Ehe targale naisele

Märkasin Tallinna Kaubamajas müügil ühte -eriliselt õnnestunud -kaelaehet. Asi on selles, et enamasti on tööstuslikult toodetud kaelaehted/keed suhteliselt tuima ja igava olekuga. Ehete rõhk on sulamil ja mitte struktuuril. See ehe on aga erinev. Kee koosneb peenikestest valgest ja kollasest kullast rõngastest, mis moodustavad omavahel pidevalt muutuva ja liikuva struktuuri. Väga intelligentne ja arukas ehe. Soovitan soojalt.

Näeb välja nagu mateeria nihe

Väga elitaarne juhtum granaadi ja kohviga

Eile hommikul oli nii, et olin jõudnud just pudru kaussi panna ja kohvitopsi kätte haarata, kui saabus teade, et "kes soovib, võib minna granaati viskama".

"Mismõttes -kes soovib...?-ma pean siis ju pudru pooleli jätma? Ja kuhu ma kohvi panen?! Teisalt -granaati oleks kah ikkagi tore visata...".

Sattusin hetkeks tõsisesse sisemisse kriisi. Kuna kiire analüüs näitas, et kohvi ja putru on tõenäoline ka hiljem saada, aga granaadiviskamine on küsitav, siis haarasin kohvitopsi kätte, kahmasin vajalikud asjad kaasa ning suundusin viskealale. Sinnapoole lonkides (u 100m) tuli pähe mõte, et tegelikult on kõik äärmiselt stiilne ja šeff -sest pole just sage, et võid minna kohvitops käes granaati viskama. Väga hea oleks, kui nüüd keegi tuttav vastu tuleks ja küsiks: "Ohoo -ja kuhu sina siis nimodi kohviga lähed?", mille peale saaksin hooletult vastata: "Ahh niisama -lähen granaati viskama...".

Esimene asi mida ma kohe märkasin oli see, et granaadid teevad väga mõnusat pauku. Pauk pole liiga hele ega ka liiga kõva, vaid just mõnusalt paras. Väga asjalik pauk. Võtsin ennast viskamissappa ja libistasin samal ajal vaikselt kohvi. Tundsin ennast väga turvaliselt. Siis oligi aeg käes paar allkirja anda, tühi tops ära panna ja metallõuna ning sütikuga viskevalli juurde kobida.

Viskasin oma granaadi ära ja kuulasin kuidas see põmatas. Siis vantsisin koos kohvitopsiga tagasi putru sööma. Kõik oli toimunud ülimalt stiilselt.

Ainult valged kindad olid puudu...

Klassikaline situatsioon

Vaatepilt oli nagu kaader filmist "Tulnukas". Kutid mõtlevad (NB! autol on kapotil 2 triipu!). Tegemist on ideaalse lavakujundusega mõne noortenäidendi tarbeks.

Laskemoona ebaseaduslik käitlemine otse tänaval!

Juhtusin nägema tütarlast, kelle teksad oli kaunistatud 5,56 kaliibriste paukpadrunitega. Eriti tähelepanuväärne oli aga see, et padrunite süütekapslid (=sütikud) olid töökorras. Mida ütleb meile sellise asja kohta relvaseadus: § 19

(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel.
* * *
§ 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine
(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
* * *
Jube lugu! Näib, et politseinikud võiks tüdruku vabalt koos muude pättide ja kriminaalidega paariks päevaks türmi pista... :(

Mida loevad venelased sigaretipakilt?

Iga tund uued auhinnad! Valik on sinu!

Ülekaal on inimese enda valik (?)

Alljärgnev mõttearendus pole suunatud "baroksetele naistele" ega "väikese õllekõhuga meestele" vaid inimestele, kelle ülekaal on karjuv ja kaugele näha.

Olin tunnistajaks kummalisele juhtumile. Bussi sisenes keskealine naine, kes kaalus umbes 230 kg. Naine ronis puhkides trepist üles ja suundus otsejoones tooli poole, kus istus u 13 aastane poiss (suhteliselt pontsakas poiss) ning andis häälekalt teada, et poiss võiks talle istet pakkuda.

