Maria Valdma ülilahedad kärbsed

Kui rääkida ehtekunstist, siis selle positiivseim omadus on mitmemõõtmelisus ja universaalsus. Sa võid meisterdada valmis skulptuuri, maali, tekstiili, masina, süsteemi vmt -ja anda sellele ehte kuju. Maaliga sa seda teha ei saa. Või arvutigraafikaga (mis on ju väga popp).

Käesolev ehe on selle nähtuse suurepärane näide -või kuidas saaks veel paremini kujutada kärbse lendu? Eriti positiivne asja juures on see, et ka Maria ise on väga normaalne tegelane...

Maailmapilt ei sõltu reisimisest

Sattusin sööklas vestlusse reisimise-teemadel. Nagu tähelepanelikumad lugejad ehk juba teavad, suhtun reisimisse suhteliselt pahakspanevalt.

Täna esitati jälle see vana tuttav väide, et "reisimine laiendab maailmapilti". No kuulge. Esiteks -mida kõik need tuhanded eestlased (kes on halastamatult kahjustanud Egiptusesse ja Türki lennates loodust ja osooni) oma laienenud maailmapildiga peale on hakanud? Kuidas võidab sellest avardunud maailmapildist Eesti ühiskond?

Kas nad on midagi leiutanud? Tuuninud? Avastanud?
Kas nad on muutunud sõbralikumaks, julgemaks ja vapramaks?
Kas nad on hakanud rohkem armastama (sõna)vabadust, rahvast ja maad?

Ehk on nad mutunud jumalakartlikumaks ja panevad rohkem rõhku kasinusele ja meeleparandusele?

Või -järsku pole mingit vahet?

Teiseks on see, et sa ei pea selleks kuhugile kohale sõitma, et midagi näha ja siis otsustada. Suuri põhimõtteid ja tõekspidamisi (mis omavad üldist mõju) saab otsustada täiesti seisult. Näiteks võib inimene vabalt otsustada -ilma hiinasse sõitmata -et "hiinlased on tore rahvas ja nad meeldivad mulle". Ning edasi võib elada juba sellesama äsja omandatud suhtumisega. Võib otsustada, et "India orbude eest tuleb hoolitseda" ja hakata mõne India lapse kasuvanemaks (on olemas selline süsteem, et sa ei lapsenda vaid oled kasuvanem).

Sa ei pea sõitma Dodge V12 mootori jõul läbi Ameerika, et teada saada kuidas Ameerikas olukord on. Sa ei pea tingimata kohtuma Obamaga, et kujundada temast enda poliitilist arvamust. Sa ei pea töötama Soomes, et omada kõrget töökultuuri.

Otsustamine on ümbritsevast keskkonnast täiesti sõltumatu. Turism ei edenda "avarat maailmapilti" mitte mingil moel. Sest, kui inimene ei MÕTLE -siis ta EI MÕTLE...

Mis tõestab, et mõeldes võib omada avarat elunägemust ka kuuris paku peal labidat teritades.

Peaaegu nagu Teletabi

Tuunitud Eestis

Jälle üks ülikõva hiina elektrijalgratas -mis on tuunitud meie kallil kodumaal. Masinale on paigaldatud võimsam aku, ülbe elektriregulaator (paigutatud vanasse mutrikarpi) ning akuindikaatori-lambil on vahetatud tavaline pirn LEDi vastu. Mootor on tagumises rattarummus. Kusjuures -masinal on jõudu isegi üleliia.

Lisatud on ka õpetlik slõugan "Kõik on väga lollid", mis jagab inimesed tahtmatult kahte gruppi -ühed, kes silti nähes äratundvalt ohkavad ja teised, kes panevad pahaks. Mis on väga imelik, sest kui "kõik on lollid", siis on tõepoolest KÕIK lollid (sh ka slõugani autor), mis omakorda peaks aitama mõista enda kohta maailmakõiksuses. Sest, kui keegi arvab, et silt on tema jaoks solvav ("kuna mina olen tark") , on see vaid tunnistus inimese väikesest arusaamisest ja pöörasest enese ülehindamisest.

