sunnuntaina, helmikuuta 27, 2011

Viru Keskuse turvamees Tallinnas

Ah, see vaatepilt meenutas nii väga "Jumalaema kirik Pariisis" ühte illustratsiooni...

Kruvikeeraja käepideme otsast tehtud sõrmusepanus

Väga efektne ja ilus. Isegi mull on sees.

Turvamees Peetrus

perjantaina, helmikuuta 25, 2011

Täna on Külli Reinumäel sünnipäev

Palju õnne, Külli! Ole tubli ja kraps! Näitle vägevalt! :)

torstaina, helmikuuta 24, 2011

Trükikoda loob uut värsket kunsti

Trükikojamehed on oma vana kompositsiooni asendanud modernistlikuga. Väga kena.

Natsid, antifašistid, maausulised ja hinduistid

Keegi on lumele piaraka svastika teinud. Seletusi on 4:
1) Tegemist on natside siira tundepuhanguga
2) Tegemist on antifašistide kätetööga, et kompromiteerida natse, maausulisi ja hinduiste
3) Tegemist on maausuliste jonniajamisega stiilis "haakrist on iidne ugri sümbol"
4) Tegemist on hinduisti naiivse püüdega kujutada loodu igavikulist kulgu

Ei saanud plaadile pihta...

Kolmapäeval tabas mind mu "laskekarjääri" üks suurimaid krakke (krakk = läbikukkumine). Idee oli selles, et esmalt pidi tabama viite 25 m kaugusel olevat u 20 x 20 cm suurust metallplaati (peale mida tuli lasta ära 10 pappmärki). Laskemoona oli 3 salve (3 x 15 =45 padrunit). Soojendusharjutusel olid tabamused igati ok kuid kui võistlemiseks läks, toimus tõeline häving. Tulistasin -tulistasin -tulistasin -ja ei tabanud eriti midagi! Märkide ümber lendas puidutükke ja sädemeid aga plaadid jäid kangekalselt püsti! Sain tulemuseks kirja priske nulli ja kaotasin täiesti oma laskealase usutavuse...-ja vist isegi kogu minapildi... ;)

Punane nool osutab neid kurjavaimu plaate...

Siin aga näide kuidas normaalsed inimesed püstolit lasevad....

keskiviikkona, helmikuuta 23, 2011

1918/2011

homme keset külma talve
sündis meie riik
koolipoisid jooksujalu (ema väraval veel seismas)
sõtta läksid siit

poja ära sina mine
hüüdis ema veel
aga oli juba hilja
tühi oli tee

lahingusse üksnes lootus
oli võtta vaid
usk et vahest kõige kiuste
Jumal aitab meid

vanad logisevad püssid
olid relvadeks
liivakotid vagunitel
olid soomuseks

aga koduakanast tihti
teele vaadati
eemalt paistab tuttav kogu...
vahest ometi...

keegi neist ei teadnud sellal
mida saatus koob
kas ehk päris oma riigi
või ehk leina toob

homme keset külma talve
sünnib Eesti Riik
meie kohal karge taevas
nemad läinud siit

Tulemas Veenre ehtenaäitus galeriis MÄRZ

Näitus avatakse laiadele massidele 27.veebruaril ja jääb avatuks 13.märtsini 2011 (vabandan modifitseeritud kutse pärast, originaal sisaldas liiga tundlikku infot).
* * *
Nagu me teame, pole peale Taneli viimast Rotermanni kvartalis toimunud näitust Eesti ehteväljapanekutel enam eriti kuhugi areneda. Vähemalt mitte kvantitatiivse ega korraldusliku poole pealt. Kui -siis ehk annab kvaliteedis pisut siia-sinna niheleda. Igatahes on Tanel (nagu muuseas) saanud taas valmis uue ehtekollektsiooni ja on väga põnev näha, millega Ta seekord üllatada üritab. Imekaunite modellidega loomulikult enam ei üllata (need on igal Taneli avamisel kohal). Ka veini ja suupistetega läheb arvatavasti raskeks. Samuti igasuguste kuulsustega, kes alati lausa hordidena uksest sisse trügivad, et siis oma kohalolekut kaugele kuulda ja paista lasta.

