sunnuntaina, toukokuuta 24, 2009
Nunna motikas või?
Veri kinni, side peale -transport!
Nädalavahetus oli meeleolukas. Veetsin selle KL jao sanitaride kursustel. Naljakas on see, et KL struktuuris peale jao sanitaride muid meditsiinistruktuure ei olegi -ei rühma, ega kompanii tasemel. Mis tähendab seda, et kõik pihtasaanud võitlejad paigutatakse mõne suure kuuse alla ootama, kas keegi neile ehk kunagi ka järele tuleb.
Aga see selleks -sellised väikesed seigad pole ju kunagi ausat meest takistanud. Kui tuleb olla kuuse all, siis oleme. Peaasi, et Eesti Asi saab aetud.
Kuulsin koolitusel ka ühe huvitava tarkuse: "Miks armastavad mehed silmadega ja naised kõrvadega? Sest meestel pole mida kuulata, ja naistel pole mida vaadata..." :)
torstaina, toukokuuta 21, 2009
Noor malehuviline võib olla tulevane Suurmeister
Alternatiividest kuumale koerale (innovatsioon)
E5 märkab, et tänaval müüakse Hot Doge.
E5 (lootusrikkalt): "Näe! -seal müüakse kuuma koera!"
Mina: "Njah...-on tõesti kuum koer"
P7: "Miks seda kuumaks koeraks kutsutakse?"
Mina: "Ma ei teagi miks...-võiks ju tegelikult ka kuidagi teisiti kutsuda...-näiteks võiks E5 teha sellise asja nagu Kuum Rästik"
E5 (rõõmsalt): "Või hoopis Mürgine Ristik!"
E5 (lootusrikkalt): "Näe! -seal müüakse kuuma koera!"
Mina: "Njah...-on tõesti kuum koer"
P7: "Miks seda kuumaks koeraks kutsutakse?"
Mina: "Ma ei teagi miks...-võiks ju tegelikult ka kuidagi teisiti kutsuda...-näiteks võiks E5 teha sellise asja nagu Kuum Rästik"
E5 (rõõmsalt): "Või hoopis Mürgine Ristik!"
Meeste "loogika"
Naine (noomivalt): "Tead sa peaksid hommikuti korralikult sööma hakkama. Hommikusöök on väga tähtis..."
Mees (pisut trotslikult) "Jajah...ma ju söön ka -näiteks banaani"
Naine: "Sa peaksid hommikuks putru või võileiba tegema"
Mees: "Mul pole ju aega mingi pudruga mässata"
Naine: "Siis peaks varem üles ärkama"
Mees: "Kui ma tahan hommikul putru süüa, siis ma pean duššiallkäimise ära jätma..."
Mees (pisut trotslikult) "Jajah...ma ju söön ka -näiteks banaani"
Naine: "Sa peaksid hommikuks putru või võileiba tegema"
Mees: "Mul pole ju aega mingi pudruga mässata"
Naine: "Siis peaks varem üles ärkama"
Mees: "Kui ma tahan hommikul putru süüa, siis ma pean duššiallkäimise ära jätma..."
keskiviikkona, toukokuuta 20, 2009
Kas mälupulga pärast tohib peatuda?
Liiklusseaduses lubatakse peatuda kauba laadimiseks ja reisijate väljalaskmiseks.
Aga kui on vaja mälupulk paljundusse viia? Kas mälupulgalt failide mahalaadimine on kah kauba laadimine?
Või ei ole, ja ma saan ikkagi trahvi?
Aga kui on vaja mälupulk paljundusse viia? Kas mälupulgalt failide mahalaadimine on kah kauba laadimine?
Või ei ole, ja ma saan ikkagi trahvi?
tiistaina, toukokuuta 19, 2009
Täiskuuööl rannas
Väikesed vähkitekitavad pakikesed (sigaretireklaam)
Samas oleks tore, kui keegi seletaks ära, millised on need psüühilised mehhanismid, mis lubavad suitsetajal surma-sõnumit järjekindlalt eirata ja seda mitte isiklikult võtta.
