviise ning ellusuhtumist
6) võimalus arendada kodumaist relvakultuuri (=ohutus)
7) .......................................................................................?
* * *
Olles kõik eelneva üles tähendanud, tuleks järgmiseks leida need ettevõtted, kes oskaks IPSC sponsorlust positiivse väljundina kasutada.
Rakvere Lihakombinaat see vist pole? ;)
Ning kõigist laskespordialadest on eriti komplitseeritud IPSC, kus kasutatakse enamikku politseifilmides nähtud halvaendelistest relvadest, kaasa arvatud koleda välimusega militaarrelvad.
Me teame, et kõigel, mis on seotud relvadega, on tänapäeval juures halb maik (olen relvi puudutavast kaksikmoraalist kunagi varem juba rääkinud).
Samas on IPSC äärmiselt pilkupüüdev, põnev ja publikusõbralik spordiala, mis võiks olla sponsorite jaoks suurepäraseks afiššiks enda eksponeerimiseks.
* * *
Püüan kirja panna IPSCi head -ja vead lähtudes sponsorite vaatenurgast.
Halb:
1) spordiala on seotud tulirelvadega, mis loovad kümneid ebameeldivaid seoseid (koolitulistamised, kuritegevus, sõda, J.Rambo, purjus jahimehed, maffia, räpp, "tillipikendus", vägivald, vigastused, surm, politsei, surmanuhtlus, vangla jmt)
2) pole võimalik siduda alkoholireklaamiga
3) pole võimalik presenteerida "kogupere üritusena"
4) ......................................................................................?
Hea:
1) Atraktiivene, võimaldab luua palju "elujaatavaid" ja "mehelikke" seoseid
2) suurepärane feministlik teema
3) võimaldab presenteerida rahvusvahelistel võistlustel eestimaiseid ettevõtteid ja tooteid (ülemaailmne laskurite kogukond on kokkuhoidev ja küündib kümnetesse tuhandetesse)
4) võimalus anda oma panus Eesti laskurite edule
5) võimalus propageerida tervislikke ja vastutustundlikke eluviise ning ellusuhtumist
6) võimalus arendada kodumaist relvakultuuri (=ohutus)
7) .......................................................................................?
* * *
Olles kõik eelneva üles tähendanud, tuleks järgmiseks leida need ettevõtted, kes oskaks IPSC sponsorlust positiivse väljundina kasutada.
Rakvere Lihakombinaat see vist pole? ;)
sunnuntai, helmikuuta 14, 2010
Sigareti (surmavast) võimsusest
Juhuse tahtel avastasin väga hea metoodika. Kui süüdatud sigaret lumele asetada, sulatab see enda ümber ringi, mis vastab suitsu energeetilisele võimsusele. Mõõtes ära tekkinud ringi diameetri(d) saamegi suuruse, mis märgib sigareti võimsust. Mida suurem ring, seda võimsam sigaret.
Põhiline probleem tekib hoopis seoses lume omadustega . Sulalumi on märg.
Põhiline probleem tekib hoopis seoses lume omadustega . Sulalumi on märg.
lauantaina, helmikuuta 13, 2010
Toomas Laving (18.11.1973-09.02.2010)
Sa olid hea sõber. Ja Sul oli hea huumorimeel. Ning Sa tegid rohkm head, kui keegi oskas oodatagi.
Ma loodan, et valge liilia su kalmul püsib kaua värske.
Toomas, Sa vist ei teagi, et tihased vidistasid täna nii kevadiselt. Just täna.
Ehk kunagi näeme veel...?
* * *
Sõbrad, vahel on pisaraid väga raske tagasi hoida.... :(
perjantaina, helmikuuta 12, 2010
Tänapäeval pole Shakespeare stiilis tragöödiad enam võimalikud
Jäin siin pisut mõtlema ja...
Piret rääkis, et käis vaatamas sellist näidendit, kus üks naine armus oma mehe poega (see oli vist mingi nn uus mees). No ja teatud hetkel kujunes nii, et naine tegi sisemiste vastuolude ajel enesetapu. Mis oligi vist tragöödia tipphetk.
proovige nüüd sama asi paigutada tänapäevasesse postmodernistlikusse ühiskonda -mis juhtuks? Ei juhtuks midagi erilist -rääkimata tragöödiast: naine laseks lihtsalt koos poisiga jalga ja organiseeriks ehk koguni nii, et mees peab hakkama alimente maksma. Poleks mingit üllast tragöödiat ja hingepiina. Lihtsalt tavaline postmodernistlik olukord.