Küllap mingi kaval nipp siiski on...

Hetkel võib vaid öelda, et näitus tuleb efektne ja mõjus. Maailmatase. Ja siinsasmas Olevimäel!

tiistaina, helmikuuta 22, 2011

Silt küünestuudio aknal

Tüdrukud on vist internetis surfanud? Vaevalt, et nad ise selle välja mõtlesid aga lahe on siiski.

Kõrvarõnga kasulik mudel

Eile kulutasin hea hulga väärtuslikku aega traadikestele. Materjalid on esimesed kättejuhtuvad ja neile ei tasu tähelepanu pöörata. Lisaks pean seda asja veel pisut arendama ka, aga mingi lootus nagu tekkis siiski...


Kui vajutada kõrvarõnga ülaosale, muutub kogu süsteem palliks. Ma ei tea miks see hea on...
A siin on lihtsalt hea näide, kuidas õrnu asju tühjas õlletopsis hoida.

maanantaina, helmikuuta 21, 2011

Armunud paarike ja veel midagi...

Ruanda suursaadik kannab vastuvõtul Eesti rahvariideid

Sahistatakse, et 2011nda aasta Iseseisvuspäeva vastuvõtul kannab Ruanda suursaadik Immaculee Uwanyiligira Eesti rahvariideid. Tegemist on imekauni, väga haritud ja terava mõistusega naisterahvaga. Arvatavalt saab see olema vastuvõtu üks räägitumaid sündmuseid (=esimene taoline juhtum Eesti ajaloos).

Minu arvates on eesti rahvariiete kandmine Ruanda saadiku poolt SUUREPÄRANE ning sügav AUSTUSAVALDUS eestlastele. Asjadest blogi toetab Immaculeed 100%. Soovime Rwandale kõrget lendu ja jääme põnevusega ootama sündmuste edasisi arenguid! :)

sunnuntaina, helmikuuta 20, 2011

Mahla pärast tasub alati

E7 helistab ja kurdab, et on P9-ga tülis. Asi algas sellest, et E7 oli veidi haige ja kui ema poest liitrise segumahala ostis andis ta E7-le juhtnööri seda usinalt juua -sest joomine on haiguse puhul kasulik. E7 jõi koju jõudes kogu liitrise mahala sisuliselt üksi ära -mis tekitas P9s loomulikult põhjendatud pahameelt. Asi hargnes edasi üksteise süüdistamisega ebaõigluses ja ülekohtus.

Kuulan E7 halina ära ja küsin resigneerunult: "Kas sulle ei tundu E7, et elu on liiga lühike, et mingi segumahla pärast tüli kiskuda?"
E7 (kõhklematult): "Ei!"
* * *

Telliskivi Loomelinnakus on normaalne kohvik

Vahel tekib isegi mingeid positiivseid üllatusi. Näiteks nagu see Telliskivi Loomelinnakus asuv kohvik (tuleb peaväravast läbi minna -seal on tõkkepuu -ja kohe vasakule keerata, kus on kena vana suurte akendega paekivist maja). Kohvik ise on väga normaalse olekuga, aga inimesed olid puha päris erilised -KÕIK külastajad olid mingid kulturnikud: filmimehed, arhitektid, niisama-kunstnikud, pillimehed-muusikud jne. Ühesõnaga -tohutu kontsentratsioon. Sellises keskkonnas tekib loomulikult kohe hirmus kiusatus hakata käituma nagu blatnoi -lükata müts kuklasse, tellida kiluvõileiba, jätta särgiots püksist välja jmt. Väga raske on korralikult käituda...

Mitu plastikkaarti sul rahakotis on?

