Väike lohutus kõigile meestele ja tudengitele

Varsti kukub keegi alla

Takseerisin hirmuga Vabaduse Väljaku serva. Võib olla päris kindel, et just praegult kõnnib kusagil inimene, kellele on määratud sealt alla kukkuda. Ega tõenäosusteooria ja saatuse vastu ei saa. Päris karm, et see võib olla ükskõik kes...

Ilus flip-up sihik

Hästi töötav ja leidlik masinavärk on alati hea vaadata...

Väga super

E5 ja P7 sõidavad autoga ja arutavad Välgu (valge koer) oskuste üle.

E5 (mõtiskleb iseseisvalt antud teema üle): "Ei tea, kas Käpikul on supernäu (Käpik on üks kass)?
P7 (õpetlikult): "Käpikul pole mingit supernäud -ainult Välgul on superauhh"
E5: "Aga kui Välgul on superauhh, siis on Sarvikul superpiiks! (Sarvik on hamster)!

* * *
Aga mis siis, kui superpiiks on tõesti olemas?! Tuleks lihtsalt välja uurida...

Tõhus nagi

Selline nagi mille peal ka istuda ja magada saab.

Päeva mõte

Sport-rehitsemine võiks olla nagu eesti kepikõnd

Asjaolude sunnil pidin eile muru riisuma. Ja avastasin, et head füüsilist tegevust ei tasu asjata ära raisata vaid sellest tuleb võtta vähemalt maksimum (või isegi natuke rohkem).

Selgus, et käeraskuste kasutamine lisab mururiisumisele hoopis uue -ja võimsa -mõõtme. Tegemist on tõsise spordiga. Kujutan ette, et jalaraskuste abil läheb asi veel huvitavamaks. Kindlasti annaks välja töötada ka asjakohased riisumis-harjutused...

Pealegi olen ma alati pooldanud seisukohta, et spordil peab olema mingi mõte. Näiteks vanasti ei teinud keegi sporti. Inimesed olid selleks liiga arukad, et tegeleda mõttetute asjadega. Spordi asemel niideti heina, aeti käsikivi ringi, korjati põllul kive, kõblati, tehti heina jmt.

Ping bongi palli soojendaja

Jällegi üks päris vajalik aksessuaar.

Kas see on islami tõeline pale? Või on tegemist eksitusega?

Avastasin midagi tõeliselt võigast:  http://thesirenvoice.blogspot.com/ 

ma pole kaua näinud midagi nii jubedat, kui videolõik Tuesday, August 18, 2009

THE TRUE FACE OF THE ENEMY - This is what we are facing

Kui palju kaotab klient alaproovilise hõbeehtega?

(Pildil olev sõrmus pole juhtumiga seotud kuid on umbes samasugune)

Hõbesõrmus, mis kannab proovi 925 ja on lipikul kaaluga 9,49 g.
Tegelikult kaalub sõrmus 8,9 g ja vastab proovile 830. Sõrmus maksab 280 krooni. Hõbeda gramm on hetkel u 6,681 kr/g + 20% käibemaks. Kui suur on ostja rahaline kahju (juhul, kui mu matemaatilised tehted paika peavad)?

Kaalu erinevusest tingitud kahju on 4,73 krooni.

Alaproovilisusest tingitud kahju on 7,172 krooni.

Ühtekokku 11,91 krooni. Ligi 12. Polegi nii paha? Mingi tühine kümnekas...

Tööriistu netu

Kas need on tavalised mehed või tulnukad?

Seda, et mehed on veidrikud, olen ma juba ammu kahtlustanud. Kuid, et nad lausa tulnukaid meenutavad, on siiski päris ootamatu avastus. Ning kus nende kosmoselaevad on? Maskeerisid ära või?

Doriselt ei saa rauda kätte?

Täna helistas TA ja teatas väga masendavat uudist. Nimelt, et see tihvt, mis takistab Doriselt rauda lahti võtta (et sinna suudmekompensaator monteerida) on liimitud kinni nn punase liimiga -ehk siis liimiga mida on vaja kuumutada, et tihvti kätte saada. Kui nüüd aga Dorist kuumutama hakata, on karta, et hakkavad juhtuma igasugused ettearvamatud protsessid, ja Doris saab rikutud. TA jutu mõte oli, et Dorisele ei saa suudmekompensaatorit paigaldada (või ainult kusagil Saksamaal). Täitsa õudne! (Aga järsku saaks külgedele mõned augud puurida?)

