tiistaina, kesäkuuta 30, 2009
Töömeeste tehtud väga hea modernistlik skulptuur
sunnuntaina, kesäkuuta 28, 2009
50m (tegelikult metssearada)
Nagu mõni ehk mäletab, jäi Dorise optika paika laskmata. Üritasin seda asja pühap. edasi ajada. Sihtisin nr 10 alumist valget äärt. Tabamused nr 7-s.
Kruttisin...
Peale kruttimist
Kinnikleebitud tabamuste järgi on hästi näha, kuidas lasud edasi liiguvad. Vahepeal ei viitsinud enam niisama toksida ja täristasin kümmekond kuuli kiires tempos nr 10 suunas. See oli miski kahtlane vene moon -püssirohugaasid olid oluliselt vängemad, kui normaalsel moonal.
Viimased 2 lasku. Sihtisin nr 7-t.
1) Taavi õmmeldud kestapüüdja töötab laitmatult
2) Vene moona püssirohugaasid on vängemad, kui Remingtonil
3) Relva raud ja lukukoda kuumenevad märgatavalt juba peale kümnekonna padruni kiiret laskmist
4) Laskmine on JUBE põnev. Tekib tunne nagu oleks jooksnud kaks kilomeetrit
5) Dorise päästik võiks veel pehmem olla (on küll lühike, aga suht raske)
6) Esimesed metsmaasikad on juba valmis
7) Elu on romantiline
perjantaina, kesäkuuta 26, 2009
Meediaeksperimendi teine päev ja veel üks mõte
Täna nägin telekas 12 inimest, kes hoidsid, sihtisid, või kasutasid tulirelva. Kanaleid ma ei valinud vaid vaatasin suht juhuslikult. 12 x.
Kuulsin ka huvitavat mõtteavaldust peale bodycombatit.
Neljakümnendates aastates väga hea kehaehitusega naine: "Lähen peale trenni koju ja riläksin täiega! Võtan paar klaasi veini ja lihtsalt olen! Väike mure on ainult see, et kui palju vein neid kaloreid juurde annab? Vanasti, kui ma olin noor, ja terve öö veini jõin, tundsin ennast hommikul väga kõhna ja saledana, aga nüüd vanemana -olen hommikul peale veinijoomist väsinud ja paks!".
Rekordtaimed Botaanikaaias!
Postkasti potsas selline kiri (tundub kasulik):
Taimeriik on väga mitmekesine ja rikkalik.
Taimed erinevad oma suuruse, kuju, vanuse, kasvukiiruse jm omaduste poolest. Ikka on mõned kõige suuremad, mõned kõige pisemad, mõned kõige vanemad jne.
Need ongi need rekordtaimed, keda me oma näitusel tutvustame. Külastaja saab teda, millisel taimel on kõige suurem (väiksem) õis, leht, vili, seeme. Milline taim kasvab kõige kiiremini, millisel puul on kõige kergem puit , millised kasvavad kõige kõrgemal mägedes, millised kõige sügavamas ookeanis jne. Huviline saab teada ka seda, milline taim on looduslik kompass ja millise taime seemned lendavad kõige kaugemale.
Retked botaanikaaia kollektsioonidesse toimuvad: laupäeval 27.06.09 ja 04.07.09, algusega 13.00; pühapäeval 28.06.09 ja 05.07.09, algusega kell 13.00, eesti keeles.
Eelregistreerimist ei ole. Botaanikaaed on avatud kell 11.00-18.00. Kohale pääseb bussidega 34 A, 38 ja 49. Kuraatorid: Urmas Laansoo (tel: 606 2698), Taimi Puusepp(tel: 606 2671)Krista Kaur (tel: 606 2671)
Taimeriik on väga mitmekesine ja rikkalik.
Taimed erinevad oma suuruse, kuju, vanuse, kasvukiiruse jm omaduste poolest. Ikka on mõned kõige suuremad, mõned kõige pisemad, mõned kõige vanemad jne.
Need ongi need rekordtaimed, keda me oma näitusel tutvustame. Külastaja saab teda, millisel taimel on kõige suurem (väiksem) õis, leht, vili, seeme. Milline taim kasvab kõige kiiremini, millisel puul on kõige kergem puit , millised kasvavad kõige kõrgemal mägedes, millised kõige sügavamas ookeanis jne. Huviline saab teada ka seda, milline taim on looduslik kompass ja millise taime seemned lendavad kõige kaugemale.