Poiss keeldus, ning 230kg-ne naine hakkas kurjalt õiendama kuni pääses istuma istmele, mille üks teine inimene talle vabatahtlikult loovutas.

Paksu naise käitumine tundub mulle ülimalt ülekohtune.

Kas ülekaal on privileeg? Kas paks olemine peaks andma eristaatuse? Kas ülekaalulistel inimestel on enesestmõistetav õigus bussis istuma pääseda? Kas neil on õigus keeldujaid sõimata?

Minu meelest mitte.

Küsiksin edasi: kas ülekaal pole lõppudelõpuks inimese enda laiskuse ja viitsimatuse tulemus? Kas nelja lüpsikutäie rasva endaga kaasavedamine pole inimese eralõbu? Ehk peaks ülisuures ülekaalus olev inimene JUST tundma oma rasvumisest tingitud tagajärgi? Miks on saanud heaks tavaks tunda kaasa inimestele, kes ei viitsi ise enda tervise pärast muret tunda?

Sest tundub, et ülisuur kaal on inimese isekuse ja egoismi tunnus.

Ma ei mäleta, et oleksin kunagi näinud ülipaksu inimest pakkumas istet lapsele või last ootavale naisele...

Või on ülekaal ravimatu haigus? Samas kirjutas Aleksandr Solšenitsõn, et Siberi vangilaagrites polnud mitte ühtegi paksu ega ülekaalulist. Ükskõik, kui paks keegi ka varem oleks olnud...

Panen üles vastava küsitluse. Selgitame tõe välja!

Doris sai 2 tagasilöögi-amorti

Sain eile valmis ühe romantilise projektiga. Kuna näis, et suudmekompensaatori paigaldamine Dorisele on komplitseeritud, siis tuli leida muid võimalusi kuidas Dorist sõbralikumaks muuta.

Et Dorise lukuraam liigub (edasi-tagasi) kahe juhtvarda peal, siis oli loogilisim samm lisada juhtvarraste kabapoolsesse otsa 2 kummisilikoonist patja, mis pehmendavad lukuraami liikumisest tekkivat lööki.

Projekt ise oli väga kelmikas.

Esmalt ostsin (5 kr) ühe sellise plastikampulli mida müüakse lillepoodides ja mis torgatakse ostetud lillele koos veega varre otsa. Seejärel kinnitasin pikkupidi ampulli sisse 2mm jämeduse traadi mille fikseerisin ampulli katva korgi abil. Seejärel lasin ühel tublil kullassepal täita ampulli vedela silikooniga (kasutatakse valuvormide tegemisel). Poole tunni möödudes, kui silikoon oli hangunud, tükeldasin ampulli peenikese saega sobiva pikkusega juppideks. Peale seda emaldasin silikoonist traadijupid ja plastikust kesta ning installeerisin tekkinud väikesed silikoonpadjad juhtvarraste peale.

Joonisel on pealtvaates: I -tehases paigaldatud kõvad plastikpadjad; II -uued silikoon-amordid; III -lukuraam; IV -lukk; V -padrun; VI -lööknõel.

Lukk liigub tagumisse asendisse sujuvalt ja täpselt nii nagu peab.

Nüüd polegi muud, kui peab asja praktikas proovima. Loodame, et midagi ei plahvata ja põlema ei lähe! :)

Hiiglaslik kamm

Nägin ühte väga suurt kammi...

Vabadussamba kõrval peaks olema kaljuronimissein

Eile nägin, kuidas paar 8-10 aastast last mööda seda Vabadussamba kõrval olevat murujärsakut üles ronisid. Üks oleks peaaegu alla kukkunud (varsti keegi ilmselt kukubki ja võimalik, et saab surma või jääb vigaseks).

Mulle tundub, et kuna nagunii ronimiseks läheb (peaks ka ise proovima), siis võiks selle kasutu muru (mida on nagunii vastik niita) asendada korraliku kaljuronimisseinaga -kus on need ronimiseks mõeldud nukid. Ronimissein lisaks ka Vabadussambale kohe uue dimensiooni -sest vabaduse saavutamine nõuab kah justkui ronimist jne.