Nägin sõbra rahakoti vahel olevaid plastikkaarte ja ehmatasin täitsa ära. Kuidas neid nii palju on? Ja kas sõber on minust edukam, et tal on rahakott kaarte puupüsti täis? Miks mul pole? Lugesin kohe oma kaardikesed üle ja sain tulemuseks 10 plastikkaarti ja 5 mitmesugust muud papist. Tundub kuidagi vähevõitu nagu? Võibolla näitab kaardirohkus, et sõber on hea suhtleja? Või hoopis vastupidi -et ta püüab oma kehva suhtlemisoskust liikmeks astudes korvata (peale liikmeks astumist saab ju kaardi?)?
* * *
Mitu kaarti teil on?

perjantaina, helmikuuta 18, 2011

Eestlaste viis väljendada oma poolehoidu

...on vaikides igasuguseid asju kokku vedada (maiustusi, talvekartuleid, lilli). Pakkuda oma teeneid ja abi. Aga keegi midagi otse ei ütle.
* * *
Väga armas suhtumine minu meelest. Selline pisut häbelik...
* * *
Eestlastega on see huvitav moment, et sa ei tea kunagi enne Tõelist Häda, et kõik su nö tere-tuttavad on valmis su eest kasvõi tulle ronima.

www.mangukoobas.ee -s tegutseb perverte

Teadmiseks hooletutele lapsevanematele, et laste seas populaarses ajaveetmiskeskkonnas http://www.mangukoobas.ee/ -s tegutseb ilmselt ka perverte. Üks neist on trinike01.

Eriti kummastav on tõsiasi, et selline pedofiilide suhtes tundlik keskkond ei kustuta operatiivselt selgelt haiglaslikke sõnavõtte (lisaks on veider, et mängukoopas kuvatakse http://publik.delfi.ee/ reklaami).

On võimalik variant, et see nn trinike01 lubab näidata teie lapsele oma "ülinummit hamstrit, kelle nimi on Näki", ja lepib kokku kohtumise. Kohtumisele ilmub aga 30 aastane paksude prillide ja kiilaneva pealaega mees, kes kurdab, et trinike01 pidi paraku emaga suvilasse sõitma, ja hamstrit võib näidata tema...

Me ei taha ju selliseid asju, ega? Olge siis tähelepanelikud! Ja http://www.mangukoobas.ee/ ei ole lapse jaoks parim võimalus, kuigi ema-isa tahaks loomulikult pisut puhata....

Signe Kivi Kolmeraudses ja loojate fenomen

Arvatavasti lüüakse Signe täna oma kolleegide poolt risti, sest eilses Kolmeraudses esitatud tekst oli tal tõeliselt nõrk. Tüdrukul olid mõtted justkui kusagil mujal ning dialoogist puudus igasugune pinge. Siku esitas nagu kätteõpitud poeemi ja mingil põhjusel lasi Raud seda ka takistamatult teha.

Teiseks ajas taas närvi see Kunstiakadeemiast pärinev ja järjekindlalt kultiveeritav loojate-fenomen. Ma ei mõista miks istub EKA vilistlaste peas arvamus endast, kui "loojast" nii sügavalt sees, et selle mõtte kahtluse alla seadmine või laiendamine tekitab koheselt häälekat protesti? Kultuuriinimesed armastavad mõelda endist, kui loojatest...-kas see pole pisut perversne? See on enda ebamoraalne vastandamine kõigile teistele (=mitteloojad, tavalised, hall mass, ärimehed, tipikad). Kust tõmmatakse selline meelevaldne piir? Kas selleks annab õiguse EKA, EMA, Viljandi Kult. akadeemia diplom? Asetleidnud näitus, CD, kontsert, etendus? Või on see hoopis pikaajalise autosugessiooni tulemus?

Ma näen pidevalt inimesi, kes käituvad oma igapäevast tööd tehes äärmiselt loovalt. Või mille poolest on suurepäraselt toimiva kesküttesüsteemi projekteerimine ja teostamine (koos suurepäraste graafiliste joonistega!) vähem loominguline, kui tuleskulptuuride põletamine või mingi kineetiline kunstižedööver?

Kusjuures huvitav on see, et klassikalised tootedisainerid ennast loojateks nimetama ei kipu. Võibolla selletõttu, et disain on Loojate silmis alati olnud pisut odav ja räpane? Kommertslik?