Retked botaanikaaia kollektsioonidesse toimuvad: laupäeval 27.06.09 ja 04.07.09, algusega 13.00; pühapäeval 28.06.09 ja 05.07.09, algusega kell 13.00, eesti keeles.
Eelregistreerimist ei ole. Botaanikaaed on avatud kell 11.00-18.00. Kohale pääseb bussidega 34 A, 38 ja 49. Kuraatorid: Urmas Laansoo (tel: 606 2698), Taimi Puusepp(tel: 606 2671)Krista Kaur (tel: 606 2671)
torstaina, kesäkuuta 25, 2009
Relvad ja meedia
Käivitasin eile meedia-eksperimendi. Loen kokku kõik korrad (mis ma näen), kui telekas keegi inimene hoiab või kannab relva. St erinev inimene. Mitte nii, et üks mees jookseb erinevates kaadrites sama relvaga ringi.
Eile nägin 1,5 h jooksul kolme sellist juhtumit.
Asi on selles, et mulle käib närvidele see, kui PALJU ja kui KERGEKÄELISELT igapäevases meedias (=televisioonis) relvi eksponeeritakse ja neid kasutatakse. See, kuidas relvi meedias kujutatakse, on karjuvas vastuolus tegelikkusega (vähemalt Eestis).
Relvad muutuvad ohtlikuks, kui nendega puutuvad kokku lapsed, kurjategijad, vaimselt häiritud inimesed, joodikud-narkomaanid; inimesed, kes ei käitu ohutult, või inimesed, kes relvi LIIALDATULT IMETLEVAD või neid JUMALIKUSTAVAD. Ohtlikuks muutuvad relvad siis, kui neis nähakse võimu-atribuuti, või moodust enda MINA (pildi) tugevdamiseks.
Kummalisel kombel aga toetab meedia arvamust, et relv lahendab kõik teele kerkinud probleemid. Et "head" võidavad relva abil "pahad" (ja loomulikult on telekavaataja just see "hea"). Relvi kujutatakse maagiliste esemetena, mis annavad inimesele võimu. Laskehaavad paranevad aga alati kiiresti -jättes alles vaid mehised armid...
Lisaks relvade jumalikustamisele meedia ka DEMONISEERIB relvi. Tulirelvaõnnetusi ja relvadega toime pandud kuritegusid kujutatakse meedias võimalikult šokeerivalt. Vahet ei tehta ebaseaduslikel ja seaduslikel relvadel -tehes nõnda kõik seadusekuulekad relvaomanikud vastutavaks ebaseaduslike relvadega sooritatud õnnetuste ja kuritegude eest. Eetrisse paisatakse faktidele mittetoetuvaid hüüdlauseid ja kuulujutte -õhutades inimestes relvade ja relvaomanike suhtes sihitut hirmu ja ebakindlust.
Pilt, mille meedia relvadest maalib, on tegelikult jama. Ja täiesti vastutustundetu.
Relvad on lihtsalt ASJAD, mis nõuavad kõrgendatud tähelepanu ja erilist ettevaatlikkust. Relvadega ei peaks eputama ja neid haiglaselt imetlema. Nad ei ole seda väärt. Jah -nad on küll huvitavad ja tihti ka kaunid ning nendega on põnev lasta -kuid see on ka kõik. Sama huvitav on ka purjepaat või hästi tehtud salat. Olen veendunud, et meedia ei tohiks relvi jumalikustada ega kasutada neid samaaegselt selleks, et kutsuda inimestes esile ebaratsionaalseid hirme.
Aga loomulikult on see suhteliselt kasutu jutt. Ajakirjanikud tahavad ju ka millegiga leiba teenida...
Lisan lõpetuseks väga hea lingi reeglitest mida tuleks õpetada IGALE lapsele (http://www.tacticalshooting.ee/ee-28).
Paar eilset kõlama jäänud mõtet
Ma olen avastanud, et isegi juhul, kui mõte tundub esmapilgul täitsa jabur, ei maksa sellesse suhtuda liiga kergekäeliselt vaid tasub ikkagi kaasa mõelda. Näiteks selle karma-teema kohta tekkis mul päris võimas teooria. Et riikidel on karma. Kuigi selle teooria nõrk koht on Rootsi, sest kuidas on võimalik, et Rootsi, kes laastas 300a tagasi süüdimatult Põhja-Saksamaad, on peale Poltaava lahingut pikka rahupõlve maitsnud? Samas, kui USA elab ka täiesti rahulikult? Ja mida halba somaallased on teinud, et neil selline karmavõlg on?