Mis ma nüüd teen?! 

Keskendun päästiku tuunimisele? Hangin pudeli grafiitpulbrit?

Või mõtlen lihtsalt, et kõik on niigi hästi?

Anu koos sõbrantsiga

Kunagi oli juttu sellest, et Tartu Jaan andis ühele järvekaanile -keda me koos Jaani ja sõpradega kaldavees uurisime -nimeks Anu. Nüüd leidsin selle filmijupi üles ja jagan seda ka teiega, kallid lugejad.

Õlut ei pea ostma ainult maitse järgi!

Olen viimasel ajal hakanud poest ostma kõige odavama ja kahtlasema sisuga õlle. Ja mitte sellepärast, et sedasi raha säästa vaid protestist meinstriimi vastu (st Saku). Ütleme nii -anarhistlikel kaalutlustel. Taoline tegevus on väga seiklusrikas, sest kunagi ei tea, kas õlu on täitsa solk või päris mõnus. Selle valla parim avastus on muide Palmse Tume Õlu (punase sildiga mille peal on Palmse mõis). Seda pruulib mingi nurgatagune õllevalmistaja. Aga õlu ise on mahe ja siidine nagu ema pai…

Selle õllesüsteemi hea omadus on ka see, et õlle maitses on peaaegu võimatu pettuda. Isegi kõige imelikum ja liisunum kesvajook tundub nagu mingi uus põnev avastus.

Ja pealegi -mis võiks olla VEEL igavam ja fantaasiavaesem, kui laduda korvi järjekordne ports Saku Originaali? Me oleme ju lõppudelõpuks ikkagi mõtlevad olendid...!

Muide väga tore on osta õlut ka sildi järgi. Kui on lahe silt, siis ostan (st silt võib olla ka spetsiaalselt kole).

Armas kuulutus

Vabandan

Vabandan lugejate ees pisut üheülbaliste postituste pärast. On lihtsalt nii läinud, et vahel on esil üks teema ja siis mõni teine. Pikki arutlusi pole kah nagu jaksanud kirjutada -aga küllap see veel muutub. Soovin kõigile kannatlikkust ja rahu selles asjas. On nagu on.

Piltidel mõned erinevad suudmekompensaatorid (vähendavad relva tagasilööki ja kiirendavad  ümberlaadimist). Suudmekompensaatorite tegemine on terve teadus. Räägitakse "vastavatest kindlatest nurkadest ja suundadest", mis on matemaatiliselt välja arvutatud ning millest sõltub kogu relva edasine käitumine. Kogu konstruktsiooni kandev idee seisneb püssirohugaaside juhtimises ja hajutamises nii, et relv muutuks stabiilsemaks ja kergemini käsitsetavaks. Kui pikemalt järgi mõelda, siis on see kõik väga loogiline...

Isetehtud salvehoidja vs originaal

Mõlemad toimivad nii nagu ette nähtud

Järsku on see albiino tigu?

Kuidagi kahtlaselt valge tigu? Ehk ongi albiino?

Täiuslik Väike Postkontor

Toonela Vint (mõned klipid)

Trummelsalv sajale padrunile (see, mis tõrkus)

Esimene stage. Distants u 150m.

Laskur unustab relva vinnastada ja kaotab palju aega...

Laskmine erinevatelt positsioonidelt (stage 2)

Kolmas stage. Toonela Vindile omaselt kannab see naljakat nime "Priidu Tuba". Märke on palju, ja lasta tuleb kahelt positsioonilt. Toas on kitsas...

Salv annab ridamisi tõrkeid. Laskmisest midagi eriti välja ei tule. Tegemist on trummelsalvega, mis mahutab 100 padrunit ja peaks teoreetiliselt võimaldama ladusat ja pikaajalist tuld. Kuid reaalsus on midagi muud...

Pilte võistlusest näeb ka siit. Tulemused on näha siin.

August

Mulle meeldib, et suvi hakkab oma jõudu kaotama ja ähvardavalt palavad juuni -ja juulihommikud asenduvad meeldiva jaheduse, sügavate toonide ja soolalõhnalise tuulega. Värvid on kirkad ja selged -kogu loodus on täis ärevat liikumist ja kargust. Maailm on palju tõelisem.