Ma läheks küll täitsa sabinasse, kui ma loeks kuskilt paki pealt, et "makaronitooted kahjustavad raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist". Ma suhtuks makaronidesse kohe väga suure eelarvamusega.
Kas küsimus on samas nähtuses nagu kerakala söömisel ja kitsepiima joomisel? Et on mingi väike tõenäosus, et sa saad mürgituse või puukborrelioosi ja jääd napakaks? Et sellepärast ongi hirmus põnev?
Mida teevad valgete kitlitega nohikud Tartu Ülikoolis?!
Noored geneetikud on kogunenud laborisse ja õppejõud instrueerib neid toimuvas:
"Ristasime kolm E. coli erinevat tüve, et saada transposoonmutandid. Ja siis neljapäeval, kui nad on valmis, siis nakatame nendega kartulimugula. 5 päeva pärast lõikame kartuli lahti ja teeme järeldusi, et milline nendest kolmes siis on kõige vingem kartulimädandaja!"
Noored geneetikud kuulavad leplikult õppejõu avakõne, kui korraga küsib üks tudengitest:
"Kas me inimeste peal ei saa midagi teha?"
* * *
Kuna tegemist on tõestisündinud looga, siis tekkis mul väga halb eelaimdus. Just sellised entusiastlikud ja uudishimulikud pipetikangelased võivad ühel päeval hävitada kogu meie tsivilisatsiooni. Seda ei tee algharidusega habemik kalašnikoviga vaid keegi teadmishimuline geneetik -või keemik.
"Ristasime kolm E. coli erinevat tüve, et saada transposoonmutandid. Ja siis neljapäeval, kui nad on valmis, siis nakatame nendega kartulimugula. 5 päeva pärast lõikame kartuli lahti ja teeme järeldusi, et milline nendest kolmes siis on kõige vingem kartulimädandaja!"
Noored geneetikud kuulavad leplikult õppejõu avakõne, kui korraga küsib üks tudengitest:
"Kas me inimeste peal ei saa midagi teha?"
* * *
Kuna tegemist on tõestisündinud looga, siis tekkis mul väga halb eelaimdus. Just sellised entusiastlikud ja uudishimulikud pipetikangelased võivad ühel päeval hävitada kogu meie tsivilisatsiooni. Seda ei tee algharidusega habemik kalašnikoviga vaid keegi teadmishimuline geneetik -või keemik.
Lillepoe kõrvalprodukt (romantiline!)
Tulemuseks on lahja pestitsiidilahus.
Väga jube.
maanantaina, toukokuuta 18, 2009
sunnuntaina, toukokuuta 17, 2009
Puu otsas on alati parem, kui maapinnal
Ükskord ma ronisin mingi suvalise -väga kõrge -kuuse otsa ja avastasin päris kuuse tipust sinna ehitatud väikese istumislavatsi. Seal oli väga lahe istuda ja jalgu kõlgutada.
Lembit kingib kargu
perjantaina, toukokuuta 15, 2009
Eneseõigustus
Minuni on jõudnud osade lugejate meelepaha, et ma õigustan ja propageerin liigselt sellist tegelast nagu Liis Lass.
Ma püüan end pisut kaitsta.
Liis Lass. Mulle on tundunud kohati ebaõiglane, et üldsus ja ajakirjandus LL järjekindlalt lolliks, napakaks, ja kerglaseks sõimab. Jah -kuulu järgi on ta andnud selleks ka ise põhjust -poseerinud kahtlastes ajakirjades, esinenud telekas, avaldanud arvamusi; olnud ilmatüdruk ja koguni miss. Hüva -võibolla on tegu tõesti äärmiselt vastutustundetu käitumisega kuid see ei ole ju kogu tõde?
Üks osa tõest on ka see, et üldsus -sina ja mina -kujundame oma arvamused sellesama meedia põhjal, kes LL-i omakasupüüdlikult mõnitab ja naeruvääristab. Kirjutades artikleid LLst tõstavad nad samas oma väljaannete läbimüüki. On ajakirjanike isiklik huvi, et võimalikult paljud inimesed LLi lolliks peaksid ja ahnelt nende loodud ajakirjandust tarbiksid, et ennast "uute pikantsete üksikasjadega kurssi viia". Nende samade üksikasjadega, milled on pannud kirja ajakirjanikud, kes ennast LL kulul nuumavad.
