perjantaina, kesäkuuta 29, 2012
Blogis lähiajal nädalane paus
Seoses erinevate sündmustega toimub blogi jahenemine. Samas võib see anda ainest uuteks sissekanneteks. Seda muidugi juhul, kui ei juhtu midagi fataalset.
keskiviikkona, kesäkuuta 27, 2012
Kaasaegne Noa laev
Sõiduk on ju põhimõtteliselt väga lahe kuid peab mäletama, et järgmine üleilmne katastroof on seotud mingite termiliste faktoritega:
Esmalt antakse teada, et (1 Mo 9): 11Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma."
Ning siis juba detailsem ülevaade:
2 Pe 3: 10Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal,
algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.
11Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie
pühas eluviisis ja jumalakartuses,
12oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil
taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.
* * *
Sellise info valguses tuleb tõesti vaid nentida, et inimesed valmistuvad alati juba möödunud sündmusteks.
Esmalt antakse teada, et (1 Mo 9): 11Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma."
Ning siis juba detailsem ülevaade:
2 Pe 3: 10Aga Issanda päev tuleb nagu varas. Siis hukkuvad taevad raginal,
algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.
11Kui see kõik nõnda laguneb - missugused siis peate olema teie
pühas eluviisis ja jumalakartuses,
12oodates ja kiirendades Jumala päeva tulemist, mil
taevad põledes lagunevad ja algained lõõmates ära sulavad.
* * *
Sellise info valguses tuleb tõesti vaid nentida, et inimesed valmistuvad alati juba möödunud sündmusteks.
tiistaina, kesäkuuta 26, 2012
Steyr AUG z ja maailma suurim fiiberoptiline sihik :)
Seda, et ma leiutan maailma suurima fiibersihiku, poleks ma uneski osanud arvata. Ent fakt jääb faktiks. Ühelgi siiani kasutusel olnud tulirelval ei ole peal 45º sihikut mille nurgaminuti suurus (MOA) on u 300. See tähendab seda, et 100m kaugusel katab sihik ära 9m ala. Mis omakorda tähendab, et 100m kaugusel kaob elevant täiesti sihiku varju ning tema laskmine muutub pisut problemaatiliseks. Kuid selleeest on sihki väga tegija tüüpilistes moosivarguse-situatsioonides, kui retsidivist tuleb kirbule võtta otse hapukurgipurkide ja kompottide vahel. Sellises olukorras on hiiglaslik helendav sihik just omal kohal...-sest pole vaja mingit väikest kirbukakat otsida vaid sa näed nagu päikest. Ja mis eriti võimas -paistab, et kõik head asjad leiutatakse viimasel ajal just Eestis...
Steyr AUG zivil + Spiderco
Pildil olevasse tuuningusse tuleks suhtuda väikese huumoriga, eks :)
Samas on tegu igati pädeva lähivõitluskontseptsiooniga. On ju ütlematagi selge, et kunagi ei tea, millal tavaline ohutu keldrisse roninud moosivaras vägivaldseks võib muutuda ja sind kägistama tahab tulla -ja just sellisel puhul pole ükski ettevaatusabinõu liiast. Eriti arvestades, et enamasti ei oska inimesed sellises olukorras midagi kuigi arukat öelda vaid hakkavad rüselema ja niisama nõmetsema. Made in Estonia :)
sunnuntai, kesäkuuta 24, 2012
Jälle üks hea kodumaine tootekujustus
Mingi eriti edev transporter
Ma tahaksin näha selle transporteri Eesti versiooni -kärurataste ja muruniidukimootoriga. Tasakaalu peab loomulikult ise hoidma -ent just see ongi arendav. Mitte nagu USAs, et ronid muudkui oma imelise läikiva veduki peale ja lased elektril enda 150 kg ühest kohast teise vedada.
* * *
Märkame ka Inglise poissmeest ülal vasakus nurgas.
* * *
Märkame ka Inglise poissmeest ülal vasakus nurgas.
Prügist tehtud rattad (made in Estonia)
Korralik LED
Signaalpasun
Tõukekas
Ma kahjuks ei mäleta selle poisi nime, kes neid rattaid üllitab, ent igal juhul on tegemist millegi väga edumeelsega. Tavalised eurooplased selliseid rattaid teha ei suuda.
Signaalpasun
Tõukekas
Ma kahjuks ei mäleta selle poisi nime, kes neid rattaid üllitab, ent igal juhul on tegemist millegi väga edumeelsega. Tavalised eurooplased selliseid rattaid teha ei suuda.
lauantaina, kesäkuuta 23, 2012
Vaestest I
On olemas inimesi, kes ei tea, mis on vaesus. Neil on vaesusest olemas vaid teoreetiline ettekujutus. Ning kuigi paljud inimesed võtavad vaesuse teemal aegajalt sõna, jääb see nende jaoks siiski pisut eksootiliseks aineks, sest vaesus asub "kusagil seal" -Kuigatsis, Rõngus või Vastseliinas. Ometi eksisteerib meie kõrval paralleelmaailm, kus elavad, kannatavad ja surevad - vaesed.