Low budget ohutuslipud vintpüssidel

Reeglid näevad ette, et võistlustel peab relva padrunipesas olema värviline ohutuslipp -et kõik näeksid juba kaugelt, et relv on ohutu ja laadimata. Üleval on näha "originaal-ohutuslipp" ja all kodumaine säästu-ohutuslipp...

Minu meelest on tore, kui inimesed kasutavad leidlikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi.

5.2.1.5 Võistlejad peavad kasutama padrunipesa ohutuslippu, või vahendit, mis on 

selgelt nähtav väljastpoolt, kui relv ei ole kasutuses (va tegevuste sooritamisel, mis on 

määratletud reeglis 2.4.1). 

Toonela Vint (eelvõistlus)

Täna toimus Pahklas järjekordne -väga romantiline -laskevõistlus Toonela Vint. Ise ei osalenud, aga kiibitseda oli tore. Kohal oli hulk mõnusat rahvast, ilusaid relvi ja hea ilm.  Kajastan sündmust tulevikus kindlasti pikemalt.

Kuidas ületada pauguhirmu?

Tänases telekoolis tuleb juttu sellest kuidas saada üle ühest põhilisemast hirmust millega inimene kokku puutub -st pauguhirmust.

 

Üldiselt on nii, et enamik inimesi kardab kõva pauku. Ja laskmise puhul tähendab see seda, et hakatakse pauku ootama. Mis omakorda tekitab olukorra, et pigistatakse kõvasti püstolit ja tehakse käega kahtlaseid võbinaid. Ning loomulikult vajutatakse päästikut hirmus rapsakalt ja äkki ("tuleks pauk juba ära!"). Lisaks sellele pannakse ka silmad kinni.

Mida sellises olukorras teha? Mida ette võtta, et pauk ei tunduks nii hirmus?

Lahendus on tegelikult väga lihtne -tuleb hankida peotäis treeningpadruneid (nn klikkpadrunid). Treeningpadrunid on plastikust ja mingit erilist pauku nad ei tee. Toppides neidsamu treeningpadruneid salve läbisegi päris laskemoonaga, tekib situatsioon, et lastes on väga raske aimata millal käib pauk ja millal lihtsalt klõps. Mis omakorda tähendab, et sa ei saa paugu tulekuks eriti hästi valmistuda ja päästiku järsk vajutamine jmt muutub üpris naeruväärseks. Ühel hetkel hakkad mõistma, et pauk tuleb nii või teisiti -ja just siis, kui selleks on õige aeg. Parata sellesse ei saa. 

Ja siis sa saadki pauguhirmust üle. Pauk ei suuna enam su elu! Pauk ei ole enam tegija! 

Vastav kehaasend toob lõhnad paremini esile

E5 kiigub õues ja laseb ennast kiigel pea alaspidi rippu. Kiigub veel veidi ja ütleb siis:

"Tagurpidi on nii hea lõhn!"
Mina: "Mismoodi -hea lõhn?"
E5: "Kui sedasi tagurpidi olla, siis on nii palju häid lõhnu igalpool..."

Vaatan E5-te heldinult ja imetlevalt. Nii tark laps!

Väike palm surnukuuri ees

See on kunagine sünnitushaigla surnukuur. Ja ukse ees olev väike palm tundus kuidagi väga sügavamõtteline. Selle maja seinal peaks olema mälestustahvel.

Forseliuse jüngrid

Vahel võiks peaaegu arvata, et kirjaoskus ei tulegi alati kasuks. Samas võib mõelda, et inimesed just kirjutavad ja väljendavad ennast. Et eestlased on selline kirjutaja-rahvas.

