perjantaina, elokuuta 29, 2008
Kaks pilti hingeseisunditest
Keisririigi kuldaeg
Näiteks korraldati uhkemaid gladiaatorite etendusi ja ehitati uusi maju. Alistati rahvaid ja saadeti uusi leegione barbaritega võitlema. Kõik oli väga lahe ja asjad olid korras.
Pärastpoole hakkas aga mingi imelik klikipoliitika ja jamamine. Igasugused kahtlased diilid. Ja siis lõpuks lendas kõik uppi nagu me teame.
See puuriit esindab oma olemusega just sedasama Rooma impeeriumi õitsengut ja kuldaega. Riit on suur ja korralik. Riit asub plekist varju all. Puud on kõik ilusti alles. Valitseb täielik kontroll.
Näiteks vanaema puuriidad olid ikka midagi hoopis muud -sellised barbarliku olekuga. Esiteks pidin neid laduma mina. Ja muidugi tegin ma seda vastumeelselt ja pahuralt. Üks käsi oli koguaeg taskus rusikas. Aga eks sellal olid ajad kah muidugi teised. Valitses pime nõukogude aeg...
keskiviikkona, elokuuta 27, 2008
"JÄTKUSÕJA VIIMASED SÕDURID" EESTI FILMIMUUSEUMIS
Filmile eelneb sissejuhatus filmi režissöörilt Enn Sädelt. Dokumentaalfilm vaatleb detailselt ja ülima põhjalikkusega arhiivimaterjale, esitades Soome 200. jalaväerügemendis teeninud Eesti vabatahtlike ehk nelja ellujäänud soomepoisi Paul Saare, Paul Alvre, Sven Ise, Väino Sireli ning üle mere Soome põgenenud Heino Mikiveri saatuse keerdkäike sõjajärgse poliitika hammasrataste vahel.
Ellujäänud soomepoisid otsustasid põhiliselt perekondlikel põhjustel jääda Soome ka pärast Jätkusõja-järgset Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu. Siiski arreteeriti nad Soomes ning anti 1948. aasta jaanuarikuu lõpus Nõukogude Liidule välja.
Käsikiri ja režii Enn Säde
Operaator Ago Ruus
Auruvedurite võtted Soomes Jukka Ahtiainen
Helilooja Toomas Trass
Kunstnik Toomas Hõrak, Heli Enn Säde
Heli järeltöötlus Koit Pärna („Faama Audio")
Montaaž Sirje Haagel
On-linemontaaž Fred Pajusaar („AA Visioon Stuudio")
Konsultandid Heikki Roiko-Jokela ja Raul Kuutma,
Teksti lugesid Jüri Aarma ja Riho Västrik
Toimetaja Tõnu Karro
Arendusprodutsent Mati Sepping („Faama Film")
Produtsendid Tõnu Karro ja Pertti Veijalainen
Valminud koostöös: YLE TV 2 Dokumenttiprojekti/ Ilkka Vehkalahti.
© „Eesti Tõsielufilm" ja „Illume" (Soome), 2002.
Pikkus 75 min.
Dokumentaalfilm on osa Eesti Filmimuuseumi dokumentaalfilmide programmist "Ajavaade", näituse "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" kaasprogramm.
Järgmised filmid: 25.september 2008 (koolikuu) - Peeter Brambati "Uus päev luuakse idakaares" 30.oktoober 2008 (rahvuste kuu) - Sulev Keeduse "Perekond"27. november 2008 (valitsuse kuu) - Ilmar Raagi "September"
Programmi toetab Eesti Kultuurkapital. Täpsem info: Eesti Filmimuuseum / Maria Mang, maria.mang@eam.ee, gsm> 56208875
Tegelikult ei tohi telekat tulistada
Nii et kui tahad telekast vabaneda, siis kasuta pigem kaigast või tooli. Hea idee oleks ka arvutiga telekas sisse lüüa.
tiistaina, elokuuta 26, 2008
Pekingi kuldmedal näeb välja nagu praemuna
Jälle mingi uus perverssus või?
Tänapäeval ei saa enam üldse aru, millega keegi tegeleb või kes ta selline tegelikult on. Pealtnäha on küll tubli ja aus inimene, aga kunagi ei tea. Alles siin oli jälle Austrias mingi värk. Eks sellepärast mind niisugused vaatepildid pisut ärevaks teevadki. Et mida asja need "töömehed" seal jälle teevad. Uurivad segumasina lonti? Aga miks uurivad? Ja miks nad aia ette on teinud endale? Häbenevad midagi või? Mis tegelikult toimub, küsin ma?!