Järsku ongi just nii nagu seina peal kirjas oli?
keskiviikkona, kesäkuuta 24, 2009
Triitiumsihikud on jätkuvalt müügis
Pakun jätkuvalt müüa korralikke triitiumsihikuid. Teatud olukordades on need väga kasulikud aksessuaarid :)
See mustvalge fotosuurendi millest siin kunagi juttu on olnud, selle hind on vahepeal ka jube väikeseks langenud http://asjadest.blogspot.com/2008/08/jrsku-keegi-tahab-ra-osta-seda-see-on.html. 30 EEKi. Ainuüksi kohver on vähemalt 20 krooni väärt. Superdiil ühesõnaga -viige ainult ära!
Ja just äsja ilmus müüki üks tuttuus pisemat sorti plastikust püssikohver (hind 400-500 krooni). Väga stiilne asi! Huvilistele annan täpsemat infot, kui soovi on. Seal kohvris saab põhimõtteliselt ükskõik mida hoida. Viiulit -klarnetit -flööti jmt.
maanantaina, kesäkuuta 22, 2009
Nüüd on pangatöötaja Kurja käskjalg
Täna tekkis muru riisudes ilmutuslik mõte, et majanduslanguse tõttu on pangatöötajad kaotanud oma atraktiivsuse ja "kõrge" staatuse ühiskonnas. Sest ma mäletan aegu, kui isegi tavaline teller oli suhteliselt heal sotsiaalsel järjel olev isik. Rääkimata juba muudest panganinadest nagu osakonnajuhatajad, f-nõustajad, jne jne. Oli aeg, kui KÕIK ihalesid tööd pangas -kuigi osad tegid nägu, et nad sellest justnagu ei hoolikski. Pangatöötaja oli nagu Olümposelt alla tulnud jumalus, kes õpetas abituid inimhakatisi tuld tegema ja ratast kasutama. Just pangatöötaja lasi meil esimest korda proovida toore liha asemel praetud liha. Peagi ei kujutanud keegi elu ilma tule, küpsetatud liha ja rattata ettegi. Mingi lohisti kasutamine ei tulnud enam kõne allagi.
Nüüd on aga nii, et pangatöötajat vaadatakse kui ahnet liigkasuvõtjat, kes tahab sind lolliks teha, su raha ja kodu ära võtta ning seejärel sind saatuse hooleks jätta. Tavaline teller esindab kõike seda paha, mis on kusagil Stockholmi väävlikatelde juures välja mõeldud.
Osakonnajuhatajad ja finantsnõustajad on aga juba päris sortsid ja puraskid, kes juhatavad loendamatuid teller-kratte tegema oma musta ja räpast tööd.
Ei tea, kas Jumal neile üldse armu annab?
Meeldetuletus, et pole vaja kõike käppida mida leiad
P7 lõikas ajakirjast välja 25 kroonise pildi ja praalis, kuidas ta sellega poes maksab.
Mina (elutargalt): "Valeraha levitamise eest pannakse viieks aastaks vangi"
P7: "Miks?"
Mina: "Sest kui valeraha on palju, siis kaotab päris raha oma väärtuse ja lõpuks pole enam kellegil raha"
P7: "Minu meelest peaks just kõigil rohkem raha olema, kui osad vangi pannakse?"
Mina (elutargalt): "Valeraha levitamise eest pannakse viieks aastaks vangi"
P7: "Miks?"
Mina: "Sest kui valeraha on palju, siis kaotab päris raha oma väärtuse ja lõpuks pole enam kellegil raha"
P7: "Minu meelest peaks just kõigil rohkem raha olema, kui osad vangi pannakse?"
sunnuntaina, kesäkuuta 21, 2009
Sabre AR oma parimas konditsioonis
See paks asi seal salve-ava otsas on niuke kummist lehtrikujuline vidin, mis kiirendab salvevahetust. Mõte on sama, miks kasutatakse pudelisse vee valamisel lehtrit ja mitte otse valamist. Püss ise on tehtud nii heaks, kui üldse võimalik. Päästikukäik on muinasjutuliselt pehme, sujuv ja lühike; optika on pärist Swarovskilt + igasugused muud kasulikud lisad. Imekaunis riistapuu...