Asi on ilmselt selles, et kaasaegses mõtteilmas puuduvad moraalsed, ühiskondlikud ja sissekasvatatud pidurid, mis Shakespeare-aegsetel inimestel kõvakettaid kokku jooksutas. Osalt on muidugi tore, et ehk on sellevõrra vähem igasuguseid pistodaga surnukstorkamisi, mürgisegamisi ja lossitornist alla hüppamist. Kuid samas pole ka õilist tragöödiat millest annaks väärilise näidendi kirjutada...
Ehk mõne finantstragöödia siiski saaks?
Piret rääkis, et käis vaatamas sellist näidendit, kus üks naine armus oma mehe poega (see oli vist mingi nn uus mees). No ja teatud hetkel kujunes nii, et naine tegi sisemiste vastuolude ajel enesetapu. Mis oligi vist tragöödia tipphetk.
proovige nüüd sama asi paigutada tänapäevasesse postmodernistlikusse ühiskonda -mis juhtuks? Ei juhtuks midagi erilist -rääkimata tragöödiast: naine laseks lihtsalt koos poisiga jalga ja organiseeriks ehk koguni nii, et mees peab hakkama alimente maksma. Poleks mingit üllast tragöödiat ja hingepiina. Lihtsalt tavaline postmodernistlik olukord.
Asi on ilmselt selles, et kaasaegses mõtteilmas puuduvad moraalsed, ühiskondlikud ja sissekasvatatud pidurid, mis Shakespeare-aegsetel inimestel kõvakettaid kokku jooksutas. Osalt on muidugi tore, et ehk on sellevõrra vähem igasuguseid pistodaga surnukstorkamisi, mürgisegamisi ja lossitornist alla hüppamist. Kuid samas pole ka õilist tragöödiat millest annaks väärilise näidendi kirjutada...
Ehk mõne finantstragöödia siiski saaks?
Reklaam ei vaja palju raha
torstaina, helmikuuta 11, 2010
EKA lammutuspidu (19.02.2010)
Saabus selline segasevõitu e-kiri (ma väga loodan, et peol jagatakse ka lammutusvasaraid):
Pressiteade10. veebruaril, 2010
Tallinnas EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU ja KOGUMIKPLAAT “EKA MUUSIKA FOND”
Järgmisel reedel, 19. veebruaril toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU. Üles astuvad festivali-jagu bände ja DJ’sid, oodatud on kõik kooli vilistlased, sõbrad ja huvilised. Peol esitletakse ka samal päeval ilmuvat EKA bändide kogumikplaati “EKA Muusika Fond”. EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU saab olema viimane võimalus nii vilistlastele, üliõpilastele kui linnarahvale värvika ajalooga koolimaja veelkord keldrist pööninguni näha.
Maja on sel korral avatud läbi kõigi korruste: klassid, raamatukogu, frescodega kaetud keldrikäigud. EKA avab uksed peoks reedel kell 20:00 ning kõik vilistlased on oodatud tagasi oma vanadesse õpperuumidesse ja osakondadesse, kus taaskohtuda ja koolikaaslastega vanu aegu meenutada. Kell 21:00 avab peoõhtu rektor prof. Signe Kivi ning edasi on lavad bändide päralt. Nii aulas kui raamatukogus astuvad õhtu jooksul üles: Pära Trust, Kukerpillid, Röövel Ööbik. Luarvik Luarvik, Lu:k, Zahir, Ki wa ja Andres Lõo. Lemmikplaatidega läbi aegade tulevad kohale: Hardi Volmer, Janek Murd, Erkki Tero, Holger Loodus, Aivar Tõnso, Alari Orav, QBA ja paljud teised. Spetsiaalselt selle peo jaoks saavad laval taas kokku Pära Trust ja Luarvik Luarvik, live’iga astub üle pika aja üles ka Lu:k. Kõige ülemisel korrusel taaselustatakse legendaarne bändide prooviruum ja peopaik Heven, kus õhtujuhtideks Erkki Tero ja Janek Murd.