Vaesus on häbi. Vaesus tähendab ilmajäämist. Hirmu homse ees. Koledaid ja kulunud riideid. Väljatõugatust. Üksindust. Pettumust. Alandust. Loobumist... -ning loomulikult ka kõiki väliseid nähtuseid nagu külm, nälg ja väsimus. Vaesus muserdab inimese ning muudab ta lootusetuks, kibedaks ja jõuetuks. Ta saab loota vaid endale või mõnele endasarnasele saatusekaaslasele.
On vale arvata, et need, kellel läheb paremini, tunnevad vaeste vastu kaastunnet. Ei. Enamsti nähakse vaeses võimalust kasu saada, sest vaest inimest on lihtne enda huvides ära kasutada. Ta on ju meeleheitel ning klammerdub iga võimaluse külge enda olu parandada. Seega on ta valmis paljuksi millega hakkamasaav inimene ei lepiks. Vaene on sunnitud varjama ja valetama. Salgama enda põhimõtteid ning ettekujutusi. Vaene peab nii sageli loobuma enda unistustest ja lootustest, et ühel hetkel lakkab ta lootmast ning halvemal juhul vajub meeleheitesse ja käegalöömisse. Pingutamine tundub mõttetu, sest näib, et see ei toimi. Näib, et kõike määrab mingi kuri saatus millele on peaaegu võimatu vastu hakata.
On iseloomulik, et vaesust peetakse inimese enda süüks -kuigi sageli on vaesuse põhjuseks erinevad stardipositsioonid.
Jätkub
Vaesus on häbi. Vaesus tähendab ilmajäämist. Hirmu homse ees. Koledaid ja kulunud riideid. Väljatõugatust. Üksindust. Pettumust. Alandust. Loobumist... -ning loomulikult ka kõiki väliseid nähtuseid nagu külm, nälg ja väsimus. Vaesus muserdab inimese ning muudab ta lootusetuks, kibedaks ja jõuetuks. Ta saab loota vaid endale või mõnele endasarnasele saatusekaaslasele.
On vale arvata, et need, kellel läheb paremini, tunnevad vaeste vastu kaastunnet. Ei. Enamsti nähakse vaeses võimalust kasu saada, sest vaest inimest on lihtne enda huvides ära kasutada. Ta on ju meeleheitel ning klammerdub iga võimaluse külge enda olu parandada. Seega on ta valmis paljuksi millega hakkamasaav inimene ei lepiks. Vaene on sunnitud varjama ja valetama. Salgama enda põhimõtteid ning ettekujutusi. Vaene peab nii sageli loobuma enda unistustest ja lootustest, et ühel hetkel lakkab ta lootmast ning halvemal juhul vajub meeleheitesse ja käegalöömisse. Pingutamine tundub mõttetu, sest näib, et see ei toimi. Näib, et kõike määrab mingi kuri saatus millele on peaaegu võimatu vastu hakata.
On iseloomulik, et vaesust peetakse inimese enda süüks -kuigi sageli on vaesuse põhjuseks erinevad stardipositsioonid.
Jätkub
perjantaina, kesäkuuta 22, 2012
torstaina, kesäkuuta 21, 2012
Tänapäeval piisab sildist
Päris huvitav, kui mõtlema hakata. Me kardame silte. Kui kusagil on silt "murul käimine keelatud", siis ma murule ei lähe -sest mine tea, mis juhtub? Järsku saan trahvi või hakkab keegi karjuma? Me oleme liiklsmärkide abil vaimselt täiesti tümaks tehtud ning lausa vajame suunavaid viitasid ja hoiatusi. Ning, kui silti ei ole, tundub asi kahtlane.
Me täidame varmalt meile antud käske ja juhtnööre ilma, et esitaksime küsimust, kas silt on põhjendatud vmt.
Me täidame varmalt meile antud käske ja juhtnööre ilma, et esitaksime küsimust, kas silt on põhjendatud vmt.
Esindusdemokraatia on oma aja ära elanud
Ma ei mõista. Me elame internetiajastul ent viljeleme jätkuvalt 200a vanust esindusdemokraatiat. Miks me ei ole otsedemokraatiale üle läinud? Miks ma ei saa ise seadustele oma poolt ja vastuhäält anda? Miks ma ei saa ise otsustada millisele erakonnale või poliitikule ma riigikassast raha eraldan?
Miks pole olemas veebilehte DELFI II, kus on olemas Riigikogu liikmete nimekiri koos punase ja rohelise nupukesega mida vajutades saan ma eraldada minu huvide eest seisvale riigikoguliikmele -või ka erakonnale -enda osa riigikassas olevast parteidele mõeldud rahast?
Miks ei ole "lugemisel" olevad seadusemuudatused kodanike poolt operatiivselt klikitavad (meeldib-erapooletu-vastu)?
Matemaatikud on katsete varal ammu tõestanud, et mida suurem on arvamust avaldav kogum, seda täpsem on vastus. Miks on siis nii, et meie nö esindajad majandavad 4a ilma, et me midagi teaks kelle või mille huvisid nad kaitsevad? Nad ei ole ju kontrollitavad.
Ma tahan ise hääletada.