Eile käisin Tüdrukute Maailmas

Näha tüdrukuid askeldamas enda maailmas on sama tore (või isegi toredam?) nagu näha neid kahte autolukkseppa seal Hiiu autoparanduses, kus oli nii tugev tavoti, nafta, määrdeõli jm lõhn, et peaaegu hakkas halb. Aga selle korvas tõsiasi, et meestel oli riiulitel hulk pappkaste, kus oli sees igasuguseid väga kasulikke asju. Olid sellised veidi salapärased lukksepad, sest need asjad seal pappkarpides polnud autodega üldse seotud. Kuid midagi ebaseaduslikku ka polnud.

Valikuline traagika

Ehmatasin seda õuna nähes täitsa ära. Aga mis siis, kui selline asi oleks juhtunud inimesega? Sellisel juhul poleks see mitte lihtsalt "huvitav juhtum" vaid sügavalt traagiline olukord. Ent miks nii? Kas on nii, et mida keerulisema enesetajuga olend, seda traagilisem on temaga toimunud õnnetus? Või on õnnetuse suurus seoses vaatlejaga? Ja veel -Kas oleks võimalik koostada õnnetuste "häiretabel" (roheline-kollane-oranž-punane)?

Kiire keskpäevane palve

Muidugi võiks alati pisut pikemalt palvetada...-ning eriti tuleks vältida nn ostunimekirjade esitamist.

E7 arvamus teatud pädevustest

E7 on kodus haige ja jõlgub kasutult mööda maja.

Korraga kostab ukse tagant kopsimist ja veidrat rabelemist. Selgub, et tegu on naabrilastega, kes soovivad E7-t õue kutsuda. E7 ei saa loomulikult minna kuid laskub siiski vestlusesse.

Peale vähest rääkimist tuleb E7 kituma:

"EV ütles, et ta teab, et ma sain eile 7 aastat vanaks! Aga ta ei tea! Sest ta pole mingi asjatundja!"

Ärevus ei anna E7-le asu

Täna on E7-l ametlikult sünnipäev. Ent eelmisel õhtul oli kõik veel hoopis teisiti...

E6 istub oma voodis ja arutleb:

"Teate, ma olen sellest sünnipäevast nii ärevil! Ja ma ei saa üldse aru miks peab ütlema "Sul on homme sünnipäev!"? Ma lähen sedasi veel rohkem ärevusse! Miks ei öelda nagu tavaliselt, et "sul on järgmine nädal sünnipäev" või et "sünnipäev on kahe päeva pärast"?

Märkamine pole mingi niisama-asi

Huvitav küll. Kunagi oli aeg, kui ma ei suutnud tuvastada joobes -või nö napsuseid -inimesi. Mitu korda juhtus, et rääkisin mõne tegelasega maha pikad jutud ja avastasin alles vestluse lõpus (kui keegi just mulle ei öelnud), et tüüp on ju ebakaine -mis tegi kogu vestluse paugupealt üpris mõtetuks. Ja tundus mulle justkui usalduse kuritarvitamisena: mina räägin korralikult juttu ja arutan mingite tähtsate probleemide üle -aga tema on hoopis täis! Nii ju ei saa...?

Noh. Mingi hetk õppisin ma esmalt üle tšekkama, et kas vestluskaaslane on täis või kaine. Kui olin selle oskuse omandanud, hakkasin kõikjal purjus inimesi nägema. Avastasin oma üllatuseks, et neid oli väga palju liikvel.

Sama asi oli vaimuhäiretega inimestega. Esialgu ei osanud ma seda faktorit üldse arvestada, enne, kui tutvusin ühe mehega, keda ma pärastpoole mitmel korral linnapeal midagi karjumas nägin. Sest esialgu paistis mees täitsa normaalne olevat, kuigi käed justkui värisesid ja tahtis koguaeg kohvi...-no aga inimesi peab ju usaldama, eks? Peale seda juhtumit laienes nägemisväli veelgi...

