torstaina, toukokuuta 28, 2009
Midagi Tõelistele Meestele -kuuseokkasalat!
keskiviikkona, toukokuuta 27, 2009
See ongi innovatsioon!
"Näe, mis ma leidsin -täitsa kobedad suusad! Ja just mulle sobivad!"
K vedas suusad endale tuppa ning saagis neil otsad ära. Seejärel ta töötles neid ja tulemuseks sai vägagi kena juuksekamm, mis sobis pruudile nagu valatult.
Ma arvan, et just selline peabki üks korralik innovatsioon olema.
Asi kisub päris hulluks -nüüd kinkis juba isegi Tunne Kelam pastaka
Paistab, et Tunne kinkis oma isikliku pastaka ära? Asi on tõsine. Hea tahtmise juures võib pastakal olla säilinud isegi Tunne Kelami DNA. Mis peaks tegema selle eriti väärtuslikuks.
Seekord olin muidugi targem, ja võtsin kohvi mustalt.
Keegi pastakat vahetada ei taha millegi vastu? Tunne ise andis...-oma käega...
Kagebiidil on sünnipäev...
Postkasti saabus selline teade:
ARSENI MÖLDER - 90
Pidulik avamine toimub 18. juunil kell 17.00, kui Arseni Mölder tähistab oma 90. juubelit.
Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini.
Arseni Mölder alustas õpinguid 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis, 1940. a Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, 1940-1941 Jaan Koorti nim Kõrgemas Kunstikoolis ja 1948. a Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituudis. Arseni Mölder oli Eesti Kunstiinstituudis korraline õppejõud aastatel 1948-1994. Tänu oma teenekale tööle õppejõuna on ta valitud emeriit-professoriks. Pika loomeperioodi jooksul on Arseni osalenud väga paljudel näitustel. A Galeriis esindatud töödes on kunstnik kasutanud suuresti puitu ja messingut.
Hetkel on Arseni Mölder meie kõige eakam ehtekunstnik, kes ikka jõudumööda näitustel osaleb ka uute töödega. Avaldame talle sellel tähtsal päeval austust.
Olete oodatud A Galeriisse!
* * *
Mõtlesin küll, kas seda postitust teha, aga tegemata ka ei saanud jätta. Ennu pärast. Öeldakse küll, et hallpead tuleb austada, aga seda on raske teha, kui sama mees on oma eelneva elu jooksul rikkunud paljude teiste elu ning põhjustanud asjatuid kannatusi.
Enn on vaikne ja tagasihoidlik mees -ning tubli kullassepp. Juhtusin kord Ennult küsima, kuidas ta elukäik on kulgenud ja siis ta jutustaski ajast, kui ta töötas Kunstiinstituudis (nüüdne EKA) meistrina ning põhjustest, miks ta sealt lahkuma oli sunnitud.
Niisiis töötas Enn metallitöökoja meistrina Kunstiinstituudis. Ta oli just sõjaväest tulnud ning soovis tulevikus Kunstiinstituuti õppima asuda -õnneliku juhuse tahtel võeti ta tööle metallitöökoja meistrina (Ennul oli elamiseks vaja raha teenida). See oli hea positsioon sisse astumiseks.
Ühel kenal päeval tuli tema juurde kateedri juhataja Arseni Mölder, ja esitas talle tungiva nõudmise, et Enn peab hakkama Arsenile ette kandma riigivastastest meeleoludest ja juttudest, mis üliõpilaste seas valitsevad. Ette tuleb kanda isikutest, kes räägivad midagi riigivastast või võime laimavat. Koostööst keeldumine tähendaks, et Enn on ebausaldusväärne töötaja ning teda ootab vallandamine.
Enn oli aus eesti mees ning mõistetavalt tähendas taoline ettepanek halastamatut valikut -kas minna vastuollu oma südametunnistuse -või nõukogude võimuga. Paar päeva hiljem kirjutas Enn ise lahkumisavalduse. Arusaadavalt tähendas see samm tema jaoks ka seda, et Kunstiinstituuti ta kunagi õppima ei pääse. Hiljem töötas Enn metallitöölisena ning lõpuks kullassepana. Ta on väga tubli mees.
* * *
Me keegi ei tea ega mäleta Ennu -küll aga "kauaaegset õppejõudu" ja kuulsat ehtekunstnikku Arsenit. Meest, kes oli KGB koputaja. Meest, kes hävitas ENDA KARJÄÄRI NIMEL paljude noorte inimeste tulevikulootused.
Mul on vastik sellele mõeldagi.
Arseni võib teha küll lahedaid ehteid (need ongi lahedad) kuid minu silmis jääb ta alati nuhiks, koputajaks, kommariks ja "hävituspataljonlaseks". Meheks, kes sai 30 hõbeseeklit...