Insenerid, torumehed ja disainerid on Loojate jaoks jäävalt veidi labane kontingent -kuigi me kõik pooldame häid autosid ning märkame vahel harva imetleda ka kaunilt kujundatud kesküttetorustikku koos oma üleminekute ja jaotussõlmedega...
* * *
Kas ma olen liiga kuri? Kuid miks nad siis teevad nii?

torstaina, helmikuuta 17, 2011

Saku DUBLIN 4,2 (hommikune õlleminut)


Kõigi nende lohutuseks, kes kunagi on Iirimaal oma õnne ostinud ja lõpuks kusagil äärelinnas kanu kitkunud, on Saku valmis meisterdanud suurepärase tumeda õlle "The Cream of Dublin", ehk kodusemalt öeldes "Saku Tablin". Õllele annab võimsust 4,2 vatine promill, nikerdustega pudel ja kena maitsekas silt.
Ka õlu ise on väga hea.
Ei ole tüüpiline Sakule iseloomulik ülepakutud siirup nagu enamasti välja kukub, vaid väga taktitundelise olekuga tume õlu. Kerge 4,2ne kaliiber lubab maitsenüanssidel kenasti esile kerkida ja ei tekita tunnet nagu laudas sõnnikut visates, kus tuleb valitseva vänge keskonnaga esialgu pisut harjuda.
Teiseks on see TÕEPOOLEST väga iiripärane linnaseleotis. Juba pudelit lahti korkides vajub õllesõber soojadesse ulmadesse, ning satub endalegi ootamatult oma karmilt ja kargelt kodumaalt hubaselt sumisevasse vihmamärga Dublini pubisse (on suvi ja hoolimata vihmast on väljas meeldivalt soe). Rohelised nahkdiivanid, tume mööbel ning pubi uinutav melu teevad rammetuks ja tekitavad ebamaise õnnetunde. Mõtted lähevad uitama ning peagi kangastuvad silme ees Võrumaa kesksuvised kruusateed ja piimamannergu kolin vastu jalgratast millega keegi vanamemm naabrite poole uudiseid rääkima sõidab. On raske end mõtetest lahti kiskuda ja taas Dublinisse naasta...
Kolmandaks -Saku Tablini näol on meil tegemist väga turvalise joogiga. Sa võid peale tööd vaikselt pubisse kaduda ning kasvõi terve pudeli endale sisse juua -ja koju minnes ei saa keegi aru, kus sa käinud oled ja millega hakkama saanud! Tablini pruukimine on oma tagajärgedelt võrreldav keefirijoomisega. Seega kõigile tegusatele meestele väga soovitatav valik. Ohutus ja ettevaatus on alati omal kohal!

Projekt "graveeritud STI Trojan"

Ilus ja õpetlik.

keskiviikkona, helmikuuta 16, 2011

Vigastatut ei tasu enne surma kurvastada


Seik juhtus hiljutisel KL õppusel, kus tuli suusatada ja üle elada nn varitsus. Kuna tegemist oli "mänguga", toimus ka kogu dialoog mõistagi jutumärkides.

* * *
Olen jaomeedik ja suusatan esimese jao viimase mehena. Minu taga u 30m vahega suusatab jagu nr II. Ümbruseks on suhteliselt tihe männinoorendik. Nähtavus 2-10m.
Korraga kostab eestpoolt tulistamist ja keegi karjub "vaenlane ees!". Mehed viskuvad lumme ning püüavad avada vastutuld -jamades samal ajal jalas tolknevate suuskadega. Suusad ei taha kuidagi ära tulla...-siit-sealt kostab karjumist ja paanika kogub vaikselt tuure. Vastane on meist 5-10 m kaugusel.
Otse minu ees on tobe männivõserik, nii et näha pole midagi. Tulistan umbropsu -pigem enda rahustamiseks, kui lootuses vastast tabada. Suusaklambrid ei taha ikka veel järele anda...
Korraga kostab vasakult hõige "Esimene jagu tiibab -teine katab!". See võib tähendada vaid seda, et tuleb pimesi läbi männipuhmaste trügida ja eeldada, et teised teevad sama. See on väga halb idee kuid parata pole midagi. Ei saa ju lõputult suusarajale vedelema jääda ja ennast maha lasta tappa.
Sumpan entusiastlikult põlvini lumes ja täristan vahepeal oma automaatrelvast lähimaid põõsaid. Profülaktika mõttes viskan end aegajalt ka lumme ning vingerdan koos oma lahingrakmete ja muu mandiga "osavalt edasi". See on tegelikult ju päris vahva...
Olen männivõserikus edasi tunginud u 3m, kui vasakult kostab taas kisa ja ma eristan sõnu "haavatud" ja "meedik". Keegi on vist pihta saanud? Sumpan lähemale ja -tõepoolest! -samas lebabki tervelt 2 haavatut!
"Kas sa rääkida saad?" küsin.