Kuskil vahepeal juhtus üks vigastus, mistõttu olin sunnitud mitu kuud 2 km tunnikiirusega ringi lonkama. Sellel perioodil hakkasin märkama, et on olemas suur hulk isikuid, kes liiguvad minuga samas tempos: ratastooliga, karkudega, proteesiga, sünnitraumaga jm tõttu. See oli väga huvitav avastus, et on olemas veel üks -palju aeglasem -maailm.

Hiljuti avastasin, et Säästumarketi parklas ringilonkivad naisterahvad pole leebed poodi külastavad pereemad vaid vanimat elukutset pidavad ettevõtjad. See oli väga kummastav avastus, sest hakkasin alateadlikult ümbruskonda jälgima ning inimeste märkamine on muutunud peaaegu häirivaks faktoriks, sest esitan bussipeatuses või kassasabas seisvaid isikuid näes umbes selliseid küsimusi: "Nii...-kes teist on joodik? Kas keegi tarvitab narkootikume? Kes on prostituut? Kes on suitsumees? Kas keegi on hull?..."

Tundub, et märkamine ei pruugigi alati väga tore olla...-näib, et sa saad inimeste kohta liiga palju teada.

Materialiseerunud saksa insenerimõte

Vist mingi eriti kuri koer?

Mehed Tähtede All

Kodanikukohus on taas täidetud. Panus on antud.

Imelikul kombel osutusid seekord oluliseks hoopis ootamatud seigad. Nagu näiteks vahikord öise tähistaeva all (laupäeva öösel oli uskumatult selge taevas), kus särasid suurelt ja kirkalt kõik põhjataeva tähed. Või õhtutaevas loojuv kuu oma sugavtumedate värvidega. Öise paduvihma trummeldus presenttelgi katusel. Lood, mida rääkis patrullikaaslane ja mille üle sai koos naerdud. Kollased kukeseened sügiseses metsas, võitluskaaslase läbi suitsu paistev siluett "miinipilduja tule" ajal...

Sellised...tähtsusetud detailid...

Velled, nädalavahetusel tuleb magada vettinud telgis

Ootamas on kole asi.

Kaitsestruktuurid nõuavad panust ning see tähendab elu tsiviliseeritud inimvõimete ääremail. Ma räägin, mis hakkab juhtuma:

1) Süüa tuleb teha ise väikeses nõus, mis muutub aja jooksul ebameeldivalt rasvaseks ja räpaseks
2) Pidevalt on külm ja märg või jälle liiga palav ja higine. Peale sööki on kõht ebamugavalt täis.
3) Kõik asjad on liiga rasked
4) Vilte tuleb kuivatada magamiskotis (see on õudne!) sest kummikutes imavad nad niiskust
5) Telgis on ruumi liiga vähe ja kõikjal on läbivettinud träni
6) Magada ei saa peaaegu üldse
7) Asjad haisevad kopituse järele mis levib nii, et lõpuks haiseb kõik kopituse järele
8) Kõik asjad on porised, tolmused või märjad
9) Ülesanded ei lõpe iial otsa
10) Ebamugavaid asju tuleb teha ebamugaval ajal ja ebamugaval moel
11) Selleks, et teha 2 minutit midagi lahedat, tuleb 2 tundi kannatada
12) Ma kaotan kaalus
13) Osa saatusekaaslaseid viljeleb kahtlaselt primitiivset huumorit
14) Ära tuleb teha kellegi teise tegemata töö
15) Mets on täis vastikut puru, rämpsu, limukaid, tõuke ja putukaid
* * *
Ja milleks me seda kõike teeme?
Loomulikult helge tuleviku nimel! Me usume, et seda tehes, muudame maailma paremaks...
Päriselt.

Mehine väike suvila

Väga lahe! Avastasin sellise autoga veetava suvilakontseptsiooni. Just sellist asja ongi vaja. Et oleks tugevast plekist, veetav, minimalistlik ja vandaalikindel. ideaalne suvila!