Paar näpunäidet krišnaiitidele

Mul on tekkinud mõned pretensioonid tublidele krišnaiitidele:

1) ligimesearmastuse seisukohast ei ole üldse ilus, kui te hõivate jalakäijate ülekäigukoha ja tõrjute ülejäänud jalakäijad sealt kõrvale
2) liiga vali trallitamine hävitab ümbruses kõik ilusad loodushääled
3) vaimsest seisukohast lähtudes vajaks krišnaiitlikku sõnumit pigem äärelinn, sest kesklinnas on põhiliselt turistid
4) mõned laulud ja ütlemised võiks tõlkida ka eesti keelde (või on krišnaiidid mingid keelešovinistid?)
5) häälekõvendaja kasutamine on liiast
6) ei pea ainult ilusa ilmaga trallitama vaid võiks ka siis, kui on külm ja vihmane

Santiago ordu rist

Sain oma valdusse sellise ägeda rinnamärgi. Compostelas müüakse neid turistidele. Põhimõtteliselt võib iga viimanegi ateist ja uskmatu endale sellise hankida. Väga ülbe märk igatahes.

Lõpuks ometi üks normaalne tegevus internetis

Saab mullikilet katki plõksutada. Nii rahustav. Kõlarid peaks ka olema.

Päris mitmekülgne sõrmus...

See on jälle üks nendest juhtumitest, kus on kõik "head asjad" kokku pandud...-ainus probleem on, et millega seda nüüd kanda?

Low budget tootearendus

Geniaalne -täiesti ja absoluutselt geniaalne mobiilihoidik. Samasuguse võib teha ka GPSile. Olemas on kõik heale tootedisainile omased tunnused: töökindlus, mitmekülgsus, lihtsus, elegantsus. Mul silm kohe puhkab...

Eriti imelik mõte

Selline reklaam. Avasta oma ego! Justnagu oleks inimeste probleem selles, et nad on liiga isetud ja altruistlikud -ei suuda oma ego leida ja maksma panna.

Kuigi tegelikult on ju vastupidi? Isetsemiseks pole vaja üldse pingutada. See on iseeneselik ja loomuomane protsess. Küll peaks aga kuidagi üles leidma oma isetuse -nn antiego! (Pealegi oleks väga šeff ehitada reklaam üles mõttele, et "SEE õlu-sepik-šampoon muudab su isetuks-õnnelikuks-altruistlikuks. Või: SEDA sepikut söövad need, kes on loobunud oma minast-kannatusest-egoismist vmt"

Sest isetus on erinev ja ego on meinstriim.

E5-e võimatu missioon

Olen haige ja midagi teha ei jaksa.

Õuest laekub E5 ja raporteerib, et tal on jalg must.

"Mine siis alla ja pese duššiga jalg puhtaks...-võta seepi ka, eks?" instrueerin E5-te. "Kas saad hakkama?"

"Jaa!" hõikab E5 entusiastlikult ja kaob jalga pesema

Tükk aega ei toimu midagi. 

"Kuidas sul läheb seal? Kas saad pestud?" hõikan, kui E5 ikka mingit elumärki ei anna.

Nüüd läheb E5 täiesti närvi, ja esitab nutuseguselt omapoolsed vastuväited:

"Ma ei saa ülse aru, mida tegema peab! Ma ei saa millestki aru...!! Dušš on nii kõrgel ja käterätt on hoopis teises kohas!!!...-ja mis ma pean tegema üldse?!!!"

Ajan ennast püsti ja lähen E5-te rahustama. Dušš on tõesti kõrgel...

Peeter I kuju Narvas oleks perverssus

On olnud juttu, et narvakad soovivad oma linna püsti panna Peeter I ausamba. Esmalt on selline soov arusaamatu venelaste enda vaatevinklist vaadates, sest Peeter I põlgas sügavalt "juhme venelasi", kes polnud pooltki nii haritud ja arukad, kui ta soovinud oleks. Tema igapäevane arutu julmus ja hoolimatus venelaste vastu peaks olema piisav põhjus kujust loobumiseks. 

Teiseks tappis Peeter I armee hulga Narva kaitsjaid ja saatis Eestis korda kirjeldamatuid jälkusi (tsiteerin Christian Kelch-i):