See, et enam-vähem iga vastutulev inimene peab LL lollakaks beibeks (keda tulebki mõnitada), tundub ebaõiglane ja ebaproportsionaalne võrreldes LL enda tegevuse mahu ja ualtusega.
Mulle näib, et LL pole mingil moel ebaeetilisem või kõlvatum, kui inimene, kes teda entusiastlikult lolliks ja amoraalseks tembeldab. Me kõik oleme kunagi edevad ja rumalad olnud. LL ainus erinevus on see, et ta on julgenud ajakirjanduses sõna võtta -ja ehk ongi just see ta suurim rumalus? Ehk peaks me LL sõimamise asemel järeldama hoopis seda, et ajakirjanikega ei ole mõtet KUNAGI tegemist teha? Sest nad käituvad inimestega ebaeetiliselt ja ärakasutavalt?
Seega on ainus põhjus, miks LL on "Asjade" sekka sattunud see, et ta esindab ühte nähtust, mis torkab väga silma -pseudokuulsuste loomist ja seejärel nende halastamatut muttatrampimist.
Ja ma ei arva, et me peaksime selles protsessis osalised olema.
Ma püüan end pisut kaitsta.
Liis Lass. Mulle on tundunud kohati ebaõiglane, et üldsus ja ajakirjandus LL järjekindlalt lolliks, napakaks, ja kerglaseks sõimab. Jah -kuulu järgi on ta andnud selleks ka ise põhjust -poseerinud kahtlastes ajakirjades, esinenud telekas, avaldanud arvamusi; olnud ilmatüdruk ja koguni miss. Hüva -võibolla on tegu tõesti äärmiselt vastutustundetu käitumisega kuid see ei ole ju kogu tõde?
Üks osa tõest on ka see, et üldsus -sina ja mina -kujundame oma arvamused sellesama meedia põhjal, kes LL-i omakasupüüdlikult mõnitab ja naeruvääristab. Kirjutades artikleid LLst tõstavad nad samas oma väljaannete läbimüüki. On ajakirjanike isiklik huvi, et võimalikult paljud inimesed LLi lolliks peaksid ja ahnelt nende loodud ajakirjandust tarbiksid, et ennast "uute pikantsete üksikasjadega kurssi viia". Nende samade üksikasjadega, milled on pannud kirja ajakirjanikud, kes ennast LL kulul nuumavad.
See, et enam-vähem iga vastutulev inimene peab LL lollakaks beibeks (keda tulebki mõnitada), tundub ebaõiglane ja ebaproportsionaalne võrreldes LL enda tegevuse mahu ja ualtusega.
Mulle näib, et LL pole mingil moel ebaeetilisem või kõlvatum, kui inimene, kes teda entusiastlikult lolliks ja amoraalseks tembeldab. Me kõik oleme kunagi edevad ja rumalad olnud. LL ainus erinevus on see, et ta on julgenud ajakirjanduses sõna võtta -ja ehk ongi just see ta suurim rumalus? Ehk peaks me LL sõimamise asemel järeldama hoopis seda, et ajakirjanikega ei ole mõtet KUNAGI tegemist teha? Sest nad käituvad inimestega ebaeetiliselt ja ärakasutavalt?
Seega on ainus põhjus, miks LL on "Asjade" sekka sattunud see, et ta esindab ühte nähtust, mis torkab väga silma -pseudokuulsuste loomist ja seejärel nende halastamatut muttatrampimist.
Ja ma ei arva, et me peaksime selles protsessis osalised olema.
Mis vahe on pisikul, bakteril, viirusel ja muul? (telekool)
Mulle on aastaid jäänud segaseks, mis vahet on bakteril, mikroobil, pisikul ja viirusel. Ja üleüldse -mis värk nendega on? On nad nagu seened või pigem elusolendid? Kas paeluss on suureks kasvanud pisik? Kas seagripp on pisikute tekitatud või viirusest? Ja mis vahet neil on? Kas viirus on loom?