Feng shui õudusunenägu

Õudne! Teravik osutab otse väravale! Majaelanikud on ju varsti kõik tagaotsitavate nimekirjas!
Ja politseinikud ei aimagi, et kõige taga on feng shui...

Kummardus paneelitehasemeestele

Neile, kes pole paneelitehases veel käinud, väike ekskurss:

Paneelid ei teki iseenesest. Neid teevad mehed, kes töötavad tolmuses ja (talviti) kõlekülmas tehases. Paneele tehakse nii, et esmalt ehitatakse valmis sobiv vorm -vaheseintega antakse tulevasele paneelile õige kuju ja iseloom. Vormi tegemine on omaette suur kunst, sest paneel võib olla ootamatult keeruline: on vaja ehitada terve konstruktsioon, see toestada ja kinnitada, lisada armatuur ning lõpuks vedelat tsementi täis valada. Peale tahkumist tuleb värske paneel aga sildkraana abil sobivasse kohta ladustada ning lõpuks ära vedada.

Tuletan ka meelde, et just paneelitehasemehed toovad Eestisse reaalset raha -mitte automüüjad ega kinnisvaramaaklerid. Respekt.

Paneelivalu vorm

Pooleliolev valuvorm

Armatuurraud, mis käib paneeli sisse

Rakiste jäägid

Armunud traktorid

Koduteel nägin sellist üliarmast paarikest. Väike buldooser oli nii usaldavalt ekskavaatorile kaissu pugenud...

Positiivne roosa

Mõmmikud mere ääres

Kes õpetaks suupidamist?

Mõtlesin siin pisut...et mis asi see on, et igalpool räägitakse, kuidas inimesed peavad õppima üksteist kuulama jne.

Justnagu algaksid konfliktid vähesest kuulamisest.

See on ju jama! Kuidas saab konflikt alata seetõttu, et keegi "ei kuula"? Kui panna inimesed uskuma, et suhete võti on kuulamine, loob see eelduse, et üks osapool peab saama rääkida.

Luuakse ettekujutus, et süüdi on vähene kuulaja. Et peaks nagu rohkem kuulama...

Aga mis on tegelikult konfliktide põhjuseks? Suupruukimine! Valede asjade ütlemine. Õelutsemine. Ülbitsemine. Vihjamine. provotseerimine. Süüdistamine. Rääkimine valel ajal (kui potensiaalne kuulaja on hõivatud millegi olulisega), sihitu virisemine ümbritseva maailma üle...

Seega -mida me teada saime? Konfliktid ei alga vähesest kuulamisest vaid liigsest suupruukimisest. Vestlus/dialoog/arutlemine -need kõik on head ja edasiviivad asjad.

Mõni koolitusfirma võiks õpetada kuidas õigel ajal vait olla...

Näe -neeger! Too banaani!

Eilsel maratonil oli selline olukord, kus juhtgrupp (mis koosnes teatavasti mustanahalistest sordimeestest) jooksis, ja raja ääres olevatest muusikakioskitest lasti neile saateks ilget lugu -midagi neegritest, banaanidest, džambo-mambost, palmipuu otsas olevatest pähklitest jmt. Oli selline vahva neegriteemaline eesti süldilugu.

Muusikakioskis passivad DJd kõkutasid koos oma sõpradega naerda ja olid elevust täis -näe -neegrid jooksevad! Ei tea, kas otsivad banaane või?
* * *
Ma ei saa sellest aru. Mis vajadus on igal võimalikul juhul öelda: "Vaadake -neeger!" -ja hakata seejärel arutlema kooksospähklitest? Kas see annab kuidagi kindlama enesetunde? Tõstab eneseväärikust?

Lõppudelõpuks olid need mustad mehed palju kiiremad, kui raja ääres jobutavad DJd.

Kuuril on sarikapidu?

Esimest korda näen, et nii väikesel hoonel on sarikapidu.