"Jah"

"Kuhu sa pihta said?"

"Kõhtu..." (=mees on sama hästi, kui surnud)
Vastane avab vahetus läheduses taas tule...
Püüan meest sättida, et teda lahingupaigast eemale lohistada. Ta on raske (liiga raske!) ja ma ei saa ta lahingrakmete küljes olevast sangast kinni...

"Me saame siin nimodi kõik varsti surma!"

"Aitäh! See oli nüüd küll väga motiveeriv!" vastab haavatu ja ma mõistan, et olen teinud suhtlemisel suure vea.

"See motiveerib kohe täiega..."
Vaatan lumes vedelevat relvavenda ja näen, et hoolimata sellest, et tegemist on mänguga, võtab ta mu repliiki tõesti isiklikult. Ma ei hakka vabandama (mida oleksi öelda?) vaid püüan teda eemale sikutada. See ei õnnestu eriti (= kes käseb sul ennast nii paksuks süüa?!)...
Minu rõõmuks kostab käsklus "Olukord seis!" ja ma ei pea sellepärast enam süümepiinu tundma, et inimesele enne surma ebameelivat tõde meelde tuletasin. Samas -teist korda ma seda enam ei tee. Tulevikus saavad kõik haavatud terveks ja jõuavad peagi koju. Kõik läheb hästi...

Reisisadama buss

Hiljuti nägin üht teist bussi mille numbritabloo polnud vist korras, nii, et kõik tablool olevad tuled põlesid (=lai kuldne valgustriip). Põhimõtteliselt peaks saama seda tablood kasutada nagu LED-prožektorit -või üldvalgustusena. Näiteks võiks maaliinibussidel selline olla.

ABSTRAKTNE JUJU TARTUS- LIVE!

18.02-18.03.2011@Genialistide Klubi (Lai 37, Tartu, Eesti)

TARRVI LAAMANN

ABSTRAKTNE JUJU - LIVE!
(maalid/paintings 2011)

Avatud-avamine R-18-veeb KELL 19:00

Link Up:
www.Kulka.ee
www.Laamann.ee
www.Bashment.ee
www.Liviko.ee/Caribba
www.Facebook.com/Tarrvi
www.Facebook.com/BashmentEstonia

**************************
Abstraktsus (või abstraktne) käib millelgi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.
Abstraktsus kunstis käib abstraktse teose kohta, mis mõjutab vaataja meeli kompositsiooni, rütmi ja värvidega, ilma et vaataja tajuks või peaks tajuma teosel millegi senituntu kujutist. Abstraktne teos seab kõrgeimad nõudmised kompositsioonile.
Abstraktsus võib olla juhuslik, näiteks abstraktsed mustrid looduses (kivi läbilõige, pilved), kuid võib olla ka konkreetselt planeeritud kompositsiooniline lahendus.
----allikas: Vikipeedia----
***************************
Kommentaariks:
Kogemuse põhjal võib öelda, et tegemist on väga hipi üritusega. Kõik naeratavad või on lihtsalt khuulid. Mekitakse rummi ja imetletakse suurt kunsti. Kella võib rahulikult koju jätta. Hilinemine on lahe. Lennake peale, tartukad!

tiistaina, helmikuuta 15, 2011

Viru Keskuses pakutakse tantsumeiki

Eile hakkas üks tähtis asi silma. Te ju teate, et Viru Keskuses korraldatakse aegajalt üritusi, kus noored (meigikoolikasvandikud?) inimestele tasuta meiki teevad?

Hirmutav on aga see, et need neidised näevad ise suht kahtlased välja: solaariumis üledoseeritud, silmatorkava puuderdusega, ülepakutud kulmukaarte ja eklektiliste kunstküüntega...