Sõdur, mäleta sõda 1941-1945
Raamatus "Sada aastat üksildust" on selline teema, kus linnaelanikud haigestuvad tõppe, mis kustutas inimeste mälu. Selleks et mitte unustada igapäevaste esemete ja tööriistade otstarvet, hakkasid linnaelanikud neile silte kleepima, kus oli lühidalt kirjas iga eseme või looma nimetus ja milleks seda kasutatakse. Näiteks: "Lehm", piima lüpsmiseks. Lüpsikul oli aga tekst: "Lüpsik", piima jaoks jne. Põhimõtteliselt võib olla pildil tegemist samasuguse juhtumiga, kus inimesed hakkavad sündmuseid unustama. Ja ma ei tea, kas see ongi nii paha. Teatud puhkudel.
maanantaina, elokuuta 25, 2008
Potsepa püstoli practical
1) võistluste õhkkond oli väga mõnus ja sõbralik, tehti head nalja ja valitses muhe meeleolu
2) laskepaik asub väga kaunis kohas ja on hästi ehitatud
3) IPSC laskurid on JUBE kiired (minuga võrreldes)
4) kolme 13st padruniga salvega jääd pikkadel stagedel hätta
5) kui on valida kiirus või täpsus, -vali kiirus (see on suhteline muidugi)
6) peab kõvasti harjutama, et üldse millelegi kiiresti pihta saada...
7) laskurid on üldiseid mõõdupuid arvestades väga normaalsed inimesed
Ja mõned targemate tähelepanekud:
Õppetunnid:- Metallmärkidele tuleb esimese lasuga pihta saada. Üle laskmisel kaotab liialt aega, rütm kaob ja tulevad vead.
Metallmärkide laskmist tuleb harjutada trennis, mitte ainult võistlustel. Kuna tingimused metallmärkide lasmiseks puuduvad siis tuleb lõigata papist metallmärgi suurused tükid mida saab lasta ka sisetiirus.
- Liikumiselt laskmine. Eilsel võistlusel sai olulise eelise kui suutsid märki tabada liikumise pealt.
- Esimene lask peab toimuma kiiresti. Kas pärast stardi signaali või liikumist uuele positsioonile peab harjutama kiirelt sihikupildi ettesaamist. Eilne "kasti stage", kus tuli kolmelt lähestikku olevalt positsioonilt lasta, näitas kiire analüüs, et tugevamate ja nõrgemate laskurite vahed olid mitte niivõrd laskmise kiiruses, vaid uuelt positsioonilt esimese lasu sooritamise kiiruses.
torstaina, elokuuta 21, 2008
Swarowsky kristallid
Päris kena taimornament
tiistaina, elokuuta 19, 2008
maanantaina, elokuuta 18, 2008
Vinged heinad
Harju tänavale on mingit väga ägedad heinad kasvanud. Peakski sinna ennast vaikselt pikutama sättima, sest ega sellist võimalust väga tihti ei teki, et kohe nimodi keset linna saab pilvi vaadata ja heintes majandada. Tuleb ainult ettevaatlik olla, et munitsipaalpolitseinikud peale ei juhtu. Ei tasu hõikuda ja ennast liiga palju ringi rullida.
Priske suudmepidur
Kuid mis peamine -suudmepidur on SHEFF! Suudmepiduriomanik on alati kõigi poolt väga tunnustatud. Mis on juba ise pool võitu.
Laskuri argipäev -ei saa märgile pihta! :D
Kokku osales võistlusel 35 laskurit.
Armatusest parimad olid:Indrek Loorents - 2 koht (open)Holger Haljand - 4 koht (standard)Kalvi Abel - 6 koht (standard)
Võistlusel oli 5 staget millest kaks oli pikalt distantsilt (100-150m) ja kolm lähedalt (20m). Pika distantsil said pooled kirja tulemuseks nulli, kuna päris keeruline oli tabada märke ja metallplaate läbi kõrge rohu, lisaks oli probleemiks puudulikult sisselastud relvad ja vähene treening. Paljud kasutasid ka võõraid relvasid mis tõttu sihikud ei olnud laskja silma järgi paigas.
Lähidistatsid olid aga mõnusad - jookse ja tulista nii kiiresti kui jõuad.
Õppetunnid:- relvad tuleb korralikult sisse lasta;- pikematel distantsidel kus tuleb lasta nii 100 kui ka 300 pealt mängib olulist rolli kuuli lendamise trajektoor, ehk vaja täpselt teada kuhu erinevatelt distantsidelt sihtida;- harjutada, harjutada, harjutada;
Ja veel:
Openis oli näha, et ainult heast relvast ei piisa, treenitud inimene laseb ka keskpärasest relvast hästi.