Näitamisele tulevad rariteetsed Pära Trusti tummfilmid ning Hardi Volmeri animatsioonid; installatsioonide ja kunstiprojektidega on üles astumas mitmed tudengid ja vilistlased ning võimalik, et öötundidel saab näha ka Veenus Kabareed (kes teavad need teavad).
Peol esitletakse ka samal päeval ilmuvat Kunstiakadeemia bändide kogumikplaati „EKA Muusikafond”, kus haruldaste ja vähemtuntud lugudega astuvad üles muusikud, kes on läbi aegade olnud seotud ERKI ja EKA-ga: Rock Hotelist ja Turistist Ki wani, vahepeatusega Boraxi, Röövel Ööbiku ja ÖÄKi juures. Plaadi muusikalised kujundajad on Janek Murd ja Erkki Tero rühmitusest 3Pead ja väljaandja Eesti Kunstiakadeemia. Plaat on esimest korda müügil samal peol, erihinnaga 150.-. Peo järgselt saabuvad plaadid müügile ka hästivarustatud plaadipoodidesse. „EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU“ piletid on müügil reedest: eelmüügist Kukus, Nokus, Von Krahlis ja EKA kantseleis 150.- / kohapealt 195.- Plaadimüügi ja peo tulud lähevad EKA uue maja fondi. Viimane võimalus EKA-ERKI vana maja näha on reedel, 19. veebruaril, sest kevadel algab lammutus, et asemele saaks kerkida uus – aadress ikka Tartu mnt.1!
Lisateavewww.artun.ee/ekapidu
Solveig Jahnkesolveig.jahnke@artun.ee
Avalike suhete juht
Eesti KunstiakadeemiaTel 6 267 111Mob 56 26 4949
Helen Sildnahelen@musiccase.ee
Plaadi ja peo produtsent
Pressiteade10. veebruaril, 2010
Tallinnas EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU ja KOGUMIKPLAAT “EKA MUUSIKA FOND”
Järgmisel reedel, 19. veebruaril toimub Eesti Kunstiakadeemias EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU. Üles astuvad festivali-jagu bände ja DJ’sid, oodatud on kõik kooli vilistlased, sõbrad ja huvilised. Peol esitletakse ka samal päeval ilmuvat EKA bändide kogumikplaati “EKA Muusika Fond”. EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU saab olema viimane võimalus nii vilistlastele, üliõpilastele kui linnarahvale värvika ajalooga koolimaja veelkord keldrist pööninguni näha.
Maja on sel korral avatud läbi kõigi korruste: klassid, raamatukogu, frescodega kaetud keldrikäigud. EKA avab uksed peoks reedel kell 20:00 ning kõik vilistlased on oodatud tagasi oma vanadesse õpperuumidesse ja osakondadesse, kus taaskohtuda ja koolikaaslastega vanu aegu meenutada. Kell 21:00 avab peoõhtu rektor prof. Signe Kivi ning edasi on lavad bändide päralt. Nii aulas kui raamatukogus astuvad õhtu jooksul üles: Pära Trust, Kukerpillid, Röövel Ööbik. Luarvik Luarvik, Lu:k, Zahir, Ki wa ja Andres Lõo. Lemmikplaatidega läbi aegade tulevad kohale: Hardi Volmer, Janek Murd, Erkki Tero, Holger Loodus, Aivar Tõnso, Alari Orav, QBA ja paljud teised. Spetsiaalselt selle peo jaoks saavad laval taas kokku Pära Trust ja Luarvik Luarvik, live’iga astub üle pika aja üles ka Lu:k. Kõige ülemisel korrusel taaselustatakse legendaarne bändide prooviruum ja peopaik Heven, kus õhtujuhtideks Erkki Tero ja Janek Murd.
Näitamisele tulevad rariteetsed Pära Trusti tummfilmid ning Hardi Volmeri animatsioonid; installatsioonide ja kunstiprojektidega on üles astumas mitmed tudengid ja vilistlased ning võimalik, et öötundidel saab näha ka Veenus Kabareed (kes teavad need teavad).