Tundub, et nende jaoks seostub meik ennekõike õhtuse klubikülastusega (kus on teatavasti hämar ning valgus sähvib ning seetõttu tuleb kõiki värve võimendada).
* * *
Kui nad oma arusaamu ei muuda, läheb see asi mõnekümne aasta pärast päris naljakaks.

Statoili esindus :)

Sadulast baaripukk

Jalatoed võiks käia kokku nagu mootorratastel...

maanantaina, helmikuuta 14, 2011

Head asjad on tasuta

Kodanikud ei maga


= RAHAPESU

sunnuntaina, helmikuuta 13, 2011

Maffiapross

Müüakse NuNordikus, Vabaduse väljak 8. Meenutab pisut trofeed, sest kas mitte maffiameestel polnud komme üksteisele mahalõigatud sõrmi saata? Näib, et neid saab ka juurde lisada? Huvitav siiski. Küsimusitekitav.

Pisut enam, kui lihtsalt helkur

* * *
Juba paar päeva kummitanud mõte, et "Me sünnime originaalidena, ent sureme koopiatena". Vastab see tõele? Kas inimene püüab tõesti kogu oma elu selle poole, et sarnaneda? Ja kas me pole liiga varmad sellist sarnanemispüüdlust hukka mõistma? Arvates, et MINA olen küll väga eriline ja kordumatu (mis teatud mõttes on muidugi tõsi). Mõnes mõttes on selline erilisus aga absoluutselt väärtusetu ja -lausa tülikas.

Mõelgem Krimmi randadele, mis koosnevad suurelt osalt mõnusalt siledaks lihvitud lutsukividest. Väliselt on nad justkui sarnased kuid siiski on kõigil kividel enda sisu ja iseloom. Ja see on väga hea, et nad on siledad ja sarnased. Teravad ja nurgelised kivid on vastikud -kuigi väga erilised...

perjantaina, helmikuuta 11, 2011

Kaebus ja tee selleni

Meedias tehakse ametnikele tihti ülekohut, kui kirutakse nende hiigelpalkasid, laiskust ja endaga rahulolu. Nii nagu ikka on tõde aga hoopis kusagil mujal. Suurema osa ametnike elu möödub ennastunustavalt rapsides, kõledates hotellides ööbides, tühja kõhtu kannatades ja võõraste muredega tegeledes. Tihti tuleb lävida ka vaimselt pisut segaduses olevate inimestega. Lähetuses olles kulub kogu sissetulek toidule...
* * *
Pildil olev joonis on reaalse juhtumi teekonnavisand.

torstaina, helmikuuta 10, 2011

Püstol vs revolver

Sama laskeülesanne püstoli ja revolvriga

Eestlane hoolib sajaga

Kas keegi julgeb veel öelda, et Eestis on vähe hoolimist? Millisel teisel maal tuntakse muret väikeste mändide käekäigu pärast?

Elu on lill

Olen õhtupoolikul pisut õnnetu, sest tundub, et mitmed asjad ei lähe nii nagu võiks. Kurdan oma mure ka teistele, mille peale P8 otsustavalt sõna võtab:

"Meil on ikkagi suur ja ilus maja ning üle 20 euro, nii et pole siin midagi viriseda!"
* * *
Tõepoolest! Asjad on ju tegelikult lausa superhästi! :)

Macho seebialus

Sellist seebialust tahaksid kõik (seebialuse ümbrust ei tasu tähele panna...). See oli algupäraselt 9x19 Lugeri taara. Leidlik.

Raplas on müügil väga korralikud seened

Tõeline leid! Tegemist on u 30-50-70 cm pikkuste -mingist ülikergest vahtplastist -seentega. Väga kvaliteetsed. Ilusad. Täiesti usutavad. Müüakse seal suures roosas kaubamajas.

Revolver Taurus, .38 SPL


Ühele Eesti kuulsaimale rallisõitjale Eedo Raide -le kuulunud .38 SPL revolver Taurus.
Relvad elavad kauem, kui mehed, kes neid kannavad...

keskiviikkona, helmikuuta 09, 2011

Meestel on uus mure -auto ei paku enam emotsionaalset rahuldust

Tuttav meesterahvas kurtis, et kaasaegsed autod on kaotanud oma emotsionaalse väärtuse (ilmselt ei pidanud ta silmas Bugattisid). Asi on selles, et inimeste side oma autoga on hakanud murettekitavalt nõrgenema. Soetatud autosid müüakse kergekäeliselt, neid ei viitsita putitada ja neisse suhtutakse, kui praktilisse töövahendisse.