Miks pole olemas veebilehte DELFI II, kus on olemas Riigikogu liikmete nimekiri koos punase ja rohelise nupukesega mida vajutades saan ma eraldada minu huvide eest seisvale riigikoguliikmele -või ka erakonnale -enda osa riigikassas olevast parteidele mõeldud rahast?
Miks ei ole "lugemisel" olevad seadusemuudatused kodanike poolt operatiivselt klikitavad (meeldib-erapooletu-vastu)?
Matemaatikud on katsete varal ammu tõestanud, et mida suurem on arvamust avaldav kogum, seda täpsem on vastus. Miks on siis nii, et meie nö esindajad majandavad 4a ilma, et me midagi teaks kelle või mille huvisid nad kaitsevad? Nad ei ole ju kontrollitavad.
Ma tahan ise hääletada.
keskiviikkona, kesäkuuta 20, 2012
Mõmmik Pirita rannametsas
Tundub, et see, et mänguasjad on tegelikult elus, võib täiesti tõsi olla. Rannametsas olev mõmmik ei saa olla mingi juhus.
tiistaina, kesäkuuta 19, 2012
Rikastest
Kavatsen kirjutada blogisse väikese triloogia rikastest, keskklassist ja vaestest. Tundub, et see on vajalik erinevate asjade sõnastamiseks.
Niisiis esmalt rikastest.
Millistena me rikkaid näeme? Kes nad sellised on?
Nad elavad suurtes villades Viimsis ja Kakumäel. Nende hoovis on 2 autot. Reeglina käivad nende lapsed nn eliitkoolides. Näib, et nende võsukesed on tihti "üleriietatud" -st kannavad ka õues kalleid kleidikesi ja kasutavad spordivarustuse viimast röögatust.Vahel kohtume mõne rikkaga juhuslikult mõnel seltskonnaüritusel või perekondlikul koosviibimisel. Vahel harva juhtume külastama mõne rikka villat ning satume hämmingusse faktist, et "maja ei lõpegi ära" -ning basseini suurus tekitab meis imestusega segatud kõhedust. Me loeme ja kuuleme rikaste ennasttäis sõnavõtte meedias. Loeme nende äritehingutest ja naistevahetustest ning kujundame vaikselt põlgliku ja tõrjuva hoiaku. Meile tundub, et nad on pinnapealsed ja ülbed -keskendunud vaid kasumile, rahale ning enda huvidele...
Kui juhtume kuulma mõne rikka pankrotist, teeb see meile rõõmu, sest tundub, et pankrot on õiglane karistus tehtud pattude eest.
Kuid.
(Unustades selle, et ligimeste halvakspanu ei kaunista ühtegi inimest)
Enamus nn rikastest on startinud väga madalalt ühiskondlikult positsioonilt. Enamus neist on pidanud TPLs ja EÕMs peete rohima ja sügiseses sopas kartuleid korjama. Seega ei või nad olla meist väga erinevad. Ka nemad on tundnud tühja kõhtu ning igatsenud endale värvilist välismaa kilekotti. Ning nad on selle saamiseks midagi teinud -näidanud üles initsiatiivi, teinud tööd, loonud suhteid, võtnud riske, -maksnud nõutud hinna. Ilmselt on mõnigi rikas pannud oma varale aluse mõne pisut hämara diiliga -ent ka meie oleme poest küpsist varastanud. Meie diilid on olnud lihtsalt väikesed ja märkamatud (oleme need ka ise unustanud). Nii nagu meiegi, soovivad ka rikkad oma lastele parimat. Võimaluse avanedes panevad nad oma lapsed linna parimatesse koolidesse ning soetavad parima ja turvalisima spordivarustuse. Nad ehitavad enale villa mitte naabrite ees edvistamiseks vaid selleks, et luua oma perekonnale "head tingimused". Nad püüavad elada õnnelikult -just nii hästi, kui see neil õnnestub või millisena nad seda näevad. Nad ei vaheta oma abikaasasid mitte hobi tõttu vaid soovist olla õnnelikud. Ja neile tundub, et see võiks olla üks lahendustest. Nad ei ole kaasinimeste suhtes külmad ja ettevaatlikud mitte empaatiavõime puudumise tõttu vaid tänu ebameeldivatele kogemustele. Nad kardavad, et kaasinimesed ei ole huvitatud neist, kui inimestest, vaid kipuvad sõbraks raha või aupaiste pärast mida rikka sõpruskonda kuulumine annab. Sellest ka ettevaatlikkus sõprussuhete loomisel.
On tegelikult paljugi, mida me rikaste puhul ei tea ega näe. Me ei tea, kui palju on nende ettevõtted toetanud SOS lastekülasid või muid abivajajaid. me ei tea, mis toimub nende kodusseinte varjus. Me ei tea, kui õnnetud või meeleheitel nad on oma hinges -sest nad ei saa seda kõike välja näidata. Nad lüüakse kohe risti. Ning kujunebki nii, et üldsus näeb vaid fassaadi.
Seega jõuan ma tõdemuseni, et rikkad on "samasugused inimesed nagu meiegi". Nad otsivad sama meeleheitlikult oma õnne nagu kõik teisedki. Nad teevad samasuguseid vigu ja halbu otsuseid nagu ülejäänud. Nad on sama isekad. Nad on tavalised inimesed. Ent neil on rohkem vahendeid ja see võimendab kõike mida nad teevad või tegemata jätavad. Meil puudub tegelikult alus rikkaid moraalselt hukka mõista, sest me ei ole ise paremad. Ma usun, et me peaksime nägema metsas puid.