Peol esitletakse ka samal päeval ilmuvat Kunstiakadeemia bändide kogumikplaati „EKA Muusikafond”, kus haruldaste ja vähemtuntud lugudega astuvad üles muusikud, kes on läbi aegade olnud seotud ERKI ja EKA-ga: Rock Hotelist ja Turistist Ki wani, vahepeatusega Boraxi, Röövel Ööbiku ja ÖÄKi juures. Plaadi muusikalised kujundajad on Janek Murd ja Erkki Tero rühmitusest 3Pead ja väljaandja Eesti Kunstiakadeemia. Plaat on esimest korda müügil samal peol, erihinnaga 150.-. Peo järgselt saabuvad plaadid müügile ka hästivarustatud plaadipoodidesse. „EKA VANA MAJA VIIMANE PIDU“ piletid on müügil reedest: eelmüügist Kukus, Nokus, Von Krahlis ja EKA kantseleis 150.- / kohapealt 195.- Plaadimüügi ja peo tulud lähevad EKA uue maja fondi. Viimane võimalus EKA-ERKI vana maja näha on reedel, 19. veebruaril, sest kevadel algab lammutus, et asemele saaks kerkida uus – aadress ikka Tartu mnt.1!
Lisateavewww.artun.ee/ekapidu
Solveig Jahnkesolveig.jahnke@artun.ee
Avalike suhete juht
Eesti KunstiakadeemiaTel 6 267 111Mob 56 26 4949
Helen Sildnahelen@musiccase.ee
Plaadi ja peo produtsent
keskiviikkona, helmikuuta 10, 2010
Märtsis tuleb näitus -hakake häälestama :)
Khm, khm. Asi on sealmaal, et mingi hetk märtsis peaksin hakkama saama pisikese näitusega (annan peagi täpsemat infot). Mõistagi ei tasu ootuseid liiga kõrgeks kruttida, sest nagu teada, on näituse mõte mitte kunst ise -vaid ettekääne näha sõpru ja veeta meeleolukalt aega. Näitus on puhtakujuline ettekääne. Või äärmisel juhul nagu koduseks tööks antud luuletuse lugemine klassi ees, et täita oma koolikohustust.
Kuigi mul on olemas ka üks teine teooria. See on nn "pahanduse varjamise teooria". See on seotud juhtumiga, kui sa oled järjekordselt salaja assortiikarbi vahelt noaga kommi välja koukinud (teades, et see assortiikarp kingitakse hiljem mõnele ema sõbrannale) ja aimad, et sellest võib tekkida mingi jama. Selleks, et tähelepanu varastatud kommilt kõrvale juhtida, koristad sa ära enda toa...
Vatt näitusega on sama asi. See on nagu õigustus ja vabandus üheaegselt...
Kuigi mul on olemas ka üks teine teooria. See on nn "pahanduse varjamise teooria". See on seotud juhtumiga, kui sa oled järjekordselt salaja assortiikarbi vahelt noaga kommi välja koukinud (teades, et see assortiikarp kingitakse hiljem mõnele ema sõbrannale) ja aimad, et sellest võib tekkida mingi jama. Selleks, et tähelepanu varastatud kommilt kõrvale juhtida, koristad sa ära enda toa...
Vatt näitusega on sama asi. See on nagu õigustus ja vabandus üheaegselt...
Teise generatsiooni Glock 19 (telekool)
Vabandan lugejate ees, et blogi sisu kipub viimasel ajal pisut ühekülgseks kujunema. Paraku on lihtsalt nii, et aegajalt tekivad erinevad teemad, mis annavad sisule peamise tooni. Olge kannatlikud...
Püstol Glock 19. Relv on seisnud aastaid kasutamata ning sellest on läbi lastud u 7-800 padrunit. Pildil oleva püstoliga on seotud üpris kurb, kuid samas ka huvitav lugu -mida ma siinkohal ei räägi. Tegemist on nn 2 generatsiooni Glockiga, mis erineb kolmanda gen. Glocist peamiselt puuduvate näpupesade poolest relva raamil (parandamaks püstoli ergonoomikat, on käepidemele lisatud kummist kate)
Püstol Glock 19. Relv on seisnud aastaid kasutamata ning sellest on läbi lastud u 7-800 padrunit. Pildil oleva püstoliga on seotud üpris kurb, kuid samas ka huvitav lugu -mida ma siinkohal ei räägi. Tegemist on nn 2 generatsiooni Glockiga, mis erineb kolmanda gen. Glocist peamiselt puuduvate näpupesade poolest relva raamil (parandamaks püstoli ergonoomikat, on käepidemele lisatud kummist kate)
Kelk on kuiv -märk pikast seismisest
Väike kriim
Käepideme kummikatte struktuur. Kate muudab püstoli ülimugavaks.