Asjade selline areng lisab meeste riskikäitumisse taas ühe ohufaktori, sest devalveerunud emotsionaalse väärtusega autole on endast lugu pidaval mehel väga raske oma minapilti rajada. Vanasti oli selles mõttes palju lihtsam, sest ainuüksi auto omamine tugevdas oluliselt mehe enesehinnangut. Mitte nagu nüüd -et tuleb osta vähemalt Bugatti...

tiistaina, helmikuuta 08, 2011

Linnakeskkonda sobiv maskeering

Väga kaval. Tööriistakast, mis meenutab ümberkukkunud telliskivi-tulpa, ei paku enamasti suuremat huvi. Tavaline puitkast tundub aga kangutamiseks just hea väljakutse.

Helikassetti integreeritud iPod


Tehtud Eestis. Väga turvaline lahendus.

Ära luuleta ja püsid terve

Luuletajad on riskirühm.

maanantaina, helmikuuta 07, 2011

Kes kasutab Estonias punaseid kardinaid?

Väga paranormaalne juhtum. Kõigil Estonia töötajatel on kabinettides tagasihoidlikult savikarva kardinad -aga ühel tegelasel on punased! Millest selline erinemine?! Kas kardinad sobivad kostüümiga või?

Liisa Pähk A-galeriis (portselanehted)





Nagu ennist juba reklaamitud sai, avati hiljuti A-galeriis Liisa ehtenäitus "Valge Kuld".
Esimese valuga galeriisse sisse joostes ei saanud ma üldse aru, mis toimub, ja vahtisin ehteid nagu mingi tropp: "Ää...ee...kus siis kuld on?" küsisin kurjalt. "Mis?! Jälle toimub mingi perfoomens ja publiku kallal ilkumine või...?".
Kuid mingil hetkel (kui mul oli juba palav hakanud) sain asjast siiski aru -"valge kuld" on loomulikult portselan!
Ehhee. Jutt käib portselanist...
Seega rahunesin maha ja proovisin läheneda ehetele visuaalses kontekstis. Noh -pole ju paha? Sellised õrnad naiselikud ehted. Pitsid ja väikesed pildid -ja nukunäod. Täitsa...kena.
Aga ninast verd välja ka ei löö (see polegi alati eriline eesmärk). Kuid mis pisut pahem -pole väga portselanlik justkui. Pisut savilik. Oleks oodanud midagi VEEL õrnemat ja VEEL õhulisemat. Läbikumavamat, salapärasemat, peenemat.
Aga sellest hoolimata tasub ise vaatama minna. Liisa on kahtlemata väga tubli tüdruk olnud.

Rulamehe talvevarustus

Tundub, et talvel pole rulatamine mingi meelakkumine. Eriti raske ongi just labida ja jääkangiga rulatada -aga ilma kah ei saa.

Herned on matemaatilises mõttes liiga väikesed

Venime koos E6ga balletist koju (seal käib mõistagi E6). Otsustan E6le ajaviiteks pisut arvutamist õpetada.

Mina: E6, palju on 7-4?
E6: ...3
Mina: Õige! Aga 3+4?
E6: 7!
Mina: Aga 5+2?
E6 (kohkumatult): 7!
Mina: Aga 7-5?
E6 (satub hämmingusse): ...4?
Mina (võidukalt): ei ole! ...No mõtle, kui sul on 7 õuna ja sa sööd 5 ära -palju alles jääb?
E6 (pahuralt): Miks alati õuntega arvutatakse? Alati on need õunad...
Mina: No arvutame siis näiteks hernestega...sul on 7 hernest...
E6 (katkestades): Herned on liiga väikesed!
Mina: Eee..mis siis on sobiva suurusega? Kas arbuusid vä?
E6: mandariinid.

sunnuntaina, helmikuuta 06, 2011