tiistaina, elokuuta 31, 2010

Taanlased ehitavad kosmoseraketti -aga mida meie teeme?

Paar taanlast on ehitanud sponsorite rahadega valmis H-kujulise stardialuse, allveelaeva ja kohe peaks valmima ka mehitamist võimaldav rakett.

sunnuntaina, elokuuta 29, 2010

Paar tähelepanekut eilselt võistluselt

Eile toimus "kaitsestruktuurides" tavapärane võistlus 22LR, 9x19, ja 5,56x45.

1) Pikka püssi võiks lasta stiilis "laskejooks" (nagu laskesuusatamine). Mõte on selles, et iga laskur jookseb peale laskmist ISE oma 100m kaugusel olevate märkide juurde, vahetab need ja jookseb seejärel kärmelt tagasi järgmist seeriat laskma. Jooksmisele kulunud aega mõõdetakse ja arvutatakse mingi suhe kogutud punktidega. Mõte oleks selles, et laskur jõuab tagasi higisena ja hingeldades ning laskmine pole enam "valgetes kinnastes lõbu" vaid reaalsus. Tuleb õppida laskma KA kõrge pulsi ja hapnikupuudusega.

2) Lasta saab kahel moel:
a) püüdes enne päästikule vajutamist võimalikult rahulik olla ja ennast kõrvalisest mitte häirida lasta ("keegi ei tohi mind segada!")
b) andes järgi sisemisele rahutusele ning lastes HOOLIMATA ärevusest (see tähendab, et laskur peab võimalikult hästi tabama KA peale kohvijoomist, jooksmist, ärevust, uste paukumist, välklampide sähvatusi jmt).

3) Kaitseväes kasutatav püstol USP kipub kesti näkku pilduma (kolme erineva püstoliga olen saanud näkku 5 kesta). Tasapisi tekib soov lasu hetkel pea kõrvale pöörata...

perjantaina, elokuuta 27, 2010

Riina Nemvaltsi suurepärane vastus

Kaitseliidu Kooli väisab atraktiivne soome ohvitseride seltskond. Peale koolis ringitiirutamist ja ettekandeid toimub ühe ohve ja Riina vahel järgmine lühike dialoog:

Soome ohvitser: "Kuidas see üldse võimalik on, et naisterahvas juhib sellist kooli?"
Riina Nemvalts (ulakalt): "Tegelikult see ongi võimatu!"
* * *
5+!

Tartu. Täiuslik linn.

Nagu te ehk juba teate, on Tartu palju enamat, kui lihtsalt -mingi linn. Tartuga on sama moodi nagu oli kunagi kommunistliku parteiga: ütlesime "partei", ent mõtlesime südametunnistust.
Ka nüüd, kui me ütleme "Tartu", mõtleme me tegelikult Kodumaad. Sõpru. Papist kohvitopsi jahedal augustiõhtul. Vaikset emakeele kõla tänaval. Unist pargipinki suure pärna vilus. Mõnusaid vene kalamehi jõe ääres. Tuules hõljuvaid linasid hubases sisehoovis. Ülikooli raamatupoodi, naljakat tühjade lettidega kondiitriäri raekoja kõrval...
Tartu tähendab ka pisut kurblikku uitamist Suurte Puude All, külma sügisvihma ja viimase raha eest ostetud lihapirukat.

Tartu on nagu ema kaasa pandud võileib ja pohlamorss. Kõik see, mida Eesti üldse olla suudab.

Need, kes ütlevad, et Eesti on väike umbne konnatiik, ei ole kunagi Tartus käinud...















See on ju puhtakujuline Itaalia...
Su eest kantakse hoolt...
Sa jõuad alati koju...

torstaina, elokuuta 26, 2010

Kas mehel on seinaga mingi seos?

Tähendab...-asjad, mis esmapilgul tunduvad juhusena võivad tegelikult osutuda väga loogiliseks süsteemiks. Küsimus on selles, milles see süsteem seisneb? Mida ta hõlmab? Ja -kas tal on meile mingi Sõnum?

Kena kullast ripats

Väga ilus :)

tiistaina, elokuuta 24, 2010

maanantaina, elokuuta 23, 2010

Sellel nädalavahetusel toimub Eesti võimsaim laskevõistlus Estonian open 2010

Velled! Õed ja vennad! Kaasmaalased!

Käesoleval nädalavahetusel 28-29.08.2010 toimub Pärnu lähedal Potsepal Eesti suurim, atraktiivseim ja vihaseim praktikali laskevõistlus Estonian Open 2010.