Niisiis esmalt rikastest.
Millistena me rikkaid näeme? Kes nad sellised on?
Nad elavad suurtes villades Viimsis ja Kakumäel. Nende hoovis on 2 autot. Reeglina käivad nende lapsed nn eliitkoolides. Näib, et nende võsukesed on tihti "üleriietatud" -st kannavad ka õues kalleid kleidikesi ja kasutavad spordivarustuse viimast röögatust.Vahel kohtume mõne rikkaga juhuslikult mõnel seltskonnaüritusel või perekondlikul koosviibimisel. Vahel harva juhtume külastama mõne rikka villat ning satume hämmingusse faktist, et "maja ei lõpegi ära" -ning basseini suurus tekitab meis imestusega segatud kõhedust. Me loeme ja kuuleme rikaste ennasttäis sõnavõtte meedias. Loeme nende äritehingutest ja naistevahetustest ning kujundame vaikselt põlgliku ja tõrjuva hoiaku. Meile tundub, et nad on pinnapealsed ja ülbed -keskendunud vaid kasumile, rahale ning enda huvidele...
Kui juhtume kuulma mõne rikka pankrotist, teeb see meile rõõmu, sest tundub, et pankrot on õiglane karistus tehtud pattude eest.
Kuid.
(Unustades selle, et ligimeste halvakspanu ei kaunista ühtegi inimest)
Enamus nn rikastest on startinud väga madalalt ühiskondlikult positsioonilt. Enamus neist on pidanud TPLs ja EÕMs peete rohima ja sügiseses sopas kartuleid korjama. Seega ei või nad olla meist väga erinevad. Ka nemad on tundnud tühja kõhtu ning igatsenud endale värvilist välismaa kilekotti. Ning nad on selle saamiseks midagi teinud -näidanud üles initsiatiivi, teinud tööd, loonud suhteid, võtnud riske, -maksnud nõutud hinna. Ilmselt on mõnigi rikas pannud oma varale aluse mõne pisut hämara diiliga -ent ka meie oleme poest küpsist varastanud. Meie diilid on olnud lihtsalt väikesed ja märkamatud (oleme need ka ise unustanud). Nii nagu meiegi, soovivad ka rikkad oma lastele parimat. Võimaluse avanedes panevad nad oma lapsed linna parimatesse koolidesse ning soetavad parima ja turvalisima spordivarustuse. Nad ehitavad enale villa mitte naabrite ees edvistamiseks vaid selleks, et luua oma perekonnale "head tingimused". Nad püüavad elada õnnelikult -just nii hästi, kui see neil õnnestub või millisena nad seda näevad. Nad ei vaheta oma abikaasasid mitte hobi tõttu vaid soovist olla õnnelikud. Ja neile tundub, et see võiks olla üks lahendustest. Nad ei ole kaasinimeste suhtes külmad ja ettevaatlikud mitte empaatiavõime puudumise tõttu vaid tänu ebameeldivatele kogemustele. Nad kardavad, et kaasinimesed ei ole huvitatud neist, kui inimestest, vaid kipuvad sõbraks raha või aupaiste pärast mida rikka sõpruskonda kuulumine annab. Sellest ka ettevaatlikkus sõprussuhete loomisel.
On tegelikult paljugi, mida me rikaste puhul ei tea ega näe. Me ei tea, kui palju on nende ettevõtted toetanud SOS lastekülasid või muid abivajajaid. me ei tea, mis toimub nende kodusseinte varjus. Me ei tea, kui õnnetud või meeleheitel nad on oma hinges -sest nad ei saa seda kõike välja näidata. Nad lüüakse kohe risti. Ning kujunebki nii, et üldsus näeb vaid fassaadi.
Seega jõuan ma tõdemuseni, et rikkad on "samasugused inimesed nagu meiegi". Nad otsivad sama meeleheitlikult oma õnne nagu kõik teisedki. Nad teevad samasuguseid vigu ja halbu otsuseid nagu ülejäänud. Nad on sama isekad. Nad on tavalised inimesed. Ent neil on rohkem vahendeid ja see võimendab kõike mida nad teevad või tegemata jätavad. Meil puudub tegelikult alus rikkaid moraalselt hukka mõista, sest me ei ole ise paremad. Ma usun, et me peaksime nägema metsas puid.
maanantaina, kesäkuuta 18, 2012
E8 mõtiskleb elu ja poksi üle
Sõidame E8-ga bussis ja oleme niisama. Korraga ütleb E8 ilma igasuguse sissejuhatuseta: "Elu on ebaõiglane!"
Mina: Miks ta siis ebaõiglane on?
E8: Sellepärast, et peab maksma raha. Et õde võtab kõik kommid ära. Ja et laps ei näe bussiaknast välja.
* * *
Jalutame E8-ga kodu poole. E8 sööb jäätist ja vahib niisama ringi.
Mina (ametliku häälega): Kuule, E8, teeme nii, et kui koju jõuame, käin ma koeraga jalutamas ja siis lähen poksitrenni.