Mõned tähelepanekud

1) Seoses hiljutise rolleridebüüdiga toimus selline dialoog:
Mina (sõbrale): "Kuule...ma vaatan, et sul pole ju kiivrit peas? Sa kiivrit ei kasuta või?"
Sõber (tagasihoidlikult): "Ma olen ju mees!"
* * *
Irvitasime, sest teadsime sõnadetagi millest jutt käib...

2) Oma hämmastuseks märkasin, et minu töökoha lähedal tegutsevad prostituudid on oma tööpostil juba hommikul kl 07.50. Päris vara...

3) Kas alkohoolikud on käsitletavad, kui nn sotsiaalne grupp? Ja juhul, kui nad on, siis kas neile ei peaks kehtima mingid eriõigused -näiteks nagu muudele sotsiaalsetele gruppidele (tudengid, töötud, gayd, vanurid jmt)? Kes seisab alkohoolikute õiguste eest?

Salvetasku on ka hea õllehoidik

Avastasin hiljuti täiesti juhuslikult, et salvetasku (edaspidi ST) on ka ideaalne pudelivutlar. Õllesõbra abimees. Asi on selles, et miljonid mehed üle maailma on pidevalt hädas sellega, kuhu panna õllepudel, mis koduteel emotsiooni ajel kaasa sai ostetud. Taskusse on teda väga paha toppida, sest seal hakkab ta ebamugavalt punnitama ja võib koguni välja kukkuda -eriti, kui ollakse rattaga. Spetsiaalset kotti on kah kuidagi kohatu hankima hakata. Näpus hoida on ebaviisakas, sest väikesed lapsed näevad ning täiskasvanud peavad sõltlaseks...

Sellises olukorras tulebki mehele appi tema vana sõber ST. ST saab kinnitada turvaliselt vööle, kus ta püsib kindlalt ja õllega ei saa midagi halba juhtuda. Eriti hea on, kui on 2 STd, mis on mõlemal puusal -nagu revolvrid, sest nii saab haarata õlut just sobiva käega (näiteks kui ühes käes on mingi asi). Klapiga kaetud õlu võimaldab koguni roomamist ja hiilimist ilma, et pudel kohe kaotsi läheks.

Tublimad mehed, kellel on olemas nn molle-vest saavad salvetaskuid kasutades kaasa võtta peaaegu piiramatul hulgal õlut -kusjuures -käed jäävad vabaks!

Väike Vapper Muna

Tegemist on loomulikult päris munaga.

Neutriino -tõeline püss (http://www.exo-bikes.eu/)

Hiljuti oli võimalus testida 100% eestlaste loodud elekrirollerit mudelinimega Neutrino. Tegemist on nö politseirolleriga.

Ratas on väga ülbe. Raam on painutatud/lõigatud/valtsitud ühest monoliitsest tervikust, mis teeb kogu tarindi vastupidavaks ja purunematuks (sest keevisliited puuduvad). Aku kestab ühe tankimisega u 60km läbimist (armatuurlaual on aku indikaatoriks naeratav nägu, mis vastavalt aku laetusele on kas rõõmus, tõsine või kurb. Kiirus 65km/h. Kiirendus on ülihea -pidurid samuti. Jõudu on sedavõrd, et kiirendades tuleb vältida mahakukkumist (rolleri naisteversioon lubab ka otsa tõsta).

Roller kulutab 100km läbimiseks kahe krooni (!) eest elektit. 100 000 km teeb 2000kr!!!

Laadimine võtab aega "mõni tund".

Hind u 30 000kr.

Ainus häiriv asjaolu oli tõik, et roller tegi liikudes pisut trolli häält...

Exo-bike nn politseiroller nimega Neutrino

Roller on varustatud sini-punaste vilkuritega (nagu operatiivsõidukile kohane) ja väga äkilise esilambiga

Parkimise hõlbustamiseks käivad jalatoed kokku

Amortisaatori -mingi nupp

Akukasti põhi on tõeliselt vihane

Pidur (mis on väga tõhus)

Suunatuli + operatiivvilkur