Need Ingerimaa talumehed, kes on sünni ja religiooni poolest venelased, jätsid nad rahulikult puutumata, sest nad mitte ainult ei lootnud seda maad endale hoida, vaid pidid sealt ka toidust ja muud vajalikku hankima, ka sellepärast, et tähendatud Ingerimaa venelased ilmutasid oma suguvendade saabumise üle suurt rahulolu, ja aitasid koos nendega sealsamas elavaid soome talupoegi piinata ja kiusata. Ka andsid venelased algul Vasknarva juures ja Peipsi ääres talupoegadele turbekirju ja käitusid nõnda, kui tahaks nad sõda pidada nii, nagu teisedki inimesed; aga nii nagu hunt muudab küll oma karva, kuid mitte iial oma vigureid, nii ei kestnud ka see nende näilik malbus kaua, vaid nad hakkasid Eestimaal varsti oma vanal kombel vägivallatsema. Saksa ja Rootsi rahvusest isikud, kelle nad kätte said, küüditasid nad vangidena minema ja käisid nendega väga halvasti ümber. Talurahva lõid nad osalt kohe maha või piinasid muidu surnuks, osalt küüditasid jubeda peksu ja julma kohtlemisega Venemaale. Noored naised ja tüdrukud vedasid nad oma laagrisse, kus need päeviti pidid hurtsikuisse aheldatuna käsikivi keerutama ja öösiti noid loomalikke kaltsakaid nende kõlvatuste tegemisel teenima. Nad põletasid maha aadlimõisad, külad ja kirikud. Nad kiskusid surnud haudadest välja, naelutasid nood seinte külge, mõnitasid sinatseid igati ja panid korda veel palju muid hirmsaid julmustükke. 

* * *

Asjade niisuguse käigu juures, nüüd, kus karjakaupa segamini põgenemas oli näha inimesi ja lojuseid; kus nutu ja ulumisega järgnes üks peremees teisele, üks küla teisele, üks piirkond teisele, üks kihelkond teisele, teadmata ise, kuhu peaks nad oma sammud seadma; kus põgenemisel kuuldus sadade alaealiste laste nii kaeblikku hädakisa; paistis, et meil ei seisa ees midagi kindlamat, kui et me kõik viimaks ühte nurka kokku aetuna peame laskma endid nagu lambad maha nottida või raskesse vangipõlve ja orjusse viia.

***

Rakvere aga, väike ja kindlustamata Virumaa linnake, otsustas paigal püsida ja ära oodata, mis Jumal laseb neile osaks saada. Tähendatud väike hulk kodanikke (40 tk) läkitas omaksed, kes vastupanuks kõlbmatud, sinna-tänna sügavamale sisemaale, ja jäi kaubateenrite, käsitöösellide, täisealiste õpipoiste, ja majasulastega - umbes 200 mehega - hästi relvastatult oma kohale.

(Peeter I armees oli üle 100 000 mehe).

* * *

Kas sellise mehe jaoks peaks tõesti Narvas kuju olema? Kindlasti mitte! 

Kreisi pilv!

Teate seda tunnet, kui jalutad rahulikult kuskil ojakaldal-metsaveeres, ja...-korraga tajud, et sa pole siin üksi -et keegi nagu vaataks või jälgiks? Selline asi teeb päris ebakindlaks vahel. Eriti nõme on, kui pärast selgub, et see oli lihtsalt üks pilv.
Kusjuures pilvega on just see jant, et ta püsib nagu pikemat aega kannul. Näiteks tavalise linnu või liblika eest saab suhteliselt hõlpsalt -paari pettemanöövriga -jalga lasta.

Suvel on jah elu päris keeruline...

Boevaja sila -sobib igas vanuses lapsele (?)

See tundub küll pisut haige komplekt olevat? Ma võin mitmest asjast aru saada, aga granaadid...

Sellisel juhul võiks ka lastele mõeldud maamiine ja suundkildmiine toota? Enesetapuvöösid (nagu Gazas), väikeseid selga kinnitatavaid leegiheitjaid, mürkgaasiimitatsioone jmt

Ja miks see ainult poistele mõeldud on?!

Spordisaalis toimuvast saaks suurepärase seebika

Astudes sisse spordiklubi uksest, on hea teada, et avara fuajee, vastuvõtja kauni naeratuse, ja treenerite entusiastliku oleku taga peitub ka teine -hoopis teistsugune -elu.

1) Enamus treenereid on omavahel konkurendid ning võitlevad selle pärast, kelle treeningud on kõige menukamad. Üksteist räägitakse taga ja arvustatakse kasutatavaid tehnikaid ja metoodikaid. Treenerid jälgivad kiivalt, kelle treeningajad langevad suurima külastatvusega aegadele. Ebaedu kaastunnet ei pälvi.