Täna sain lõpuks teada, ja jagan värsket infot ka sinuga kallis lugeja.
* * *
- Mis asi on viirus?
Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev asi. Ta ei ole elus ja ta ei ole eluta. Ta ei ole elus ses mõttes, nagu sa praegu arvad, et seedib ja mõtleb, küll aga on ta elus ses mõttes, et ta paljuneb dna või rna abil.
- Mis vahet on viirusel ja batsillil? Mis eristab pisikut viirusest? Kas viirus koosneb pisikutest?
Batsill on ametlikult keppbakteri teine nimetus ja kõnekeeles on ta tuntud kui pisik ehk haigustekitaja. Pisik on nagu bakter ehk siis mikroorganism. Viirus aga on eraldiseisev viirushaigust põhjustav elus-eluta asi. Viirus ei klassifitseeru mikroorganismi alla, sest ta ei ole niiiiiii elus kui peaks olema.
- Kas pisik on elusolend? Kas pisikutel on liigid?
See on segane värk ja teadlased vaidlevad. Jah -pisikutel on liigid -st erinevad haigustekitajad.
- Mis vahet on pisiku tekitatud haigusel ja viiruse tekitatud haigusel?
Mõlemad on küll haiguslikud seisundid, mis häirivad organismi normaalset talitamist, kuid bakterhaigust põhjustavad bakterid, s.t. tuleb mingi kamp baktereid kohale ja hakkavad mäda tekitama ja teisi rakke oma elutegevusega tapma ning see kõik omakorda häirib organismi normaalset mikrofloorat jne, viirus aga on rakusisene parasiit pigem, ta läheb rakkude sisse ja hakkab seal sees raku enda ehitusmaterjalidest paljunema.
Kõige tähtsam küsimus on, "kas viirused on elus?"
Sellele imelisele küsimusele vastamisel saame tuua analooge teistest teadustest, näiteks füüsikast. füüsikas käsitleme valgust kui elektromagnetilist lainetust, aga samas ka kui valgusosakeste ehk footonite voogu ja sellepörast tuleks meil käsitleda viiruseid kui ääretult lihtsaid mikroobe ja samas tuleb neid käsitleda ka kui ülikeerukaid isereguleerimisvõimet omavaid keemilisi ühendeid. Kui elu mõiste panna võrdseks, ja nii ta ka on enam vähem, geneetilise informatsiooni paljunemisega, siis on viirused elus asjad ja kui nad on peremeesorganismi rakus sees. Väljaspool rakku aga on nad selliste asjadena nagu on viirusosakestena ja ei ole võimelised paljunema. Täpsemalt eksisteerivad nad väljaspool rakku ainevahetuslikult inertsed viirusosakesed ja seega nad ei ole elus, sest nad ei saa paljuneda.
- Kuid kuidas jääb siis paelussiga? Ka paeluss paljuneb vaid peremeesorganismis.
Jah, aga nende üks elutsükkel möödub väljaspool peremeest ning teatud tsükkel, näiteks paljunemine peremehe sees. Paeluss ei ole seega suureks kasvanud pisik vaid rakulise ehitusega parasiitne elusolen, kes paljuneb, sööb jne.
Bakteri täpsem definitsioon peaks olema selline, et bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristabki neid viirustest, mis saavad areneda ja paljuneda ainult elusrakus.
Põhimõtteliselt on bakter pisik -ja pisik on mikroob ja mikroob = mikroskoopiline haigustekitaja.
* * *
Inimesi ei huvita absoluutselt asjad, mis on mikroskoopilised, aga tegelikult on silmaga mittenähtav pisike maailm meie kehal ja sees ja mullas ning õhus palju huvitavam ja kirevam kui see, mida me näeme!
Täna sain lõpuks teada, ja jagan värsket infot ka sinuga kallis lugeja.
* * *
- Mis asi on viirus?
Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev asi. Ta ei ole elus ja ta ei ole eluta. Ta ei ole elus ses mõttes, nagu sa praegu arvad, et seedib ja mõtleb, küll aga on ta elus ses mõttes, et ta paljuneb dna või rna abil.
- Mis vahet on viirusel ja batsillil? Mis eristab pisikut viirusest? Kas viirus koosneb pisikutest?
Batsill on ametlikult keppbakteri teine nimetus ja kõnekeeles on ta tuntud kui pisik ehk haigustekitaja. Pisik on nagu bakter ehk siis mikroorganism. Viirus aga on eraldiseisev viirushaigust põhjustav elus-eluta asi. Viirus ei klassifitseeru mikroorganismi alla, sest ta ei ole niiiiiii elus kui peaks olema.
- Kas pisik on elusolend? Kas pisikutel on liigid?
See on segane värk ja teadlased vaidlevad. Jah -pisikutel on liigid -st erinevad haigustekitajad.
- Mis vahet on pisiku tekitatud haigusel ja viiruse tekitatud haigusel?
Mõlemad on küll haiguslikud seisundid, mis häirivad organismi normaalset talitamist, kuid bakterhaigust põhjustavad bakterid, s.t. tuleb mingi kamp baktereid kohale ja hakkavad mäda tekitama ja teisi rakke oma elutegevusega tapma ning see kõik omakorda häirib organismi normaalset mikrofloorat jne, viirus aga on rakusisene parasiit pigem, ta läheb rakkude sisse ja hakkab seal sees raku enda ehitusmaterjalidest paljunema.
Kõige tähtsam küsimus on, "kas viirused on elus?"
Sellele imelisele küsimusele vastamisel saame tuua analooge teistest teadustest, näiteks füüsikast. füüsikas käsitleme valgust kui elektromagnetilist lainetust, aga samas ka kui valgusosakeste ehk footonite voogu ja sellepörast tuleks meil käsitleda viiruseid kui ääretult lihtsaid mikroobe ja samas tuleb neid käsitleda ka kui ülikeerukaid isereguleerimisvõimet omavaid keemilisi ühendeid. Kui elu mõiste panna võrdseks, ja nii ta ka on enam vähem, geneetilise informatsiooni paljunemisega, siis on viirused elus asjad ja kui nad on peremeesorganismi rakus sees. Väljaspool rakku aga on nad selliste asjadena nagu on viirusosakestena ja ei ole võimelised paljunema. Täpsemalt eksisteerivad nad väljaspool rakku ainevahetuslikult inertsed viirusosakesed ja seega nad ei ole elus, sest nad ei saa paljuneda.
- Kuid kuidas jääb siis paelussiga? Ka paeluss paljuneb vaid peremeesorganismis.
Jah, aga nende üks elutsükkel möödub väljaspool peremeest ning teatud tsükkel, näiteks paljunemine peremehe sees. Paeluss ei ole seega suureks kasvanud pisik vaid rakulise ehitusega parasiitne elusolen, kes paljuneb, sööb jne.
Bakteri täpsem definitsioon peaks olema selline, et bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristabki neid viirustest, mis saavad areneda ja paljuneda ainult elusrakus.
Põhimõtteliselt on bakter pisik -ja pisik on mikroob ja mikroob = mikroskoopiline haigustekitaja.
* * *
Inimesi ei huvita absoluutselt asjad, mis on mikroskoopilised, aga tegelikult on silmaga mittenähtav pisike maailm meie kehal ja sees ja mullas ning õhus palju huvitavam ja kirevam kui see, mida me näeme!
torstaina, toukokuuta 14, 2009
Jälle targem
Eile sain teada, et (mulla)muttide tõrjeks on olemas väga efektiivne vahend -propaan. Tuleb lihtsalt voolik käiku suunata ja gaas sisse lasta. Efekti mõttes võib pärast ka tiku järgi visata, aga siis peab pisut eemale hoidma -sest käib pauk, tekib tulesammas ja mulda lendab.
Kõlab igatahes põnevalt.
Kõlab igatahes põnevalt.
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)