St. esimene koht läks Soome meistrile ja tema püssist ise lasknud inimesena saan ka aru, miks tal enamus stagesid ca 2x kiiremini välja tulid. Samas teine ja kolmas koht lasti null suurenduse ja AK tüüpi relvaga. Neljas oli Hannu abikaasa ja viiendal jällegi AK, tagapool veel üks korralikult tuunitud ja hea sihikuga varustatud AR.
Sarnaselt oli ka standardis, kus esimesed kolm kohta olid AK põhisest relvast ja alles siis 2 tk AR põhised relvad.
Inimesed peavad oma relva sihtimis ja tabamispunktidest omama ettekujutust. Detsembris olnud rifle võistlusel oli see näha ja sai ka vist siin listis sellest kirjutatud. Vahepeal on olnud ju veel üks rifle võistlus, aga ikka inimesed kurdavad, et ei tea kuhu kuul läheb !?
Kusjuures mõtlema paneb tõsiasi, et ainult 2 stage 5est olid nö rifle kaugusel, ülejäänud 3 olid sisuliselt püstolistaged. Ja suur osa võistlejatest olid kaitseliitlased, kes peaksid suutma automaadiga kuni 300 meetrini lasta ...
Tegijal ikka juhtub ;)
perjantaina, elokuuta 15, 2008
Soovin laenutada šoti lippu!
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS, § 54
15 oleksid ühel või teisel moel valmis Eestit kaitsma ((esmaabi, KL, -kohe sõtta (45%)).
7 põgeneks välismaale (35%!),
10 isikut jääksid äraootavale seisukohale (vaataks telekat, loodaks parimat, süüdistaks Ansipit, kaevaks metsa punkri).
Anarhismi akadeemias on välja öeldud julm aga tõene mõte: "Rahvas kes ei taha ennast vabatahtlikult kaitsta, ei ole väärt vabadust".
Tuletan siinkohal meelde, et
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ütleb:
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Nii et osad vastasid küsitluses ikka täiesti valesti. Võimalik muidugi, et tegu pole Eesti kodanikega.
Suri tööõpetusõpetaja Teet Viirg :(
Teet oli vinge mees. Ma ei teagi kust ta meile kooli ilmus, aga oma tulekuga lõi ta kohe õhu puhtaks ja pani poistel silmad ulakalt särama. Poisse nimetas ta tunnustavalt noorteks isaahvideks. Mis vastas ka täiesti tõele.
Kuna 90ndate alguses polnud koolidel tööõpetustundideks materjale eriti kusagilt võtta, siis tegeles Teet omal initsiatiivil sellega, et taris kooli kõik kasutamiskõlbliku kola, mis ta õuest leidis (näiteks prügikastide tagant). Noored isaahvid tampisid siis vana pesumasina pleki kenasti sirgeks ja tegid sellest näiteks vinge tuulelipu. Või siis lammutasid mingeid muid masinaid laiali.
Teedul olid kasutusel igasugused lahedad kasvatuslikud süsteemid. Näiteks pidid "raskestikasvatatavad" isaahvid rauasaega terve semester vanast raudteerööpast parajaid juppe saagima. Juppidest tehti väikesed alasid. Kuna rauasaed läksid peagi nüriks, siis tähendas saagimine sisuliselt rööpa läbi nühkimist. Mis oli oma jaburuses lausa lahe. Poisid pidid seega oma sihitu tegevustahte asjalikult ära kasutama ja õppisid tegema tööd ka siis kui see mingit erilist intellektuaalset pinget ei pakkunud. Mis on ju väga hea.
Mäletan, et Teet nõudis poistelt muuseas ka ülimalt austavat suhtumist oma klassiõdedesse.
Nii et tasapisi saidki noortest isaahvidest lausa noored õilishingedest rüütlid...
Teet Viirg oli lahe mees. Ja mida võikski ühelt mehelt rohkem nõuda? Respect, Teet! Loodan, et saad Jumalaga hea diili.
torstaina, elokuuta 14, 2008
Järsku keegi tahab ära osta seda? See on suurendi. Fotosuurendi.
keskiviikkona, elokuuta 13, 2008
Vapper Eesti Kana sõjamöllus
Juhtisin mõni aeg tagasi tähelepanu sellele kuidas antifašistid loodusega käituvad. Kui sellele teemale põhjalikumalt läheneda, siis ilmneb, et tegelikult on põhjused miks Eestit sõjaliselt kaitsta tingitud just loodusest -sest eestlased (ja tublid eestivenelased) on teatavasti suured loodusefännid. Iga korralik roheliselt mõtlev kodanik läheb ju täiesti endast välja, kui keegi looduses lagastab ja loomi piinab. Rääkimata juba kilekottide metsa loopimisest või muust sellisest.