P7 püüdis püünisega hiire
Kohe hommikul kadus P7 ära ja ilmus peagi ähmi täis taas lagedale -endal kaasas lõksuga kinnipüütud paks metshiir. See on selline lõks, mis jätab hiire ellu. Lõksu seadis P7 eelmisel päeval metsa üles. E5 ja P7 vahtisid hiirt ja hakkasid kohe plaane tegema kuidas nad hiire eest hoolitsema hakkavad jne. Nende arvates oleks hiir klaaspurgis väga õnnelikku elu elanud.
Suutsin nad siiski ümber veenda ja P ja E läksid mõne aja pärast üheskoos hiirt tagasi metsa laskma. See oli muide väga paks hiir. Suurim metshiir keda ma näinud olen. Tegin hiirest filmi ja pilti ka. Ta nimi oli Täpi...
* * *
Huvitav, kas jahiseadus lubab sellisel -õppeotstarbelisel eesmärgil -ka karusid ja mäkrasid püüda? Et püüad kinni -uurid -ja lased metsa tagasi? Looduseuurijad ju teevad nii? Panevad põdrale raadiosaatja külge ja siis jälgivad, kus põder käib. Ilmselt on see siis lubatud? Samal põhimõttel võiks ka närilisi positsioneerida -et kus nad käivad üldse? Võib ka väikese kaamera külge panna -või numbriga helkurvesti...
lauantaina, kesäkuuta 20, 2009
Dorisega tiirus
Lõpuks ometi jõudsin Dorisega Männikule, et optika sisse lasta ja püssiga lähemalt tuttavaks saada. Ilm oli leebe. Polnud palav ega külm, ning päike oli sama sõbralik nagu lapsepõlves. Oli täiuslik aeg tiiru külastamiseks.
Peale seda, kui Doris endale optika sai, jäi tema senine kohver talle väikeseks ning ma olin sunnitud ta autosse värvilise fliisteki sisse mähkima -täpselt nagu beebi.
Tiirus tekkis mõningane väike segadus, kui sain korrapidaja juhise, et 100m laskeraja võtmed on Tõnu käes, kes seal oma Sabre AR-i laseb. Kohale jõudes (pidin samal ajal majandama napaka lebomati, püssi, koti ja püssipadjaga) oli uks lukus, ja Tõnu ei paistnud kusagil. vantsisin tagasi korrapidaja juurde, kes teatas, et Tõnu on kindlasti seal -ilmselt laskeraja taga asuvas kaevikus tabamusi kontrollimas.
Nii oligi.
Tõnu (ta on mõnus valge habemega 59a mees) oli lahkesti nõus mind püssi sisselaskmisel veidi juhendama ning näitas ka seda, kuidas märklehe raame kaevikus üles ja alla liigutada.
Samuti lasi ta mul uurida oma custom AR-i -mis oli tõeliselt võluv relv. Väga kerge ja ergonoomiline. Tõsi küll -hind oli püssil koos kõigi juurdekuuluvate viledega 100 000. Doris tundus AR-ga võrreldes raske. Isegi ebameeldivalt raske. Kuid selle eest on ta kompaktne ja lollikindel -ning väga täpne.
Tõnu jäi minuga koos tiiru ning jagas mitmeid häid näpunäiteid (ilmselt tahtis ta natukene ka Dorist uurida). Seadsime üles kaks märklehte 100m kaugusele ning ma lasin 3 viiest seeriat, kontrollides iga seeria järel tabamusi.
Läksin täiega närvi (Tõnu passis ju kõrval!). Prillid läksid uduseks ning märklehte polnud ajuti üldse näha. Ka kõrvaklapid segasid põske vastu relva kaba toetamast. Kõik oli justku pahasti ja olin kindel, et tabamused on metsas.
Oma üllatuseks tabasin esimese korra kohta täitsa hästi. Kõik kobarad mahtusid 10 cm sisse. Arvestades seda, et kogu relv oli mulle täiesti tundmatu -kaasa arvatud päästikukäik -ei olnudki asi nii hull. Õigel kaugusel paistis sihtmärk läbi optika selge ja klaar, mis on säästuoptika kohta täitsa tubli saavutus. Relva tume pauk ja tuntav tagasilöök näisid esialgu üllatavalt tugevad (see on tegelikult suhteline). Jooksin tabamusi kontrollides 6x100m (100m märklehtedeni ja 100m tagasi), mis tähendab, et tegemist oli korraliku füüsilise trenniga ;)
Kuna aega eriti polnud (tiir suletakse kl 18.00) ja Tõnu kügeles kõrval, siis ei jäänud ma eriti kauaks. Seadsin paar korda sihikuristi -kuid asi jäi pooleli, sest selgus, et peaksin pisut ka optikat ennast silmale lähemale nihutama. Põhjalikeks manipulatsioonideks puudus vajalik aeg ja me pakkisime oma varustuse kokku ning suundusime koju.