Pealegi haakuks see all augus olevate rulatajatega ja Ahhaa Keskusega, mis seal ka on.

Leningradi mnt pole kuhugi kadunud

Aasta on 2009.

Vabaduse Väljakule kogunenud meeleavaldajad jäävad platsile lõksu!

Täna märkasin väga tähelepanuväärset asjaolu. Uudne Vabaduse Väljak on sellise konstruktsiooniga, et sinna kogunenud rahvahulka saab edukalt lokaliseerida ja gruppidesse jaotada.

Väljaku maa-alune osa koos trepistikuga moodustavad omamoodi lõksu, kust enam välja ei pääse. Vabadusristi juures kõrguv bastion eraldab väljaku bastioni peale jäävast alast. Estonia pst poolne külg moodustab samuti eraldiseisva ala, sest on ülejäänud väljakust eraldatud sinise piirdeseina ja teiselpool seina oleva kukkumisvõimalusega. Platsile viivaid tänavaid on lihtne sulgeda.

Ehk siis: Vabaduse Väljak on Täiuslik Lõks. Õudne! Mina meeleavaldustele enam ei lähe...

Kalkunimotiiviga pross

Tunduvad väga kalkuni moodi nagu?

Väike lohutus kõigile meestele ja tudengitele

Varsti kukub keegi alla

Takseerisin hirmuga Vabaduse Väljaku serva. Võib olla päris kindel, et just praegult kõnnib kusagil inimene, kellele on määratud sealt alla kukkuda. Ega tõenäosusteooria ja saatuse vastu ei saa. Päris karm, et see võib olla ükskõik kes...

Ilus flip-up sihik

Hästi töötav ja leidlik masinavärk on alati hea vaadata...

Väga super

E5 ja P7 sõidavad autoga ja arutavad Välgu (valge koer) oskuste üle.

E5 (mõtiskleb iseseisvalt antud teema üle): "Ei tea, kas Käpikul on supernäu (Käpik on üks kass)?
P7 (õpetlikult): "Käpikul pole mingit supernäud -ainult Välgul on superauhh"
E5: "Aga kui Välgul on superauhh, siis on Sarvikul superpiiks! (Sarvik on hamster)!

* * *
Aga mis siis, kui superpiiks on tõesti olemas?! Tuleks lihtsalt välja uurida...

Tõhus nagi

Selline nagi mille peal ka istuda ja magada saab.

Päeva mõte

Sport-rehitsemine võiks olla nagu eesti kepikõnd

Asjaolude sunnil pidin eile muru riisuma. Ja avastasin, et head füüsilist tegevust ei tasu asjata ära raisata vaid sellest tuleb võtta vähemalt maksimum (või isegi natuke rohkem).

Selgus, et käeraskuste kasutamine lisab mururiisumisele hoopis uue -ja võimsa -mõõtme. Tegemist on tõsise spordiga. Kujutan ette, et jalaraskuste abil läheb asi veel huvitavamaks. Kindlasti annaks välja töötada ka asjakohased riisumis-harjutused...

Pealegi olen ma alati pooldanud seisukohta, et spordil peab olema mingi mõte. Näiteks vanasti ei teinud keegi sporti. Inimesed olid selleks liiga arukad, et tegeleda mõttetute asjadega. Spordi asemel niideti heina, aeti käsikivi ringi, korjati põllul kive, kõblati, tehti heina jmt.

Ping bongi palli soojendaja

Jällegi üks päris vajalik aksessuaar.

Kas see on islami tõeline pale? Või on tegemist eksitusega?

Avastasin midagi tõeliselt võigast:  http://thesirenvoice.blogspot.com/ 

ma pole kaua näinud midagi nii jubedat, kui videolõik Tuesday, August 18, 2009

THE TRUE FACE OF THE ENEMY - This is what we are facing

Kui palju kaotab klient alaproovilise hõbeehtega?