E8 (huvitatult): Oi, kas sinust saab poksija?!
Mina (tagasihoidlikult): Ei, ei...ma poksijaks ei kavatse küll hakata. Teen niisama trenni mõttes...
E8 (jätkuvalt entusiastlik): Kas sa said kubemesse ka?
Mina: ?!!!
* * *
Mina: Miks ta siis ebaõiglane on?
E8: Sellepärast, et peab maksma raha. Et õde võtab kõik kommid ära. Ja et laps ei näe bussiaknast välja.
* * *
Jalutame E8-ga kodu poole. E8 sööb jäätist ja vahib niisama ringi.
Mina (ametliku häälega): Kuule, E8, teeme nii, et kui koju jõuame, käin ma koeraga jalutamas ja siis lähen poksitrenni.
E8 (huvitatult): Oi, kas sinust saab poksija?!
Mina (tagasihoidlikult): Ei, ei...ma poksijaks ei kavatse küll hakata. Teen niisama trenni mõttes...
E8 (jätkuvalt entusiastlik): Kas sa said kubemesse ka?
Mina: ?!!!
* * *
Hirm, külm, nälg, magamatus, hämming ja TROTS
Uuemate uuringute kohaselt on tegemist stereotüüpse soorolli käes kannatavate meestega. Nad peaksid hoopis oma tunnetest rääkima mitte mingi träni ja kolaga jahmerdama.
Leidke pildilt kiiver :)
Eesti sõduri tavaline jook -purustatud arbuus jääga
* * *
Hiljuti toimus järjekordne üritus, mis tuletas valusalt meelde, kui vajalikud oleks meile korralikud megalaserid ning footonraketid ning võime mõjutada inimeste mõtteid pika maa tagant. Parema puudumisel pidime tegema aga seda mida meie esiisad aastasadu enne meid on teinud -õppima ellujäämist ning vastase mõjutamist primitiivsete ja esimesena kättejuhtunud vahenditega.
Kogu asja mõte on lihtne: Meid ei huvita! Me ei anna alla!
Leidke pildilt kiiver :)
Eesti sõduri tavaline jook -purustatud arbuus jääga
Kuna tulevahetus on hirmus ja kole, on üheks heaks võimaluseks sellega hakkamasaamiseks troppikogunemine...tropis pole nii hirmus, kui omapead. Ja näiteks, kui keegi saab pihta, tekib võimalus teda aidata -mis aitab sul tunda enda kasulikuna ja viib mõtted mujale.
Siin näeme aga head näidet soostereotüüpide eiramisest. Teoreetiliselt aitaks küünte värvimine soostereotüüpidest vabaneda ka meestel.* * *
Hiljuti toimus järjekordne üritus, mis tuletas valusalt meelde, kui vajalikud oleks meile korralikud megalaserid ning footonraketid ning võime mõjutada inimeste mõtteid pika maa tagant. Parema puudumisel pidime tegema aga seda mida meie esiisad aastasadu enne meid on teinud -õppima ellujäämist ning vastase mõjutamist primitiivsete ja esimesena kättejuhtunud vahenditega.
Kogu asja mõte on lihtne: Meid ei huvita! Me ei anna alla!
Vaba Eesti mees
Olen seda toredat meest hommikuti ühtepuhku Vabaduse Väljakul istumas näinud. Täna palusin luba pildistamiseks ja mees oli lahkelt nõus. Paraku unustasin küsida ta nime (teen seda kindlasti).
Millegipärast tundub mulle, et võibolla ei käi ta regulaarselt tööl. Kuid samas on ta nagu meeldetuletus, et elul on mitu pale ning inimesed on väärtuslikud hoolimata oma sotsiaalsest hakkamasaamisest. Ta tundus olevat aus mees.
Millegipärast tundub mulle, et võibolla ei käi ta regulaarselt tööl. Kuid samas on ta nagu meeldetuletus, et elul on mitu pale ning inimesed on väärtuslikud hoolimata oma sotsiaalsest hakkamasaamisest. Ta tundus olevat aus mees.
lauantaina, kesäkuuta 16, 2012
Ühiskond vs üksikisik
Viimasel ajal on nimelt levimas hüpotees, et üksikisiku elu ja soovid on kõige tähtsamad ning kõik muu on ebaoluline. Mul pole kahjuks aega seda teemat väga pikalt lahata, ent esitan siiski mõned postulaadid:
1) Inimesed on nö karjaloomad nagu hundid või haned
2) Igasugustes ohuolukordades sõltub karja käekäik ja ellujäämine iga üksiku liikme teistega arvestavast käitumisest
3) Isepäised ja karjast mittehoolivad isendid süüakse looduses ära
4) Tänu kauakestvale ohutus miljöös elamisele on inimesed kaotanud kontakti ülejäänud Karjaga ning neile on hakanud tunduma, et neil puuduvad Karja suhtes kohustused
5) Parimal juhul tajutakse Karjana vaid enda perekonda -kaugemal kontakt nõrgeneb
6) Individualistidest koosnev hundikari laguneb. Individualistidest haned süüakse ära. Individualistidest koosenev sipelgapesa vallutatakse teiste sipelgate poolt.