Tegemist on suure rahvusvahelise võistlusega, kus saab näha Eesti, Soome, Leedu, Vene, Rootsi ja teiste maade parimaid praktikal-laskureid. Näha saab ka sellise tuuninguga relvi mida te varem näinud ei ole (eriti jälgige soomlaseid ja rootslaseid).

Olgu ka mainitud, et Potsepa võistluspaik on imekauni maalilise männimetsaga liivakarjäär. Silm lausa puhkab. Soovi korral võib ümbruskonnast pohli ja mustikaid otsida.

Soovitan soojalt! Üritus on esmaklassiline. Toimub iga ilmaga.

Miia ja Juss on laenus

Vahva. Uue Maailma Seltsist saab laenata Miiat ja Jussi: http://www.uusmaailm.ee/raamatukogu/laenutus/ammuud-asjad/

Tegemist on kindlasti tänuväärse pakkumisega. Eriti näiteks neile naisterahvastele, kellel endal perekonda ja lapsi pole, kuid kes peavad minema tädi juubelile -kus neilt hakatakse selle olukorra kohta seletusi nõudma. Siis ongi hea, kui on kohe paar last ette näidata. Et kellegil vigisemist poleks.

Midagi erijuhtumiteks?

Teatavasti kandsid muinasajal kõik naised nuga vööl -kuigi kartuleid polnud tollal koorida vaja. Võibolla just sellepärast kuuluski meeste igapäevase varustuse juurde ka väike kirves (nn tapper)? Mingil moel tuli ennast ju kaitsta?

Kodanikul on aias Russalka II

Mähel on üks müstiline maja, mille aed on täis igasuguseid huvitavaid asju -alates künka tipul troonivast kotkast ja lõpetades luikedega aknalaual. Kogu asi meenutab väga Amandus Adamsoni loomingut. Selline uus-klassitsism. Järsku ongi Amanduse fännid?

sunnuntaina, elokuuta 22, 2010

Meestel on metsas väike romantiline pubi

Näeb väga rehabiliteerimiskeskuse moodi välja. Ainus puudus on, et pole kedagi, kes serveerimislauakese koos rosoljega kohale tooks...

Harjutasin serveerimislaua taga pisut salvevahetust (kui kelk on tagumises asendis) -et kuidas seda kiiresti teha. Mitte, et mul seda pubis vaja peaks minema, aga lihtsalt et...-see on selline teoreetiline oskus. Näiteks nagu mõned oskavad makrameed või süstikuga tikkida.
Ja lõppudelõpuks võib mõnda asja harjutada lihtsalt niisama. Mõned näiteks käivad seal napsu võtmas ja lõket tegemas. Inimesed on erinevad.

Saksa vabadus

Nädalavahetusel toimunud koertenäitusel leidsin toreda seltskonna venelastest bussituriste. Nad olid endale pagasiruumi mõnusa baari teinud ja näisid kogu olukorda nautivat.

Isegi koerad pole enam need, kes vanasti



torstaina, elokuuta 19, 2010

Leitud suur hõbeaare

Juhtusin kuulma, et hiljuti leiti kusagilt Harjumaa lähedalt "ilmselt Eesti kõigi aegade suurim hõbeaare". Peitaare on dateeritud 9 saj. p.Kr. Vastavad ametkonnad teavitavad ajakirjandust siis, kui õigeks peavad. Jälgige uudiseid...

keskiviikkona, elokuuta 18, 2010

Andro Kööbil on näha tubli näitus

Üldiselt on ikka nii, et näitustele (ja muudesse sellistesse kohtadesse) satuvad inimesed mõne muu tegevuse käigus -näiteks tahad võtta tassi kohvi -ja pead seetõttu mingisse fuajeesse minema -kus ongi näitus. Või siis soovid külastada WCd ja märkad, et WC on samas majas, kus teater. Näiteks teatri puhul on küll nii, et mehed keda seal näha on, tahavad tegelikult kõik külastada teatri baari.

Nii juhtus ka eile, et käisin Andro Kööbi näitusel -mis asub Lastemaailma kõrval. Androl on seal kandvaks jõuks suured ja erksavärvilised (näib, et fotolt kopeeritud) maastikumaalid. Kui üldiselt on maalinäitused ahistavad ja võib lausa käega katsuda kunstniku sisemist ängi (kui tegemist pole just pensionäride huviringi rõõmsameelse näitusega), siis Androl on õnnestunud teha midagi muud. Näitus on üdini positiivne ja reibas. Tegemist on maalidega mida võiks ka päriselt seinale panna.