(Pildil olev sõrmus pole juhtumiga seotud kuid on umbes samasugune)

Hõbesõrmus, mis kannab proovi 925 ja on lipikul kaaluga 9,49 g.
Tegelikult kaalub sõrmus 8,9 g ja vastab proovile 830. Sõrmus maksab 280 krooni. Hõbeda gramm on hetkel u 6,681 kr/g + 20% käibemaks. Kui suur on ostja rahaline kahju (juhul, kui mu matemaatilised tehted paika peavad)?

Kaalu erinevusest tingitud kahju on 4,73 krooni.

Alaproovilisusest tingitud kahju on 7,172 krooni.

Ühtekokku 11,91 krooni. Ligi 12. Polegi nii paha? Mingi tühine kümnekas...

Tööriistu netu

Kas need on tavalised mehed või tulnukad?

Seda, et mehed on veidrikud, olen ma juba ammu kahtlustanud. Kuid, et nad lausa tulnukaid meenutavad, on siiski päris ootamatu avastus. Ning kus nende kosmoselaevad on? Maskeerisid ära või?

Doriselt ei saa rauda kätte?

Täna helistas TA ja teatas väga masendavat uudist. Nimelt, et see tihvt, mis takistab Doriselt rauda lahti võtta (et sinna suudmekompensaator monteerida) on liimitud kinni nn punase liimiga -ehk siis liimiga mida on vaja kuumutada, et tihvti kätte saada. Kui nüüd aga Dorist kuumutama hakata, on karta, et hakkavad juhtuma igasugused ettearvamatud protsessid, ja Doris saab rikutud. TA jutu mõte oli, et Dorisele ei saa suudmekompensaatorit paigaldada (või ainult kusagil Saksamaal). Täitsa õudne! (Aga järsku saaks külgedele mõned augud puurida?)

Mis ma nüüd teen?! 

Keskendun päästiku tuunimisele? Hangin pudeli grafiitpulbrit?

Või mõtlen lihtsalt, et kõik on niigi hästi?

Anu koos sõbrantsiga

Kunagi oli juttu sellest, et Tartu Jaan andis ühele järvekaanile -keda me koos Jaani ja sõpradega kaldavees uurisime -nimeks Anu. Nüüd leidsin selle filmijupi üles ja jagan seda ka teiega, kallid lugejad.

Õlut ei pea ostma ainult maitse järgi!

Olen viimasel ajal hakanud poest ostma kõige odavama ja kahtlasema sisuga õlle. Ja mitte sellepärast, et sedasi raha säästa vaid protestist meinstriimi vastu (st Saku). Ütleme nii -anarhistlikel kaalutlustel. Taoline tegevus on väga seiklusrikas, sest kunagi ei tea, kas õlu on täitsa solk või päris mõnus. Selle valla parim avastus on muide Palmse Tume Õlu (punase sildiga mille peal on Palmse mõis). Seda pruulib mingi nurgatagune õllevalmistaja. Aga õlu ise on mahe ja siidine nagu ema pai…

Selle õllesüsteemi hea omadus on ka see, et õlle maitses on peaaegu võimatu pettuda. Isegi kõige imelikum ja liisunum kesvajook tundub nagu mingi uus põnev avastus.

Ja pealegi -mis võiks olla VEEL igavam ja fantaasiavaesem, kui laduda korvi järjekordne ports Saku Originaali? Me oleme ju lõppudelõpuks ikkagi mõtlevad olendid...!

Muide väga tore on osta õlut ka sildi järgi. Kui on lahe silt, siis ostan (st silt võib olla ka spetsiaalselt kole).

Armas kuulutus

Vabandan

Vabandan lugejate ees pisut üheülbaliste postituste pärast. On lihtsalt nii läinud, et vahel on esil üks teema ja siis mõni teine. Pikki arutlusi pole kah nagu jaksanud kirjutada -aga küllap see veel muutub. Soovin kõigile kannatlikkust ja rahu selles asjas. On nagu on.