Mida me sellest kõigest õpime?
1) Inimesed on nö karjaloomad nagu hundid või haned
2) Igasugustes ohuolukordades sõltub karja käekäik ja ellujäämine iga üksiku liikme teistega arvestavast käitumisest
3) Isepäised ja karjast mittehoolivad isendid süüakse looduses ära
4) Tänu kauakestvale ohutus miljöös elamisele on inimesed kaotanud kontakti ülejäänud Karjaga ning neile on hakanud tunduma, et neil puuduvad Karja suhtes kohustused
5) Parimal juhul tajutakse Karjana vaid enda perekonda -kaugemal kontakt nõrgeneb
6) Individualistidest koosnev hundikari laguneb. Individualistidest haned süüakse ära. Individualistidest koosenev sipelgapesa vallutatakse teiste sipelgate poolt.
Mida me sellest kõigest õpime?
torstaina, kesäkuuta 14, 2012
Misasi see on? Kas majanduse elavnemine?
Mis toimub, ah?
Kommunistid merel jm
Tundus kuidagi väga dramaatiline kooslus. Lisaks veel interaktiivne. Võtmesõnad on: inimesed merel, R-kioskis, kodus ja tänaval...
keskiviikkona, kesäkuuta 13, 2012
tiistaina, kesäkuuta 12, 2012
Väike abistav tugi
Miks ei ole linnaarhitektid tekitanud tänavale väikeseid abistavaid lauakesi, mille ääres saaks sõpradega juttu puhuda ja oma kohvitopsi hoida? Või oma märkmikusse uusi jooniseid ja luuletusi kirjutada? Sellised toed aitaks ka joodikutel kultuursemalt käituda ja viisakalt laua ääres kosutavat pealelõunast napsu võtta. Lauakestest võidaksid kõik.
maanantaina, kesäkuuta 11, 2012
Motoplokk koos veepumba, generaatori ja survepesuriga
Nii, see on üks päris uus ja lahe asi (esimene Eestis!) -moodulsüsteemis ehitatud motoplokk, mille külge võib liikumatu siduri abil ühendada pumba, survepesuri ja gereraatori. Kõiki masinaid saab osta eraldi. Pealegi veel selline ilus kollane.
Mismõttes, et ei suuda Muu Maailmaga konkureerida?
Palun väga -täiesti superloogiline ökodisain! Jällegi on olemas kõik eduks olulised komponendid: väga ilus, taaskasutus, tarbijalähedus ja nummi.
Lisaks sellele tekib võimas seos selle lasteraamatuga, kus Siil keetis samasuguse puna-valge-täpilise potiga õunasuppi.
Lisaks sellele tekib võimas seos selle lasteraamatuga, kus Siil keetis samasuguse puna-valge-täpilise potiga õunasuppi.
Sõnumeid puberteetidelt
Moraal on kõrge...
Tolerantsus on eeskujulik...
Tugevad tunded... (ma arvan, et nad kasutavad ka mõteldes emotikone)
Tolerantsus on eeskujulik...
Tugevad tunded... (ma arvan, et nad kasutavad ka mõteldes emotikone)
sunnuntai, kesäkuuta 10, 2012
perjantaina, kesäkuuta 08, 2012
Välismaal elavad eestlased on Eesti jaoks surnud
Vaikselt on settinud kurvavõitu arusaam, et hoolimata kaunitest mõtetest, soovidest ja püüdlustest, on välismaale elama siirdunud eestlased Eesti jaoks kadunud inimesed, kelle edukusest, rikkusest, eneseteostuse kõrgelennulisusest või isiklikust õnnest ei tõuse meie paljukannatanud kodumaale mingit tulu. Nende olemasolu ei tee Eesti elu mitte mingil moel paremaks ega edenda seda. Erinevalt II MS järgsetest pagulastest, ei saada nad kodumaale isegi mingit kraami. Parimal juhul kirjutavad vaid e-kirja, kus räägivad oma järjekordsest piknikust Vaikse Ookeani rannal ja kui lahe seal kõik oli. Ent mis on sellest kasu meile, kes me elame ikka siinsamas, kus meie vanaisad ja vanaemad heina tegid, harkadraga vagu ajasid ja põllult kive korjasid?
Välismaal elavatest eestlastest on sama palju tolku nagu välismaal elavatest välismaalastest. Võiks isegi öelda, et vanalinnas lällav inglise turist rikastab Eesti elu enam, kui Prantsusmaal elav eestlasest kunstiteadlane.
Mis kasu on meile kõigist neist meie välismaale abiellunud klassiõdedest ja klassivendadest? Ei mingit!
Vastupidi! Kohati tunduvad nad lausa reeturitena, sest hankisid hariduse ja lennukipileti vanaema piimamüügist teenitud raha eest (vanaema ärkas hommikul 05.15, et lehmi lüpsta).
Seega -välismaal elavad eestlased on lihtsalt matemaatiline 0, millega võib püüda kodumaal midagi lõputult korrutada, ent tulemus on ikka seesama -juba olemasolev. See, millega kodueestlased on ise omapäi ja oma jõuga hakkama saanud. Ja millele on kaasa aidanud Ida-Virust tulnud eestivenelane Vassili. Kuid uus-väliseestlastel ei ole selles kõiges ei osa ega pärandit.