(pikem) salveriiv. Peale paigaldamist tasub uue salveriivi teravad nurgad liivapaberiga ümaraks lihvida -see parandab kasutusmugavust
Kelguriiv (nimetatakse ka kelgupeatajaks). Pildil olev kelguriiv on nö tuunitud variant-originaalriiv on ilma kolmnurkse eenduva osata.
Raud peale u 800 lasku. Relva raud on muide üks parimaid indikaatoreid mille abil määrata umbkaudset relvast läbi lastud laskemoona kogust. Põhimõtteliselt võiks koostada skaala, kus on erineva kulumisastmega rauad, mille abil on võimalik määrata lastud laskemoona hulk.
Võimas innovatiivne sõrmik!
tiistaina, helmikuuta 09, 2010
Mis teeb inimese sisemiselt võltsiks?
1) Püüd olla/näida parem, kui tegelikult oled
2) Püüd kirjeldada olukordi nii, et sulle saab osaks au ja kuulsus
3) Klatš
* * *
Tegelikult on väga raske leida midagi , mis teeks inimest võltsiks peale soovi näida kellegi teisena, kui sa oled (on ilmselt olemas ka juhtumeid, kus inimesel puudubki endast selge arusaam). Näiteks valetamine ei tee inimest võltsiks, sest kui keegi valetab -siis ta on lihtsalt tavaline valetaja -ja kõik võivad sellega arvestada.
Kuid klatš on midagi palju enamat. Klatšiv inimene esitab erinevaid -vastuolulisi -rolle, mis laseb teda paista erinevas valguses. Ning enamasti jätab see alati mulje, et tegu on nö hea (õigete poolel) oleva isikuga. Või siis see, et sa kohtled inimesi erinevalt.
Seega, kui sa ei taha olla võlts ja ebausaldusväärne, siis kuuluta kohe, et oled vastik süüdimatu valevorst, kes annab rohkem lubadusi, kui neid täidab. Ja põhimõtteliselt on see info olenemata ütlejast -alati tõsi...
2) Püüd kirjeldada olukordi nii, et sulle saab osaks au ja kuulsus
3) Klatš
* * *
Tegelikult on väga raske leida midagi , mis teeks inimest võltsiks peale soovi näida kellegi teisena, kui sa oled (on ilmselt olemas ka juhtumeid, kus inimesel puudubki endast selge arusaam). Näiteks valetamine ei tee inimest võltsiks, sest kui keegi valetab -siis ta on lihtsalt tavaline valetaja -ja kõik võivad sellega arvestada.
Kuid klatš on midagi palju enamat. Klatšiv inimene esitab erinevaid -vastuolulisi -rolle, mis laseb teda paista erinevas valguses. Ning enamasti jätab see alati mulje, et tegu on nö hea (õigete poolel) oleva isikuga. Või siis see, et sa kohtled inimesi erinevalt.
Seega, kui sa ei taha olla võlts ja ebausaldusväärne, siis kuuluta kohe, et oled vastik süüdimatu valevorst, kes annab rohkem lubadusi, kui neid täidab. Ja põhimõtteliselt on see info olenemata ütlejast -alati tõsi...
Mis teeb inimese võltsiks?
Teemat on juba varem käsitletud kuid see näib endiselt päevakajaline olevat.
1) päevitada end solaariumis grillkanana pruuniks (= tehispäevitus)
2) ilmuda kohale nii, et (solaariumi) päevituskreemi lõhn matab hinge (alati sama kreem!)
3) eputada kunstrindadega nagu oleks need päris
4) ebakvaliteetselt blondeeritud juuksed (kollakas...)
5) ülitugev meik
* * *
Kogu eelloetletud pinnatöötlus tekitab paratamatult tunde, et tegemist pole päris inimesega.
maanantaina, helmikuuta 08, 2010
Raske õppustel -alati raske
Olen eilsest veel väsinud kuigi kõik oli planeeritud: kogunesime Männikul, saime oma kola (killuvestid, püssid) + suusad. Mind määrati kuulipilduri abiks (eelmine kord olin tankitõrje-abi!, ja ma ei imestaks, kui varsti määratakse mind suurtükiväe tulejuhiks -kuigi mu eriala on jaosanitar), mis tähendab, et tuleb majandada ropp-raske kuulipildujaga ja selle juurde käiva moonaga.