2) On olemas suur kontingent treenijaid -nii mehi, kui naisi -, kes valivad oma treeningud treeneri välimuse järgi. 

3) On olemas inimesed, kes riietuvad "spetsiaalsel moel" ja kasutavad jõulist meiki, et treenerile enda välimusega muljet avaldada. 

4) Osad inimesed haisevad eriti lämmatavalt (higi!), ja treenerid püavad neist eemale hoida. Infot tuntud haisejate kohta vahetatakse omavahel.

5) Mõned külastajad usuvad, et treener on neisse armunud.

6) Mõned saali-sportlased püüavad luua suhteid teiste treenijatega.

7) Treenijad jälgivad teiste saalisportlaste riietust ning püüavad riietuda viimase malli kohaselt. Väga halb maitse on kasutada samasugust spordisärki, kui kellegil teisel!

8) Tõsise ülekaaluga inimesi vaadatakse kaastundlikult ja pisut parastavalt. 

9) Mõnede inimeste enamus ajast möödubki vaid spordisaalis, juuksuris ja solaariumis. Nad suhtuvad üleolevalt neisse, kellel pole see võimalik.

10) Ah jaa -mõned mees-saalisportlased sätivad ennast tagumisse ritta, et saaks paremini jälgida esimestes ridades olevaid naisterahvaid...

* * *

Loodetavasti aitab ülalolev nimistu paremini orjenteeruda spordisaalide miljöös ja tavades. Head spordituju kõigile!

Kaks sinist liblikat

Ma saan ise ka aru, et asi kisub kahtlaselt romantiliseks...

Uniste pärastlõunate ja golfimuru maailm

Ray Bradbury-l on üks sihuke raamat nagu Marsi kroonikad, kus on lugu sellest, kuidas raketitäis mehi maandub neile tundmatul rohurohelisel planeedil. Planeedil, mida nad nimetavad golfimuru ja uniste pärastlõunate planeediks, sest see on täiuslikult lahke ja kaunis. Kõik astronaudid sooviksid igaveseks paigale jääda kuid laeva komandör annab käsu lahkuda (ka ta ise ei soovi seda teha, kuid "ta täidab oma kohust").

Üks meestest jääb siiski endale kindlaks ning on ainus, kes näeb kuidas rakett helesinisesse taevasse kaob.

See on äärmiselt muljetavaldav novell...

Valge sisu!

Sõiduk ajast, kui taheti lennata kuule, kui külmetuskappidel olid ümarad nurgad ja bensiin ei maksnud midagi. See oli aeg, kui kõik mehed oskasid autosid parandada ja naised küpsetada; -aeg, kui päike alles tõusis.

Bürokraatia toetub kohtukaasustele ja õigusteadlikule kodanikkonnale

Lugesin EL poolsest näpuganäitamisest, et Eesti peaks vähendama bürokraatiat. Vaatasin ka sõimavaid kommentaare sellest, et bürokraatiat on tõesti palju ja ametnikud on vastikud tegelased, kes elavad selleks, et kodanikele jalga taha panna ja initsiatiivi pärssida.

Aga mis on tegelt?

Tegelt algavad paljud bürokraatlikud protsessid sellest, et keegi ettevõtlik kodanik on seadust rikkunud (ja seda tuleb tulevikus vältida), keegi on saanud kohtus võidu tänu väikese seaduseaugu kurjasti ärakasutamisele (ja see tuleb kinni mätsida), keegi on manipuleerinud kaaskodanikega (mida tuleb takistada) jne jne.

Bürokraatia, paberimäärimine, info dubleerimine, kooskõlastusprotsessid, pikad tähtajad jmt saab hoogu juurde tänu kodanikkonna kavaldamisele ja kiusuajamisele. St -kodanikud on väärt oma bürokraatiat!

Võrdle muru!

Üleval on nn tavaline muru (-siiski mitte päris tavaline vaid "hoolitsetud tavaline muru"), all aga golfiplatsi green-i [kriini] muru. Tuleb tunnistada, et selle muru nägemine kõrvaldas minus igasugused kahtlused, et järsku ma tegelen mõne asjaga liiga süvendatult.

Rukkilillega leopard

Kolm telki

Et mõista, on vaja teada loo tausta.

Mälestusi taimedest