Kahju, et asjad nii on.
Välismaal elavatest eestlastest on sama palju tolku nagu välismaal elavatest välismaalastest. Võiks isegi öelda, et vanalinnas lällav inglise turist rikastab Eesti elu enam, kui Prantsusmaal elav eestlasest kunstiteadlane.
Mis kasu on meile kõigist neist meie välismaale abiellunud klassiõdedest ja klassivendadest? Ei mingit!
Vastupidi! Kohati tunduvad nad lausa reeturitena, sest hankisid hariduse ja lennukipileti vanaema piimamüügist teenitud raha eest (vanaema ärkas hommikul 05.15, et lehmi lüpsta).
Seega -välismaal elavad eestlased on lihtsalt matemaatiline 0, millega võib püüda kodumaal midagi lõputult korrutada, ent tulemus on ikka seesama -juba olemasolev. See, millega kodueestlased on ise omapäi ja oma jõuga hakkama saanud. Ja millele on kaasa aidanud Ida-Virust tulnud eestivenelane Vassili. Kuid uus-väliseestlastel ei ole selles kõiges ei osa ega pärandit.
Kahju, et asjad nii on.
torstaina, kesäkuuta 07, 2012
Mehel oli reisitõrge
Trollis on pisut napsune vene meesterahvas, kes jalutab ringi ja teeb reisijatega juttu. Lõpuks jõuab ta trollijuhi juurde ja uurib mida too teeb. Korraga teatab valjuhääldis naisehääl järgmise peatuse nime "Aiandi!".
Napsune mees (ärevalt): Shto?! Sledushj astanovka Gollandija?! (Mis? Järgmine peatus on Holland?).
* * *
Õnneks ei olnud siiski Holland.
Napsune mees (ärevalt): Shto?! Sledushj astanovka Gollandija?! (Mis? Järgmine peatus on Holland?).
* * *
Õnneks ei olnud siiski Holland.
keskiviikkona, kesäkuuta 06, 2012
Kas tõesti Kristel Laansoo?
Tundub, et meie ERR viipekeelseid uudiseid tegev diktor Kristel Laansoo on alustanud ka modellikarjääri (alumine pilt ERR veebist). Tulemus pole üldse paha.
Pakivein on -40%
Saabus kiri:
Sooja ilmaga võib veel paar nädalat oodata, kuid grillida saab õues juba sellegi poolest. Teadupärast kulub veini maitsva toidu ja meeldiva seltskonnaga alati rohkem. Sellepärast korraldame sel nädalal suure grillihooaja veinimüügi! Kõik pakiveinid on allahinnatud - 40%. Ootame sind veinivarusid täiendama juba sellel nädala lõpul 07.06- 09.06. Bestwine’i esinduskauplusesse Harju tn. 1 kella 11.00 kuni 19.00. Maitsmiseks on avatud kõik pakiveinid ja üllatuseks veel mõned suvised tooted!
Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub!
Kohtumiseni!
Teie Bestwine
* * *
Mis toimub?! Müüvad veini lahtiselt või?
Sooja ilmaga võib veel paar nädalat oodata, kuid grillida saab õues juba sellegi poolest. Teadupärast kulub veini maitsva toidu ja meeldiva seltskonnaga alati rohkem. Sellepärast korraldame sel nädalal suure grillihooaja veinimüügi! Kõik pakiveinid on allahinnatud - 40%. Ootame sind veinivarusid täiendama juba sellel nädala lõpul 07.06- 09.06. Bestwine’i esinduskauplusesse Harju tn. 1 kella 11.00 kuni 19.00. Maitsmiseks on avatud kõik pakiveinid ja üllatuseks veel mõned suvised tooted!
Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub!
Kohtumiseni!
Teie Bestwine
* * *
Mis toimub?! Müüvad veini lahtiselt või?
tiistaina, kesäkuuta 05, 2012
sunnuntai, kesäkuuta 03, 2012
Kas ainult mina tunnen ennast idioodina?
Ei no ma saan aru küll, et see kampaania on suunatud sellistele nö lihtsamatele meestele, kellel pole aega tundlemisega tegeleda -aga ikkagi. Küsimus "Oled isane? Kumm on?" on ju puhtakujuline labasus mis degenereerib mehed mingiteks mõtlemis -ja analüüsivõimetuteks loomadeks. Kujutagem ette, kui keegi üllitaks samasisulise kampaania koos küsimusega "Oled emane? Tampoon on?".
Oleks tore või? Peale sellist reklaamikampaaniat on üldse liiast poistelt veel midagi romantilist oodata. Mida sa loomalt ikka ootad? Loomal on ju ainult instinktid.
Oleks tore või? Peale sellist reklaamikampaaniat on üldse liiast poistelt veel midagi romantilist oodata. Mida sa loomalt ikka ootad? Loomal on ju ainult instinktid.
Muuseumitöötajad põletavad kodanike raha...