Nii -aga kujutage nüüd ette mida tähendaks loodusele ja loomadele-lindudele agressori rünnak?! Või mida teeks tankikolonnide liikumine mööda meie puisniite ja loopealseid?! Mis juhtuks käokinga ja näsiniinega? Kas suitsupääsukesed ja jäälinnud elaksid üle jätkuvad pommirünnakud alevitele ja metsadele? Arvate, et merikotkad oleksid õnnelikud, kui vaenlase dessantüksused nende kalastuspaiku laastavad? Karud-põdrad, kui suurulukid oleks samuti otsese löögi all...
Seepärast leian, et iga kodanik peab -isegi kui muud põhjust ei leia -tegema kõik endast oleneva, et kaitsta meie kalli kodumaa taimi, linde ja loomi, kahepaikseid ja roomajaid -halastamatu agressori omavoli eest! Me ei taha ju 1944nda aasta kordumist!
Mingid lihasööja-lilled...
Leo Kunnas kirjutab Gruusia sõjast
Taustaks pilt Frontline ürituselt.
tiistaina, elokuuta 12, 2008
Vaadake mida antifašistid puudega teevad!
Vene saatkonnas on täna nõupidamine.
maanantaina, elokuuta 11, 2008
Hangi endale korralik digilaik
sunnuntaina, elokuuta 10, 2008
"Miinipildujatuli"
Tegemist küll lavastusega kuid annab siiski aimu, mida miinipildujate tulelöök endast kujutab. Tänasel päeval on see ju vägagi päevakajaline tarkus.
lauantaina, elokuuta 09, 2008
Venemaa viib oma üksused Narva ja pommitab Tallinnat
Seetõttu ei näe ma selles midagi võimatut, kui Venemaa "viib oma üksused Narva ja pommitab Tallinnat". Ning kindlasti leidub palju vene vabatahtlikke keda on "raske ohjeldada".
Loodame muidugi parimat. Kuid valmistuma peaks halvimaks.
Romantika
torstaina, elokuuta 07, 2008
Lilled Järvamaa sõjasangaritele
Kui oled paks, siis tuleb käituda aktiivselt
keskiviikkona, elokuuta 06, 2008
Mis teeb siis mehest mehe?
Asi selles, et ma ei saa päris aru, mis selle teemaga on. Osad (eriti naisterahvad) jahuvad sellist juttu, et mees peab olema enesekindel, turvaline, usaldusväärne ja propageerivad muid sääraseid pehmeid väärtuseid. Aga samas näitab elu, et kui mehel pole raha ja autojuhilube-siis pole usaldusväärsusel ja enesekindlusel justkui enam mingit kaalu.
Kuidas siis on?
Ökofašisti aed olgu teistsugune kui tavatarbijal
tiistaina, elokuuta 05, 2008
Dinosaurused, venelased ja sõda
Ja JR rääkis siis oma maailmapildist järgmist: "kõige ennem olid Aadam ja Eva, siis tulid dinosaurused, siis venelased ja siis oli sõda".
maanantaina, elokuuta 04, 2008
Eksistentsialistlikud mõtted
Eriti paaniliseks kisub see eneseteostuse-teema selles valguses, et mida teised on juba teinud ja millega hakkama saanud.
Kes on teeninud juba mitu miljonit, kes kirjutanud raamatu, mõni on kuulus näitleja, mõnedest kirjutatakse ajakirjanduses iga kuu, osad aga saavad hakkama kõigega, mis nad ette võtavad.
Mõnel on lihtsalt hea töökoht ja saab reisida. Üks on koguni maale kolinud, omab firmat ja peab kitsi -eks seegi ole märk, et inimene on oma koha elus leidnud?
Minul saavad päevad aga läbi enne, kui ma midagi olulist tehtud saan...-mis tegelikult viitab sellele, et võibolla ongi erinevatel isikutel aeg erineva kiirusega? Täitsa võimalik, et näiteks, kui Mati sõidab tööle kulub tal selleks 30 minutit. Minul kulub sama distantsi läbimiseks aga 50 minutit. Auto kusjuures -sõidab mõlemal sama kaua. Sellepärast ongi Mati edukas, aga mina ei jõua midagi valmis.