ARSENI MÖLDER - 90
Pidulik avamine toimub 18. juunil kell 17.00, kui Arseni Mölder tähistab oma 90. juubelit.
Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini.
Arseni Mölder alustas õpinguid 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis, 1940. a Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, 1940-1941 Jaan Koorti nim Kõrgemas Kunstikoolis ja 1948. a Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituudis. Arseni Mölder oli Eesti Kunstiinstituudis korraline õppejõud aastatel 1948-1994. Tänu oma teenekale tööle õppejõuna on ta valitud emeriit-professoriks. Pika loomeperioodi jooksul on Arseni osalenud väga paljudel näitustel. A Galeriis esindatud töödes on kunstnik kasutanud suuresti puitu ja messingut.
Hetkel on Arseni Mölder meie kõige eakam ehtekunstnik, kes ikka jõudumööda näitustel osaleb ka uute töödega. Avaldame talle sellel tähtsal päeval austust.
Olete oodatud A Galeriisse!
* * *
Mõtlesin küll, kas seda postitust teha, aga tegemata ka ei saanud jätta. Ennu pärast. Öeldakse küll, et hallpead tuleb austada, aga seda on raske teha, kui sama mees on oma eelneva elu jooksul rikkunud paljude teiste elu ning põhjustanud asjatuid kannatusi.
Enn on vaikne ja tagasihoidlik mees -ning tubli kullassepp. Juhtusin kord Ennult küsima, kuidas ta elukäik on kulgenud ja siis ta jutustaski ajast, kui ta töötas Kunstiinstituudis (nüüdne EKA) meistrina ning põhjustest, miks ta sealt lahkuma oli sunnitud.
Niisiis töötas Enn metallitöökoja meistrina Kunstiinstituudis. Ta oli just sõjaväest tulnud ning soovis tulevikus Kunstiinstituuti õppima asuda -õnneliku juhuse tahtel võeti ta tööle metallitöökoja meistrina (Ennul oli elamiseks vaja raha teenida). See oli hea positsioon sisse astumiseks.
Ühel kenal päeval tuli tema juurde kateedri juhataja Arseni Mölder, ja esitas talle tungiva nõudmise, et Enn peab hakkama Arsenile ette kandma riigivastastest meeleoludest ja juttudest, mis üliõpilaste seas valitsevad. Ette tuleb kanda isikutest, kes räägivad midagi riigivastast või võime laimavat. Koostööst keeldumine tähendaks, et Enn on ebausaldusväärne töötaja ning teda ootab vallandamine.
Enn oli aus eesti mees ning mõistetavalt tähendas taoline ettepanek halastamatut valikut -kas minna vastuollu oma südametunnistuse -või nõukogude võimuga. Paar päeva hiljem kirjutas Enn ise lahkumisavalduse. Arusaadavalt tähendas see samm tema jaoks ka seda, et Kunstiinstituuti ta kunagi õppima ei pääse. Hiljem töötas Enn metallitöölisena ning lõpuks kullassepana. Ta on väga tubli mees.
* * *
Me keegi ei tea ega mäleta Ennu -küll aga "kauaaegset õppejõudu" ja kuulsat ehtekunstnikku Arsenit. Meest, kes oli KGB koputaja. Meest, kes hävitas ENDA KARJÄÄRI NIMEL paljude noorte inimeste tulevikulootused.
Mul on vastik sellele mõeldagi.
Arseni võib teha küll lahedaid ehteid (need ongi lahedad) kuid minu silmis jääb ta alati nuhiks, koputajaks, kommariks ja "hävituspataljonlaseks". Meheks, kes sai 30 hõbeseeklit...
tiistaina, toukokuuta 26, 2009
Joonepuhastusmasin
Ma katsun seda veel uurida ja ehk saan isegi mingid joonised? Lahe asi on. Võibolla isegi peaaegu eesti nokia?
Mart oli trollipeatuses ja pakkus kohvi. Pärast kinkis pudeliavaja ka.
Eile juhtus nii, et lonkisime P7 ja E5 mööda Inglise Kolledžist, kui korraga hõikas kellegi hääl: "Tulge võtke kohvi ka!"
See oli Mart Laar, kes rõõmsalt trollipeatuses naeratas.
"Miks ta trollipeatuses on?" küsisin endalt hämmeldunult "Midagi siin ei klapi..." -samas märkasin, et Mardil on ka väike lauake ja termos -sealt ta seda kohvi topsi soristaski.
Loomulikult tuli nüüd Mardi juurde minna ja teda P7-le ja E5-le tutvustada (P7 juba vaataski kurjalt, kas kuskil on midagi ripakil mida võiks endale saada).