Piltidel mõned erinevad suudmekompensaatorid (vähendavad relva tagasilööki ja kiirendavad  ümberlaadimist). Suudmekompensaatorite tegemine on terve teadus. Räägitakse "vastavatest kindlatest nurkadest ja suundadest", mis on matemaatiliselt välja arvutatud ning millest sõltub kogu relva edasine käitumine. Kogu konstruktsiooni kandev idee seisneb püssirohugaaside juhtimises ja hajutamises nii, et relv muutuks stabiilsemaks ja kergemini käsitsetavaks. Kui pikemalt järgi mõelda, siis on see kõik väga loogiline...

Isetehtud salvehoidja vs originaal

Mõlemad toimivad nii nagu ette nähtud

Järsku on see albiino tigu?

Kuidagi kahtlaselt valge tigu? Ehk ongi albiino?

Täiuslik Väike Postkontor

Toonela Vint (mõned klipid)

Trummelsalv sajale padrunile (see, mis tõrkus)

Esimene stage. Distants u 150m.

Laskur unustab relva vinnastada ja kaotab palju aega...

Laskmine erinevatelt positsioonidelt (stage 2)

Kolmas stage. Toonela Vindile omaselt kannab see naljakat nime "Priidu Tuba". Märke on palju, ja lasta tuleb kahelt positsioonilt. Toas on kitsas...

Salv annab ridamisi tõrkeid. Laskmisest midagi eriti välja ei tule. Tegemist on trummelsalvega, mis mahutab 100 padrunit ja peaks teoreetiliselt võimaldama ladusat ja pikaajalist tuld. Kuid reaalsus on midagi muud...

Pilte võistlusest näeb ka siit. Tulemused on näha siin.

August

Mulle meeldib, et suvi hakkab oma jõudu kaotama ja ähvardavalt palavad juuni -ja juulihommikud asenduvad meeldiva jaheduse, sügavate toonide ja soolalõhnalise tuulega. Värvid on kirkad ja selged -kogu loodus on täis ärevat liikumist ja kargust. Maailm on palju tõelisem.

Low budget ohutuslipud vintpüssidel

Reeglid näevad ette, et võistlustel peab relva padrunipesas olema värviline ohutuslipp -et kõik näeksid juba kaugelt, et relv on ohutu ja laadimata. Üleval on näha "originaal-ohutuslipp" ja all kodumaine säästu-ohutuslipp...

Minu meelest on tore, kui inimesed kasutavad leidlikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi.

5.2.1.5 Võistlejad peavad kasutama padrunipesa ohutuslippu, või vahendit, mis on 

selgelt nähtav väljastpoolt, kui relv ei ole kasutuses (va tegevuste sooritamisel, mis on 

määratletud reeglis 2.4.1). 

Toonela Vint (eelvõistlus)

Täna toimus Pahklas järjekordne -väga romantiline -laskevõistlus Toonela Vint. Ise ei osalenud, aga kiibitseda oli tore. Kohal oli hulk mõnusat rahvast, ilusaid relvi ja hea ilm.  Kajastan sündmust tulevikus kindlasti pikemalt.

Kuidas ületada pauguhirmu?

Tänases telekoolis tuleb juttu sellest kuidas saada üle ühest põhilisemast hirmust millega inimene kokku puutub -st pauguhirmust.

 

Üldiselt on nii, et enamik inimesi kardab kõva pauku. Ja laskmise puhul tähendab see seda, et hakatakse pauku ootama. Mis omakorda tekitab olukorra, et pigistatakse kõvasti püstolit ja tehakse käega kahtlaseid võbinaid. Ning loomulikult vajutatakse päästikut hirmus rapsakalt ja äkki ("tuleks pauk juba ära!"). Lisaks sellele pannakse ka silmad kinni.

Mida sellises olukorras teha? Mida ette võtta, et pauk ei tunduks nii hirmus?