A tõepoolest -millist ratsionaalset kasu pakub Poska Muuseumi öine valgustamine? Kes seda maja öösel näeb? Kohalik joodik, kes on teel Vesivärava hamburgeriputka poole? Ja teiseks -see elekter on üldse väga kavalalt välja mõeldud. Vanasti tuli valgustamiseks konkreetselt mingi asi põlema panna -küünal või õlilamp või pird. Aga nüüd saab valgust teha otse raha abil muundades selle esmalt elektriks ning jättes mulje, et me ei põleta mitte raha vaid ostame elektrit. Kuigi se teeb sama välja sest raha on läinud. Lihtsalt nii tundub protsess kuidagi mõistusele vastuvõetavam.
perjantaina, kesäkuuta 01, 2012
P10 on hakanud jälle ämblikke kasvatama
P10 kontakteerub ja teatab ilma pikema sissejuhatuseta:
P10: Mul on ämbliku Stefan ja Rock!
Mina: Ära jama -Stefan ja Rock ?
P10: jah-jah
Mina (elukogenult): Varsti on sul neid 100...ja kuidas sa nende nimesid siis meelde jätad?
P10: Siis pead sa ostma 100...karpi ja ma panen igasse 1 sisse ja kirjutan nime peale.
* * *
Seejärel hakkas tütarlaps nõudma, et Stefanile ja Rockile tuleb osta söögiks kala. Ma tean mida see tähendab. Voodipeatsis on väike haisev karp täis kümneid ronivaid ämblikke...
* * * Ongi käes -Rockil on sündinud poeg. Võibolla tuleks ta nüüd Rositaks ristida? |
Pooltele inimestele tundub elu mõttetu
Väga huvitav. Lõppenud on küsitlus "Kas kannatustel on mingi mõte?" ning tulemused on märkimisväärsed. 50% inimesi leiab, et kannatustel puudub tähendus ning 12% pole üldse millegi sellisega kokku puutunud mida annaks kannatusena identifitseerida. 37% arvas, et mingi mõte siiski on.
Tunne, et kannatused on mõttetud (ja ebavajalikud) -ning neil näib puuduvat igasugune arukas seos inimese elu ja eesmärkidega, on ilmselt tuttav igale inimesele, kes on väljaspool 12%-i. Kuid samas -pikemal kaalumisel märkame me selles oletuses silmatorkavat loogikaviga.
Kui kannatustel puudub inimese jaoks eksistentsiaalne tähendus, ei või mõtet omada ka õnn. Juhul, kui kannatustel puudub mõte, puudub see ka õnnel. Kui meid ei kõneta õnnetus, ei saa seda teha ka õnn. Mis tähendab, et KOGU meie eksistents on mõttetu ning ainus mõõdupuu mille alusel sündmuste "väärtust" hinnata on füüsiline ja emotsionaalne mugavus.
Juhul aga, kui me arvame, et õnnetustel on inimese jaoks olemas mingi eksistenstiaalne mõte, võime sama arvata ka õnne kohta.
Üks asi mida kannatuste mõtte toetuseks võiks ehk esile tuua on idee, et läbielatud kannatused muudavad meid (tihti halvemas suunas) ning paljastavad meie inimliku loomuse tõelise ja varjatud olemuse. St, et me saame teada, kes me tegelikult oleme (=kui head või halvad). Seega saame me läbi kannatuste endast teadlikumaks ja ehk sellevõrra ka targemaks, mõistvamaks ja kaastundlikumaks. Sama võiks kehtida ka õnne puhul...
Aga kuulge -mis mõte oli sellel, kui ma endal jalast 15 cm naela läbi astusin?!
Tunne, et kannatused on mõttetud (ja ebavajalikud) -ning neil näib puuduvat igasugune arukas seos inimese elu ja eesmärkidega, on ilmselt tuttav igale inimesele, kes on väljaspool 12%-i. Kuid samas -pikemal kaalumisel märkame me selles oletuses silmatorkavat loogikaviga.
Kui kannatustel puudub inimese jaoks eksistentsiaalne tähendus, ei või mõtet omada ka õnn. Juhul, kui kannatustel puudub mõte, puudub see ka õnnel. Kui meid ei kõneta õnnetus, ei saa seda teha ka õnn. Mis tähendab, et KOGU meie eksistents on mõttetu ning ainus mõõdupuu mille alusel sündmuste "väärtust" hinnata on füüsiline ja emotsionaalne mugavus.
Juhul aga, kui me arvame, et õnnetustel on inimese jaoks olemas mingi eksistenstiaalne mõte, võime sama arvata ka õnne kohta.
Üks asi mida kannatuste mõtte toetuseks võiks ehk esile tuua on idee, et läbielatud kannatused muudavad meid (tihti halvemas suunas) ning paljastavad meie inimliku loomuse tõelise ja varjatud olemuse. St, et me saame teada, kes me tegelikult oleme (=kui head või halvad). Seega saame me läbi kannatuste endast teadlikumaks ja ehk sellevõrra ka targemaks, mõistvamaks ja kaastundlikumaks. Sama võiks kehtida ka õnne puhul...
Aga kuulge -mis mõte oli sellel, kui ma endal jalast 15 cm naela läbi astusin?!
Ei ole
|
8 (50%)
|
On küll
|
6 (37%)
|
Ma ei tea mis see kannatus üldse on
|
2 (12%)
|
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)