Erilist tunnustust tuleb Androle avaldada aga selle eest, et ta on piltide loomisel kasutanud Eesti vasakpoolsete vaadetega kunstiringkondades ennekuulmatut võtet ning tulistanud valgeks võõbatud vineertahvleid püstolist Glock. Kuigi -mis seal salata -näib, et erilist fantaasiat see justkui ei nõua. Kohati tundub, et Andro on nende Glocki-piltidega pisut poolele teele pidama jäänud. Kuid kunstniku entusiastlikku suhtumist tuleb siiski kiita.





"Kiired otsused" on näituse üks tugevamaid pilte. Just sisu poolest. Täitsa tubli näitus kokkuvõttes.

tiistaina, elokuuta 17, 2010

Esimesed lapsepõlvemälestused tekivadki just nii...


...et kusagil on mingi -sinu jaoks täiesti tavaline -asi, mis jääb kogemata meelde, omandab idealistliku kujutluse ning muutub ajapikku otsekui turvalisuse sümboliks.

Külmutatud pelmeenid kaasa

Päris võimas variant...
Ja tõepoolest -jõudes koju, on pelmeenid just parajalt pehmed, et need pannile visata. Kuigi samas on olemas ka oht, et on liiga pehmed ja moodustavad sellise tervikliku mütsaku, mida on väga raske töödelda. Teisalt toovad just sellised ebatraditsioonilised olukorrad esile kokakunsti tõelised saavutused.

maanantaina, elokuuta 16, 2010

Ega Tallinnas erilist romantikat ei teki


Tallinn on selline linn, kus kõik romantilised sündmused on juba ammu ära olnud. Alles on jäänud ainult väga praktilised asjad: teekatte remont, liikluskorraldusmuudatused, ühistransport, pätid, MUPO, Tallinna Linnavalitsus ja -turistid. Ainult vahel harva juhtub, et inimesed loevad pargipingil luuletusi (kamoon!), istuvad paadisillal jalad vees või söövad kodutrepil isetehtud vorstivõileiba.
Ja kui isegi korraks tekib tunne -et nüüd kisub veidi romantiliseks -nii kohe sõidab mööda mõni auto või tuleb keegi Ühisteenustest -ja ongi kogu võlu läinud.
Nukker...

Telk

sunnuntaina, elokuuta 15, 2010

Mille peal eurooplane vannub?

Juhtusin lugema kirjatükki, kus üks Eestist pärit juudi tütarlaps kirjeldab oma teenistust Iisraeli Kaitseväes. Tüdruk mainis ka seda, et ta andis oma sõdurivande Piiblil -mitte Tooral nagu juutidel üldiselt tavaks.

Huvitav.

Millel tänapäeva eurooplane oma vande annab? Kas sellist asja üldse on? Kas ta annab vande enda nimel? Kas eurooplasel on midagi sellist, mis ei sõltu ratsionaalsest kasust ja isiklikust emotsioonist? Kas on midagi sellist, mis on eurooplasest endast nö suurem?

On see Lissaboni Leping? Planeet Maa? Inimõiguste Harta? Kiirem Internet?

Pandimaja semiootiline laeng

Jälle üks päris eeskujulik kunsti-juhtum? Seda kutsutakse vist sotsiaalseks kunstiks?

Muponaudid varitsevad temaatilise seinamaalingu taustal

perjantaina, elokuuta 13, 2010

Töömehed on ka tublid kunstnikud




Rõõm näha, et tavalised tublid töömehed tahavad -ja suudavad luua kvaliteetset ruumiarhitektuuri, mis võluvalt liigendab ja ilmestab meie linnapilti. Kordan taas -selleks ei pea omama diplomit, et teha head kunsti. Töömehed teevad seda isegi muu töö kõrvalt...-alateadlikult.

Hiigelkiik ja Paavo Pesusieni

Tõeliselt mehine kiik.

torstaina, elokuuta 12, 2010

Uudiseid töölt

Käisin täna Kohtla-Järvel külas ühel naisterahval. Olukord tundus esialgu täitsa normaalne kuid lõppes peale mõningast mvestlust ikkagi sellega, et pidin nuusutama seina. Ja päris mitmes kohas.
Tundsin vaid tapeedi lõhna. Ning nagu ma naisterahva olekust aru sain, ei olnud tapeedi lõhn see mida ma tundma oleks pidanud.

Elutarkus kõneleb P7-s

E6, P7 ja naabrilapsed istuvad lauas, söövad jäätist ja on eluga väga rahul. Kell on 12.05.
MR (õnnelikult ohates): "See tänane päev on ikka nii tore!"
P7 (vaatab imestunult MRi): "Tänane päev pole ju veel läbigi! Sa võid täna näiteks prügikasti kukkuda ja täiesti räpaseks muutuda! On see siis tore päev või?!"

tiistaina, elokuuta 10, 2010

Harilik betoonsuurtükk

Väga mõistatuslik juhtum...

Peace to all