Lahendus on tegelikult väga lihtne -tuleb hankida peotäis treeningpadruneid (nn klikkpadrunid). Treeningpadrunid on plastikust ja mingit erilist pauku nad ei tee. Toppides neidsamu treeningpadruneid salve läbisegi päris laskemoonaga, tekib situatsioon, et lastes on väga raske aimata millal käib pauk ja millal lihtsalt klõps. Mis omakorda tähendab, et sa ei saa paugu tulekuks eriti hästi valmistuda ja päästiku järsk vajutamine jmt muutub üpris naeruväärseks. Ühel hetkel hakkad mõistma, et pauk tuleb nii või teisiti -ja just siis, kui selleks on õige aeg. Parata sellesse ei saa. 

Ja siis sa saadki pauguhirmust üle. Pauk ei suuna enam su elu! Pauk ei ole enam tegija! 

Vastav kehaasend toob lõhnad paremini esile

E5 kiigub õues ja laseb ennast kiigel pea alaspidi rippu. Kiigub veel veidi ja ütleb siis:

"Tagurpidi on nii hea lõhn!"
Mina: "Mismoodi -hea lõhn?"
E5: "Kui sedasi tagurpidi olla, siis on nii palju häid lõhnu igalpool..."

Vaatan E5-te heldinult ja imetlevalt. Nii tark laps!

Väike palm surnukuuri ees

See on kunagine sünnitushaigla surnukuur. Ja ukse ees olev väike palm tundus kuidagi väga sügavamõtteline. Selle maja seinal peaks olema mälestustahvel.

Forseliuse jüngrid

Vahel võiks peaaegu arvata, et kirjaoskus ei tulegi alati kasuks. Samas võib mõelda, et inimesed just kirjutavad ja väljendavad ennast. Et eestlased on selline kirjutaja-rahvas.

Paar näpunäidet krišnaiitidele

Mul on tekkinud mõned pretensioonid tublidele krišnaiitidele:

1) ligimesearmastuse seisukohast ei ole üldse ilus, kui te hõivate jalakäijate ülekäigukoha ja tõrjute ülejäänud jalakäijad sealt kõrvale
2) liiga vali trallitamine hävitab ümbruses kõik ilusad loodushääled
3) vaimsest seisukohast lähtudes vajaks krišnaiitlikku sõnumit pigem äärelinn, sest kesklinnas on põhiliselt turistid
4) mõned laulud ja ütlemised võiks tõlkida ka eesti keelde (või on krišnaiidid mingid keelešovinistid?)
5) häälekõvendaja kasutamine on liiast
6) ei pea ainult ilusa ilmaga trallitama vaid võiks ka siis, kui on külm ja vihmane

Santiago ordu rist

Sain oma valdusse sellise ägeda rinnamärgi. Compostelas müüakse neid turistidele. Põhimõtteliselt võib iga viimanegi ateist ja uskmatu endale sellise hankida. Väga ülbe märk igatahes.

Lõpuks ometi üks normaalne tegevus internetis

Saab mullikilet katki plõksutada. Nii rahustav. Kõlarid peaks ka olema.

Päris mitmekülgne sõrmus...

See on jälle üks nendest juhtumitest, kus on kõik "head asjad" kokku pandud...-ainus probleem on, et millega seda nüüd kanda?

Low budget tootearendus

Geniaalne -täiesti ja absoluutselt geniaalne mobiilihoidik. Samasuguse võib teha ka GPSile. Olemas on kõik heale tootedisainile omased tunnused: töökindlus, mitmekülgsus, lihtsus, elegantsus. Mul silm kohe puhkab...

Eriti imelik mõte

Selline reklaam. Avasta oma ego! Justnagu oleks inimeste probleem selles, et nad on liiga isetud ja altruistlikud -ei suuda oma ego leida ja maksma panna.

Kuigi tegelikult on ju vastupidi? Isetsemiseks pole vaja üldse pingutada. See on iseeneselik ja loomuomane protsess. Küll peaks aga kuidagi üles leidma oma isetuse -nn antiego! (Pealegi oleks väga šeff ehitada reklaam üles mõttele, et "SEE õlu-sepik-šampoon muudab su isetuks-õnnelikuks-altruistlikuks. Või: SEDA sepikut söövad need, kes on loobunud oma minast-kannatusest-egoismist vmt"

Sest isetus on erinev ja ego on meinstriim.