Tõnu rääkis autos väga traagilise loo oma pojast.
Lasin Tõnu Võitleva Sõna juures välja ja vurasin edasi koju. Oli olnud VÄGA lahe õhtupoolik.
Parim on asja juures see, et lastes ei mõtle inimene millelegi muule, kui käimasolevale tegevusele: märklehel võbelev sihik, päästiku liikumine, pauk ja relva tagasilöök haaravad kogu su tähelepanu ja mõtte. Oled vaid sina, püss -ja kaunis suveilm... :)
perjantaina, kesäkuuta 19, 2009
Ameerika kummituslinnad
Link lehele, kus saab teha ringkäigu Ameerika mahajäetud asulates. Fotode nägemiseks on vaja klikkida mummu juures avaneval tekstil "Click to see pictures".
Päris mõtlemapanev lehekülg.
Päris mõtlemapanev lehekülg.
torstaina, kesäkuuta 18, 2009
HMS Illustrious Tallinnas
Laeval on teenistuses hulk lapsi...-ohvitserkond tõuseb muust laevapersonalist (madrused jmt) silmnähtavalt esile.
Igasugust kangemat kraami oli väga palju...
Kohal oli kõikvõimalikke saadikuid ja sõjaväeatažeesid. Ja niisama tegelasi. Märkasin oma pahameeleks, et meie kuulus kaitsekomisjoni(?)liige Kadri Simson rääkis enamuse ajast juttu meie oma eesti jopedega -aga oleks pidanud rääkima hoopis inglastega. Mis mõtet on minna poliitikul lennukikandjale hängima, kui ei viitsi isegi suhteid luua?
Kapteni auto, mis on ALATI valget värvi Land Rover ning viiakse maale kõige esimesena.
Kapten avaldas oma lühikeses kuid südamlikus kõnes kaastunnet eesti sõduri langemise puhul Afganistaanis ning rõhutas, et eestlased sõdivad Helmandis koos brittidega, kui relvavennad.
Kui hästi läheb, siis saan mõne päeva jooksul pildid teki pealisehitistest ja ehk ka mõnest pardasuurtükist või isegi Metal Stormist (mida pole tegelikult lubatud pildistada). Huvitav, mis selle M-stormi eestikeelne vaste võiks olla? Elektisuurtükk? Elektrikuulipilduja? Impulsskuulipilduja? Ülevaatlikum link on siin.
Mõned märksõnad lennukikandjast.
Kohal oli palju tähtsaid ninasid .
Lennukikandja varustusohvitser soovis osta Eestist laeva ohvitserkonna tarbeks 400 pudelit veini. Naisohvitserid abielluvad vaid teiste mereväe ohvitseridega. Kord kuus saavad abikaasad riigi kulul kohtuda. Peale esimest nädalat on laeval värske köögivili otsas ning ülejäänud aja süüakse rasvast ja kaloririkast (friteeritud) toitu. Seetõttu on väga raske laeval mitte ülekaaluliseks muutuda. Laev võib peale võtta 22 lennukit kuid hetkel on neid pardal vaid 7. HMS Illustrious osales eelmisel nädalal Botnia lahel Rootsi mereväe polügonil toimunud õppustel, kus katsetati uut raketti.
Ja kokkuvõtteks üks lennukikandja radarioperaatorite slõugan: "Kui piloot eksib -sureb tema; kui mina eksin -sureb piloot!" ;)
Pildid tulevad homme ja ülehomme.
Tänasest ilmast
Tuttav sünoptik andis teada, et:
1) täna õhtul äikest ei tule
2) päikest ei tule
3) pilvisus ägeneb ja tekib vihm
4) asjad lähevad ainult hullemaks
1) täna õhtul äikest ei tule
2) päikest ei tule
3) pilvisus ägeneb ja tekib vihm
4) asjad lähevad ainult hullemaks
Silmakujulised asjad on imelikud
keskiviikkona, kesäkuuta 17, 2009
Rootsi otsus nõuab soomlastelt kõvemat pingutamist
Tänane Päevalehe artikkel kinnitab vaid seda mida soomlased ammugi teavad.
Pilt pärit: flickr.com/.../2499996305/
Pilt pärit: flickr.com/.../2499996305/
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)