"Saage tuttavaks lapsed -see on onu Mart" ütlesin alustuseks "Ta tegi meile koolis jõuluvana ja õpetas ajalugu". E5 vaatas Marti nüüd VÄGA uurivalt (ikkagi jõuluvana ju) ja ütles minu rõõmuks koguni "tere!". P7 eiras aga talle omaselt kogu temaatikat -toppis näpu napakalt suhu ja vahtis suvalises suunas.
Nüüd läks ka Mart elevile ja me puhusime omamehelikult juttu.
"Minge valima kah kindlasti!" tuletas ta mulle mu kohustusi meelde "praegult on veel võimalus Savisaarele ära teha".
Lubasin, et lähen kindlapeale valima ja igasuguseid muid asju veel.
Siis kinkis mart meile armsa sinise pudeliavaja ja me jätsime sõpradena jumalaga.
Mart on ju lahe mees kuigi kohv oli paras solk.
* * *
Ilmselt on oma osa minu sõpruses Mardiga selles, et ta tõesti mängis koolis jõuluaktuse ajal jõuluvana -ja tegi seda üli-usutavalt. Ja ajalugu õpetas ta kah teistmoodi, kui vanad kommaritest õpetajad.
Pealegi tegi ta maarahvale suure teene, kui "põllumajanduse ära hävitas". Sellest rääkis mulle tuttav talupidaja, et tegelikult oli "põllumajanduse hävitamine" maarahva jaoks väga vajalik, sest paljud maakad pidid linna tööle minema, mis tähendas seda, et nad lõid uusi kontakte, õppisid uusi asju, ja hakkasid maailma hoopis teistmoodi nägema. paljud neist said isegi rikkaks ja tegid oma äri -mida maal iialgi juhtunud poleks. Samuti purustas põllumajandusehävitamine maainimeste omavahelised haiged suhted ning aitas neil mõista, et elus on muidki eesmärke, kui naabritega viha pidada.
See oli Mart Laar, kes rõõmsalt trollipeatuses naeratas.
"Miks ta trollipeatuses on?" küsisin endalt hämmeldunult "Midagi siin ei klapi..." -samas märkasin, et Mardil on ka väike lauake ja termos -sealt ta seda kohvi topsi soristaski.
Loomulikult tuli nüüd Mardi juurde minna ja teda P7-le ja E5-le tutvustada (P7 juba vaataski kurjalt, kas kuskil on midagi ripakil mida võiks endale saada).
"Saage tuttavaks lapsed -see on onu Mart" ütlesin alustuseks "Ta tegi meile koolis jõuluvana ja õpetas ajalugu". E5 vaatas Marti nüüd VÄGA uurivalt (ikkagi jõuluvana ju) ja ütles minu rõõmuks koguni "tere!". P7 eiras aga talle omaselt kogu temaatikat -toppis näpu napakalt suhu ja vahtis suvalises suunas.
Nüüd läks ka Mart elevile ja me puhusime omamehelikult juttu.
"Minge valima kah kindlasti!" tuletas ta mulle mu kohustusi meelde "praegult on veel võimalus Savisaarele ära teha".
Lubasin, et lähen kindlapeale valima ja igasuguseid muid asju veel.
Siis kinkis mart meile armsa sinise pudeliavaja ja me jätsime sõpradena jumalaga.
Mart on ju lahe mees kuigi kohv oli paras solk.
* * *
Ilmselt on oma osa minu sõpruses Mardiga selles, et ta tõesti mängis koolis jõuluaktuse ajal jõuluvana -ja tegi seda üli-usutavalt. Ja ajalugu õpetas ta kah teistmoodi, kui vanad kommaritest õpetajad.
Pealegi tegi ta maarahvale suure teene, kui "põllumajanduse ära hävitas". Sellest rääkis mulle tuttav talupidaja, et tegelikult oli "põllumajanduse hävitamine" maarahva jaoks väga vajalik, sest paljud maakad pidid linna tööle minema, mis tähendas seda, et nad lõid uusi kontakte, õppisid uusi asju, ja hakkasid maailma hoopis teistmoodi nägema. paljud neist said isegi rikkaks ja tegid oma äri -mida maal iialgi juhtunud poleks. Samuti purustas põllumajandusehävitamine maainimeste omavahelised haiged suhted ning aitas neil mõista, et elus on muidki eesmärke, kui naabritega viha pidada.
kas vastab tõele, et viie õielehega sireli puhul saab midagi soovida?
maanantaina, toukokuuta 25, 2009
Väga nummi kestapüüdja
Liiga keeruline!
On siin mingi seos?
Igatahes ei sallinud ma valjaid silmaotsaski. Valjad piirasid räigelt mu tegutsemisraadiust.
No ja nüüd ongi tulemus käes, eksole...
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)