Asusime suuskadel teele Männiku laskevälja poole. Kuulipildur võttis kulla ("kulla" on kuulip.) enda tassida ja ma mõtlesin õudusega, kuidas ma selle õhtul pimedas peale väsitavat päeva tagasi pean vedama. See mõte oli väga hirmutav.
Suusatasime ja higistasime siis. Tuleb tunnistada, et kuigi paksus lumes suuskadega rada teha on tüütu, on see siiski palju parem, kui ilma suuskadeta põlvini lumes sumbata.
Möödusime vahepeal Männiku karjääri tehtud jäärajast, kus oli hulk autoomanikke jääradasõitu tegemas. Nad nägid väga naljakad välja -kuigi ilmselt mõtlesid nad meist täpselt sama. Ületasime lageda kinnikülmunud veekogu, kus mõned kalamehed kalastasid. Üks neist demonstreeris hiigelsuurt 5 kg haugi, mille ta äsja kinni oli püüdnud...
Ühel langusel kukkus üks kuulipilduritest selili, ega pääsenud ilma kõrvalise abita enam püsti. Ta olekski sinna jäänud, kui oleks üksi olnud. Märkasin, et kukkudes läheb kiiver lund täis.
Ma kartsin juua, sest vesi veepudelis oli jääkülm. Mingi hetk muutub mõistus ähmaseks ning sa ei mõtle pika aja vältel millestki muust, kui sellest, mida on vaja teha -mitte kukkuda, vahemaad hoida, edasi liikuda...
Laskeväljale jõudes saime 10 min enda korrastamiseks ning läksime siis kohe laskma.
50, 100, 150 m. Pikali, püsti, öösihikud.
Tabasin enda meelest väga hästi -eriti 50 ja 150m pealt :) Kuigi öösiku abil sihtimine jäi mulle siiski pisut mõistatuslikuks.
Seejärel sain käsu ühele postile minna -olime seal koos kahe teise mehega. Rääkisime juttu ja aeg läks päris kiiresti.
Seejärel lasime kuulipildujat. Jälle 50 ja 100m. Oli päris pimedaks läinud ja sihikuid peaaegu ei näinud. Tabasin kahest 30 lasulisest lindist 21 ja 22. Minu imestuseks märkasin, et raskekuulipilduja tagasilöök on naeruväärselt nõrk -ent muidu on kõik muu ebamugav -käepide on paha ja lastes kipub kogu kaadervärk paigast nihkuma. Kuulipilduja on paras nuhtlus.
Kohe peale kuulipildujadrilli pidime uuesti 100m pealt vintpüsse laskma. Seekord lamades ja ainult öösihikutega (oli pime). Tabasin kolmest 10 lasulisest seeriatest 10 ja 7 ja 2. See viimane oli lastud valgusraketi valguses ja enda arvates läks kõik kümnesse... :)
Üldiselt näis olevat nii, et kui ma sihtmärki näen, siis ka taban -kui ei näe -siis eriti mitte...
Peale laskmist harjutasime varitsusvastast tegevust (märksõndadeks: tapmisala ja rullimine). Sumpasime sügavas lumes ja püüdsime oma kujutletava vaenlase laskeulatusest välja pääseda -ja see ei olegi NII kerge.
Pealikud otsustasid kl 20.30 et pole mõtet mehi suuskadel tagasi saata ja kõik pääsesid autodele ("aitäh, Jumal, et ma ei pea kuulipildujat tassima!").
Pimedas autokastis istuvad mehed tekitasid minus hämmingu ja aukartuseseguseid tundeid. Nad rassisid terve päeva raske varustusekoorma all, külmetasid valvepostidel ja lamasid lumes...--ja mille nimel? Et ühel päeval kusagil lahinguväljal sedasama kõike uuesti läbi elada -ja ehk surragi -teadmata, kas nende kannatustel on üldse jäädavat mõtet...
Tagasi Männikul oime 21.00, puhastasime relvad (kuuipildur peab lisaks isiklikule püssile ka kuulipilduja puhastama!) ja igaüks läks koju kuidas sai. Mõned läksid ka sauna.
Olin rampväsinud.
perjantaina, helmikuuta 05, 2010
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)